Kohtulahend

-

-

Harju Maakohtu 16.06.2004. a otsusega KarS § 331 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 24.10.2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 14 aasta 3 kuu 8 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 8 kuud 8 päeva vangistust; Harju Maakohtu 07.08.2008. a otsusega KarS § 331 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 16.06.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 aasta 11 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust.

Tartu Vangla ei toeta Igor Vassekini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Igor Vassekini puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 25% ja seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetava XXXX on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile XXXX, kuhu Igor Vassekin soovib vabanedes elama minna. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks soovitatav läbida sotsiaalabiprogramm. Kohaldatava elektroonilise valve pikkus võiks olla 10 kuud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Igor Vassekini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, lähtudes eelkõige kuritegude toimepanemise asjaoludest. Igor Vassekin seletas, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on olnud vanglas 14,5 aastat alates 19-st eluaastast. Ta on oma elu ümber mõtestanud. Karistuse tähtaeg oli nii pikk, et ta ei saanud aru oma elus toimuvast, sooritas kuriteod Murru vanglas ja kandis selle eest vastutust. Pärast 2007. a, kui ta toodi Murru vanglast üle Tartu vanglasse, on see tema elu väga palju muutnud. Kaitsja leiab, et Igor Vassekinit võib usaldada ja vabastada ta elektroonilise valve alla. Vassekini elu muutus, kui ta tuli Tartu vanglasse, kus oli teistsugune elu ja režiim, ta ei tarvitanud narkootikume, hakkas kuulekalt täitma vangla korraldusi. Alguses pani toime pisirikkumisi, kuid 2,5 aastat pole ta toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Vassekin on praegu jõudnud tasemele kus ta käib tööl, tema võlgade seis on nullis, XXXX eurot on tal reservis, millega saaks vabadusse minna. Ta on Tartu Vanglas läbinud programme ja püüdnud teha kõik selleks, et usaldust võita. Kohtu seisukoht Igor Vassekin kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2 punktile 1 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 07.03.2008. a otsusega mõisteti Igor Vassekinile liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 07.03.2008. a. Seega on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam pool ning on KarS §-st 76 lg 2 p 1 tulenev alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Igor Vassekin on andnud nõusoleku ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on Igor Vassekini tulevane elukoht XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et on võimalik ja otsrabekas vabastada Igor Vassekin karistuse kandmiselt ennetähtaegselt koos pikema tähtajaga elektroonilisele valvele allutamisega. Igor Vassekin on karistuse kandmise ajal toime pannud uued kuriteod, kuid need on olnud aastaid tagasi. KrK § 1151 järgi kvalifitseeritud tegu (kambrikaaslase kallal sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil vägivallaga) leidis aset juunis 2001, s.o enam kui 12 aastat tagasi. Narkootilise aine omamise eest vanglas on Igor Vassekinit karistatud 2004. a ja 2008. a. Viimasest kuriteost karistuse kandmise ajal on seega möödas üle 5 aasta. Karistuse kandmise algaastatel omas Igor Vassekin arvukalt distsiplinaarrikkumisi. See olukord muutus 2007. a kui Igor Vassekin toodi üle Tartu vanglasse. Igor Vassekini rikkumised karistuse kandmise ajal muutusid harvadeks ja kergemateks. Temalt leiti aeg-ajalt keelatud esemeid või ei kandnud ta vajalikku riietust. Sellisel juhul piirduti vestlusega või määrati kergemaliigilised karistused. Viimati karistati Igor Vassekinit 04.08.2011. a kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks katseajaga 3 kuud selle eest, et ta kandis kambris talle mittekuuluvat käekella. 2013. a on Igor Vassekiniga kahel korral viidud läbi vestlusi selgitamaks õigusaktidest tulenevaid kohustusi, kuna ta omas keelatud esemeid, kuid karistamisest on loobutud. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad Igor Vassekinil distsiplinaarkaristused. Ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu, Eluviisitreening, Convictus tugigrupi ja osalenud narkosõltlastele mõeldud spordiprogrammides. Ka on ta läbinud B1 tasemel riigikeele kursuse ja osalenud majandusabitöödel. I

Alates 19 eluaastast, s.o 30.09.1999. a on Igor Vassekin viibinud vangistuses. Ta on ära kandnud enamuse talle I astme kuritegude eest mõistetud 15 aasta pikkusest vangistusest – 14 aastat ja 5 kuud. Kantud karistuse osa on olnud piisav, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Karistuse kandmise viimased aastad näitavad, et Igor Vasseikin on oma käitumist oluliselt parandanud, ta on töötanud, osalenud erinevates sotsiaalabiprogrammides, et pärast pikaajalist vangistust oleks võimalik ühiskonda naasta. Kohtu hinnangul ei lisa edasine vangistuse kandmine süüdimõistetu käitumisse midagi positiivset, samas kui tugev kontroll vabaduses elektroonilise järelevalve all aitaks pärast pikaajalist vangistust resotsialiseeruda, vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Selleks, et positiivsed muutused Igor Vassekini puhul jätkuksid, on vajalik määrata talle kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad lisakohustused. Oluline on hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning mitte suhelda kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik asuda tööle. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks peaks Igor Vassekin võimalusel jätkama sotsiaalabiprogrammides osalemist.

Arvestades toimepandud kuritegude raskust ja pikaajalist vangitust, peab kohus vajalikuks kohaldada Igor Vassekini suhtes elektroonilist valvet maksimaalsele lähedase tähtajaga, s.o 10 kuud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Igor Vassekini karistuse kandmise aeg lõpeb 25.09.2019. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Lisaks eelpoolnimetatud kohustustele, tuleb Igor Vassekinil katseaja jooksul täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.