Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Aleksei Matijenko kaitsja advokaat Irina Gromtsev, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
15.jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Matijenko kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Irina Gromtsevile määruskaebemenetluses Aleksei Matijenkole riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Aleksei Matijenkolt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Aleksei Matijenkol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksei Matijenko 1-11-10701 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
1.Aleksei Matijenkot karistati Harju Maakohtu 12.10.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 10.06.2011. Karistusaeg lõppeb selle täielikul ärakandmisel 10.01.2015.
2.Viru Maakohtu 15.01.2014 määrusega jäeti A. Matijenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Kohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab teist korda - käesolevalt raske rahvatervisevastase I astme süüteo toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on ka varem karistatud narkosüüteo toimepanemise eest. Korduvkaristatus, muuhulgas samaliigilise süüteo eest, näitab seda, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud, tema käitumist ei ole võimalik korrigeerida kriminaalhoolduse käigus ning need piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Puudub veendumus, et kinnipeetav suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ning rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. 2.2 Asjaolule, et karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud, osundavad kohtu hinnangul ka A. Matijenkole vangistuses määratud 4 varasemat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda seaduskuulekalt. 2.3 Kohus leidis, et kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoha puudumine ja tema varasem narkootikumide tarvitamine näitavad reaalset ohtu, et majanduslike raskuste tekkimisel ning legaalse sissetuleku puudumisel võib isik toime panna uusi kuritegusid. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava näol tegemist narkosõltlasega, kellel on vanglas läbitud aktiivne rehabilitatsioon. Kinnipeetavat tuleb tunnustada selle eest, et ta on aru saanud oma sõltuvusest ja sellega aktiivselt vanglas tegelenud. Omandatud teadmiste kinnistamiseks ja tagasilanguse vältimiseks on vajalik jätkata karistuse kandmist vanglas. Vangla iseloomustusest nähtub, et peale eelmisel korral vanglast vabanemist A. Matijenko mõni aeg ei tarvitanud narkootikume, kuid siis alustas uuesti. Seega on tagasilangus kinnipeetava puhul täiesti reaalne ning selle vältimiseks on tal vangistuses võimalik sõltuvusega tegeleda intensiivsemalt ja tulemuslikumalt kui vabaduses. 2.4 Järgnevalt märkis kohus, et narkokuriteod on kuriteoliik, mille vastu võitlemine on enamikes riikides seatud prioriteediks ning narkokuriteo sooritanute ennetähtaegne vabastamine ei saa olla üldjuhul põhjendatud ja tolereeritud. Eeldada tuleb, et narkokuriteo sooritanud isikud, eriti korduvalt narkokuriteo sooritanud isikud, kannavad oma karistuse täielikult ära. 2.5 A. Matijenkol kindla alalise elukoha olemasolu ja lähedaste toetuse luges maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja advokaat I. Gromtsev, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Matijenko vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus hindas asjaolusid ebaõigesti ja tegi neist valed
järeldused. Kohus ei arvestanud mõningaid positiivseid asjaolusid ja pööras väga suurt tähelepanu süüdimõistetu endisele elukäigule. Määruskaebuse argumendid olid järgmised. 3.1 Kaitsja ei ole nõus kohtu järeldusega, mille kohaselt A. Matijenkole määratud 4 distsiplinaarkaristust näitavad, et karistuse eesmärgid ei ole tema puhul veel saavutatud ning kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetavale on küll määratud 4 distsiplinaarkaristust, kuid juba poolteist aastat on tema käitumine õiguskuulekas ja hea. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kõik distsiplinaarkaristused olid määratud tubakatoodete hoidmise ja kasutamise eest. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et ta jättis suitsetamise maha. See asjaolu näitab, et A. Matijenko on suuteline kahjulikest harjumustest vabanema ning tal on selleks tahtejõudu ja soovi. See kinnitab, et A. Matijenko on asunud paranemise teele ja karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks juba saavutatud. Sellest räägivad ka teised positiivsed asjaolud. Nimelt, A. Matijenko on tunnistanud oma sõltuvust ja vanglas aktiivselt sellega tegelenud. Maakohus märkis antud asjaolu, kuid ei hinnanud seda küllaldasel määral. Kinnipeetav läbis uimastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi 12 sammu, osales sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, ning läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk. Kusjuures A. Matijenko ei olnud passiivseks kuulajaks, vaid aktiivselt ja huvitatult osales sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav oli hõivatud ka majandustöödel. Ta sooritas riigikeele B2 taseme eksami ja vangla iseloomustusest nähtub, et ta valdab riigikeelt väga heal tasemel, mis kahtlemata aitab tal leida hea töö. Käesoleval ajal viibib A. Matijenko Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangla andmetel puuduvad tal suured rahalised kohustused. Vabanemisfondis olev summa 960 eurot on küllaldaseks abiks, et kuni töökoha leidmiseni ära elada. Seda enam, et kohtuistungil A. Matijenko kinnitas, et tal on töökoht, kuhu teda vabanemisel tööle võetakse. 3.2 Kaitsja märgib, et tähtaegsel vabanemisel puudub riigil võimalus kontrollida A. Matijenko käitumist. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral hakkab ta olema kriminaalhooldusametniku kontrolli all ning tema pöördumine normaalsesse ellu pärast küllaltki pikaajalist vangistust on kergem. Kuna A. Matijenkol on eesmärk vabaneda narkosõltuvusest, leida töö, luua perekond, siis võib öelda, et on toimunud hinnangute muutus ning kinnipeetav seab endale seaduskuuleka inimese eesmärke. Selles püüdluses aitaksid teda ka sotsiaalprogrammid, mida oleks võimalik läbida kriminaalhooldusametniku äranägemisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Matijenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 4.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et A. Matijenko varasem elukäik, korduv kriminaalkorras karistatus ja sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks ei võimalda teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kuna A. Matijenkot on kriminaalkorras karistatud viiel korral, ta ei ole varasemalt suutnud katseaja nõudeid järgida ning on ka sellel ajal kuritegude toimepanemist jätkanud, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et kinnipeetav suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita ning oma lubadusest õiguskuulekalt elada kinni pidada. A. Matijenko varasem elukäik näitab seega, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest, sh reaalselt kantud vanglakaristusest, enda jaoks õigeid järeldusi teinud, karistused ei ole tema suhtes oodatud eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on alati tagasi pöördunud kuritegude toimepanemise juurde. Toodu valguses ei sisenda usaldust kinnipeetava edaspidisesse seaduspärasesse eluviisi ka tema vastavad lubadused ega viimase aja hea käitumine
vangistuses. Vanglast esitatud materjalidest nähtub, et omades küll varasemaid distsiplinaarkaristusi, ei ole A. Matijenko alates 2012 juulist rikkumisi enam toime pannud ja seega kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka on ta osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes ja võidelnud oma sõltuvusprobleemidega. Eeltoodu on kahtlemata positiivne ja kinnipeetava viimase aja pingutusi tuleb tunnustada. Kahjuks ei anna märgitu siiski kindlust selles, et isik vabaduses ei pöördu tagasi oma harjumuspärase eluviisi juurde. Viimase riski suurendab asjaolu, et kriminaalhooldaja ettekande kohaselt koosnes kinnipeetava suhtlusringkond põhiliselt narkomaanidest ja kriminaalse taustaga isikutest, kelle mõjutustele ta allus. Ta on ka varasemalt vangistusest tulnuna proovinud sõltuvusainete tarvitamisest vabaneda, aga tulutult. Vabanedes pahelisse seltskonda, esineb arvestatav oht, et kinnipeetava headest kavatsustest jääb edaspidiseks seaduskuulekaks eluks väheseks ja seda isegi vaatamata toetavale perekonnale. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuses esile toodud positiivne, ei anna siiski alust A. Matijenko ennetähtaegseks vabastamiseks. 4.2 Kaitsja on määruskaebuses välja toonud mitmed A. Matijenkot heast küljest iseloomustavad asjaolud. Toodu positiivsust ringkonnakohus ei alahinda, kuid leiab, et sellele vaatamata ei anna kaebuses märgitu alust isikut vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik ning uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks on oluline, et süüdimõistetu jätkaks vangla reeglitest kinnipidamist pikema aja jooksul ja saaks positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada.
4.3.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Matijenko tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebus rahuldamata.
5.Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund, mille eest ta taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb A. Matijenkol hüvitada advokaat I. Gromtsevi kaitsjatasu 72 eurot.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.