Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2011.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-11- 10701
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kea Lemming Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
05. detsember 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Kriminaalasi
Aleksei Matijenko süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12.10.2011.a otsus kokkuleppememetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Aleksei Matijenko
Prokurör
Günter Koovit
Süüdistatav
Aleksei Matijenko isikukood 38511260347, elukoht xxxxxxx xx-xxx xxxxxxx, varem kohtu poolt neljal korral karistatud.
Kaitsja
Adv Vladimir Sadekov
Jätta Harju Maakohtu 12. oktoobri 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista Aleksei Matijenkolt riigieelarve tuludesse 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ja isiku
nimi, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
metadoon narkootiline aine, mida võib käidelda üksnes arsti ettekirjutusel ning A. Matijenkole ei olnud see teadmata. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval kokkuleppemenetluses olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.
Malle Preimer
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.