Kohtulahend

lepitud, et võib juhtuda, et bensiin saab otsa ja et ta tuleb siis vastu. Kohta, kuhu P pidi vastu tulema, kokku ei olnud lepitud, kuna „mina ütlesin, et eeldatavalt jõuame kohale“, st nad olid valmis ka Xxxxsse ise sõitma. Kuigi juba Xxxxl oli teada, et bensiini on vähe ja bensiinituli vilkus, siis arvas ta, et sellega saab ikkagi veel pika maa sõita, kui ilm on normaalne. Rakverest bensiini võtma ei läinud, kuna „aga ka sellepärast, et olin alkoholi tarvitanud, ei ole mõtet sõita Rakvere bensiinijaama, ei ole mõtet sõita Rakvere kaudu 70 kilomeetrit ringi“. A ja Ti lahkudes istus ta juhi kohale, tarvitas tee äärde pargitud autos alkoholi ja ootas Pu. Mingil hetkel sõitis üks auto mööda, jäi seisma ja tagurdas tema auto ette. Üks mees tuli sellest välja ja tema auto juurde. Tema laskis siis ukseklaasi alla ja mees nõudis kohe autovõtmeid. Sai aru, et temalt tahetakse auto ära võtta ja ta keeldus võtmeid andmast. Mees tõmbas ukse lahti ja hakkas teda välja sikutama, teine mees tuli veel appi ja tõmbasidki ta asfaldile pikali, sai sellest kriimustuse. Peale seda, kui nad olid teda kõhuga vastu auto poritiiba löönud, ütles ta, kus võti on. Mees võttiski võtme enda kätte. Siis helises tema taskus telefon, helistas P, kellele ta ütles, et see politseisse teataks, kuna ta sai teepeal peksa. Mehed, kes võtme ära võtsid, jooksid oma autosse ja tal oli hirm, et need sõidavad koos võtmega minema. Tal õnnestus kõrvalistujat riietest kinni hoida ja neid mõlemat kinni pidada päris kaua (15-20 min), enne kui politsei tuli. Politsei kutsus ta kohe politseiautosse, advokaadile helistada ei lasknud. Esimene asi, mida politseinik ütles, oli see, et kas puhume ka. Tema keeldus. Mingeid õigusi talle terve selle õhtu jooksul ei selgitatud. Teda viidi Rakvere haiglasse, kus võeti vereproov ja alles siis, kui poeg tuli sinna ja tõi telefoni, sai ta advokaadile helistada. 3.Tunnistaja R K kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 kella 18.20 paiku sõitis koos K L Aseri poolt Tallinna poole, enne Sämi risti olid ees kaks aeglaselt sõitvat rekkat ning nende ees oli džiip, mis tõmbas tähelepanu sellega, et sõitis väga aeglaselt u 50 km/h ja kaldus pidevalt vastassuunavööndisse. Kui nad said rekkatest mööda ja džiibi taha, siis oli üks olukord, kus see džiip oleks peaaegu ühele vastusõitvale rekkale sisse sõitnud. Džiibiks oli Xxxx ta nägi ka selle registreerimisnumbrit, mis oli xxxx ning nad otsustasid selle kinni pidada – möödasõidul andis ta käega märku ja džiip peatuski. Xxxxi juurde minnes avati selle juhipoolne aken ja roolis oli sama mees, kes kohtusaaliski on, st A.R. Palve peale jätta mootor seisma A.R kohe ei kuuletunud ja alles pika vestluse käigus lülitas selle välja. Tunda oli alkoholi lõhna ja soovituse peale minna kuhugi puhkama vastas see mees, et tal on vaja veel 100 km sõita. Tal õnnestus süütevõti siiski enda kätte võtta ja seepeale muutus A.R agressiivseks, autost välja tulles ründas, rebis riietest ja püüdis võtit kätte saada. Rüseluse käigus õnnestus tal A.R kraavi lumevalli paisata. A.R läks oma auto juurde tagasi ja helistas kellelegi ning talle jäi mulje, et politseisse, kuna jutt käis, et teda pekstakse ja tahetakse auto käest ära võtta. Siis tuli A.R uuesti rüselema. Nad helistasid korduvalt politseisse, kuid ei saanud ühendust, lõpuks see K. L see siiski õnnestus. Kui nad oma autosse läksid, et politseipatrull ära oodata, siis järgnes neile ka A.R , hakkas teda riietest sikutama ja lõi korduvalt. Temal õnnestus A.R ukse vahele väänata ja kinni hoida, siis saabuski politsei. Peale politseid saabus sinna veel üks xxxx , sellest väljus juhi kohalt üks meesterahvas, kes vestles K. L. Nemad andsid autovõtmed üle politseile, andsid oma andmed ja lahkusid. 4.Tunnistaja K L kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sõitis ta koos R Kuga Aserist Rakvere suunas ja mingil hetkel enne Sämi risti jäid nende ette kaks aeglaselt sõitvat rekkat. Kui nad ühest neist mööda said, siis selgus ka aegluse põhjus – nende ees sõitis hele maastur numbriga xxxx, mis korduvalt kaldus vastassuunavööndisse. Nad püüdsid korduvalt sellest politseid informeerida, kuid see ei õnnestunud. Kui ühest kokkupõrkest vastutuleva rekkaga maastur vaevu pääses, siis nad otsustasid selle maasturi ise kinni pidada. R märguande peale

maastur peatus ning R läks välja juhiga rääkima. Ta on täiesti kindel, et nad jälgisid kogu aeg sama autot, mis hiljem kinni sai peetud. Peale politsei telefoni teel kättesaamist väljus ka ta ise autost ning selleks ajaks oli R maasturi süütevõtmed enda kätte saanud. Maasturi juht oli ka autost väljas ja nõudis võtmeid tagasi ning kui R keeldus, siis see juht läks R kallale, haarast Rst kinni ja kui R end lahti tõmbas, siis kukkus see härra lumehange. Kui ta sealt püsti sai, siis läks ta auto juurde, võttis telefoni ja jäi mulje, et helistab politseisse, kuna rääkis kallaletulekust ja auto vargusest. Tema koos Rga tahtis minna oma autosse politsei tulekuni, kuid maasturi juht järgnes neile. R ei jõudnud veel auto ust kinni tõmmata, kui maasturi juht haaras Rst kinni, nõudis võtmeid ja ähvardas, et varsti tulevad tema mehed ja et siis läheb neil halvasti. Mõnel korral õnnestus A.R Rd ka lüüa. Rüseluse kestel jõudis kohale politsei, kes viis A.R-i enda autosse. R andis politseile üle maasturi võtmed. Enne ärasõitu jõudis kohale kastiga xxxx (reg nr xxxx) keegi A.R-i tuttav, kes väljus autost ja kellele nad seletasid, milles asi ja et tõenäoliselt päästsid nad A.R-i elu. 5.Tunnistaja O B kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sõitis ta veoautoga Narvast Tallinna poole, ühes orus u 200-300 meetrit enne ristmikku kus läheb tee Kundasse nägi, et üks vastusõitev hele džiip sooritas ümberpööret ja põrkus korduvalt vastu teepiiret. Hakkas juba pimenema ja oli kiilasjää. Edasi sõitis ta küllalti pikalt selle džiibi järel, mis sõitis väga aeglaselt. Kui see džiip aga jälle korduvalt vastassuunavööndisse kaldus, siis helistas ta politseisse. Arvas, et äkki inimesel on südamega midagi juhtunud. Mööda ta ei saanud sõita ja tema taha oli kogunenud juba pikk kolonn autosid. Politseile ta ütles ka selle auto numbri. Nägi, kui temast sõitis mööda üks sõiduauto ja möödus ka džiibist. Džiip jäi tee äärde seisma, üks noormees tuli sõiduauto kõrvalistmelt autost välja ja läks selle džiibi juurde ning hakkas taguma vastu selle akent. Tema sõitis neist mööda ja sõitis edasi. 6.Tunnistaja T K, politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 oli tööl koos patrullpolitseinik A Tega ja kella 18.30 paiku said nad juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tallinn-Narva mnt suunaga Tallinna poole teeb ohtlikke manöövreid üks auto ja võimalik, et juht on joobes. xxxx bussipeatusesse jõudes seisid seal Narva poolt tulles paremat kätt tee ääres kaks autot. Esimene oli väiksem auto ja tagumine oli Xxxx reg nr xxxx. Väikse auto juhi kohal istus inimene ja kõrvalistuja uks oli lahti ning selle ukse juures seisis üks härra ning kõrvalistujaga vastastikku hoidsid teineteist kinni ning rüselesid. Autos istujad ütlesid, et seisja ongi Xxxxi juht ja tema läks selle juhiga politseiautosse. Džiibi juhist oli aru saada, et ta on alkoholijoobes, juures olid alkoholilõhnad, olid ka koordinatsioonihäired. Mees rääkis, et tema tukkus rahulikult tee ääres enda autos ja siis tulid mingid võõrad mehed, kiskusid ta autost välja ja hakkasid teda peksma. Indikaatorvahendisse puhumast ta keeldus ning keeldus üldse igasugusest koostööst politseiga. Käitumiselt oli ta kogu aeg väga bravuurikas ja rõhutas, et ta on tähtis mees ja et nad ei tea, kellega tegu on. Autos toimunut jäädvustas ka pardakaamera. Sündmuskohale tuli üks noormees, kes ütles, et ta on A.R-i poeg, kes sai auto võtmed ja kes lubas auto sealt ära toimetada. Teel Rakverre otsustati kohe sõita haiglasse, kuna mehe käitumisest oli aru saada, et ta ei ole nõus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse. Teel nõudis ta ka võimalust kasutada telefoni, kuid kuna tal endal seda kaasas ei olnud, siis ei saanud ta seda ka teha. Haiglas olles üritas A.R ühel hetkel jõuga tungida haiglaruumidesse ja teda pidi jõuga tagasi hoidma. Kuna võis arvata tema käitumisest, et ta pole nõus vabatahtlikult vereproovi andma, siis kutsusid nad kohale veel teisegi patrulli, kes kogu sündmust seal filmima hakkas. Kui haiglasse saabus A.R-i poeg ja tõi telefoni, siis A.R suhtles kellegagi telefonis ning seejärel oli nõus vabatahtlikult vereproovi andma, sundi kasutada polnud vaja. Vigastustest oli A.R näha ninal väike kriim. A.R-i autot nad väga põhjalikult üle ei vaadanud, aga näha oli, et vasak esistange nurk oli pisut viga saanud.

7.Tunnistaja A Te kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sai politseitöötajana väljakutse Tallinn-Narva mnt-le seoses sellega, et teiste liiklejate poolt oli kinni peetud joobes juht. xxxx kanti jõudes seisid tee ääres kaks autot, hele džiip (vist xxxx) oli taga ja selle ees üks väike auto mõlemad suunaga Rakvere poole. Väikse auto kõrval seisis üks isik (tänane kohtualune). Teine politseitöötaja T K läks temaga politseiautosse ja tema jäi kahe autos olnud tunnistajaga rääkima, võttis nende andmed. Visuaalselt oli näha, et A.R on joobes. Sinna tuli ka A.R-i poeg, kellele anti auto üle. Auto stange nurgal oli mingi vigastus, aga ei mäleta, kummal pool. Edasi sõideti Rakvere haiglasse ekspertiisi. Teel sinna autos A.R karjus ja räuskas ja jätkas seda ka haiglas. Haiglas tuli veel üks patrull juurde, kuna A.R polnud millegagi nõus ning võis arvata, et on vaja kasutada sundi. Kui aga A.R-i poeg talle telefoni tõi ja ta sai kellegagi rääkida, siis olukord rahunes ja sundi polnud vaja rakendada. 8.Tunnistaja A A kohtus antud ütlustest nähtub, et A.R on talle sõber. 2012.a vastlapäeva paiku oli ta koos A.R-i ja T Kuga ühe sõbra pool Xxxxl. Algul pidid sealt eraldi lahkuma, aga Rein ütles, et ta on alkoholi tarvitanud ja palus end koju Xxxxsse viia. Tema läks siis Reinu auto rooli, Rein istus tema kõrvale ning T tuli teise autoga järele. Sõitma hakkasid kusagil kell 5 paiku. Sõitsid kõige lühemat teed pidi, kuna kütusetuli hakkas põlema juba Xxxxl enne ärasõitu. Rein aga ütles, et sellega saab koju küll ja tema siis ka mõtles, et maastur on maastur ja et küllap saab. Ei tulnud selle pealegi, et Rakverest kütust võtta. Ilm oli tuisune ja teeolud väga halvad. xxxx hakkaski auto jõnksutama ja ta keeras auto ringi tagasi Rakvere poole. T tuli ka küsima, et mis juhtus, kuid Rein ütles, et talle tuleb kohe abi järele, poeg toob bensiini ja et te võite ära minna. Tema istus siis Ti autosse ja sõitsidki minema. Sellest, et Reinuga mingi intsident oli juhtunud, sai teada alles umbes nädala pärast. 9.Tunnistaja T Ku kohtus antud ütlustest nähtub , et A.R on tema vend. 21.02.2012 oli ta koos Reinu ja A Aga Xxxxl Ü Ü juures. Rein tuli sinna oma autoga Xxxx. Rein ja Ü võtsid seal natuke napsi, tema ja A A ei võtnud, kuna lubasid Reinu koju Xxxxsse viia. Lahkusid sealt kella kuue paiku. A istus Reinu auto rooli ja tema sõitis nende järel. Juba seal Xxxxl oli juttu, et bensiini on vähe ning Rein helistas P , et kui ta helistab, siis P tulgu vastu ja toogu bensiini. Teeolud olid väga halvad, tuiskas. xxxx läbi jõudes keeras A auto ringi ja kui ta küsima läks, mis lahti, siis öeldi, et bensiin on otsas. Rein ütles, et minge ära, P tuleb talle kohe bensiiniga järgi. Nemad Aga lahkusidki. Tema ise suhtles sel õhtul P kaks korda – esimesel korral helistas ta P teel olles ja siis ütles P, et ta jõuab kohe sinna, ja teist korda helistades ütles P, et isa peksti läbi. Reinu nägi ta järgmisel päeval ja vend kurtis, et kõri on paistes peksmisest. Mingeid nähtavaid vigastusi ta vennal ei näinud. 10.Tunnistaja P K kohtus antud ütlustest nähtub, et A.R on tema isa. 21.02.2012 rääkis isaga telefonis ja sai teada, et isa läks vastlapäeva tähistama sõbra juurde. Kell 17.11 leppisid kokku, et ta läheb isale vastu. Pidi kütust kaasa võtma, kuna sai aru, et isal on see vist otsakorral. Teise kõne ajal kell 18.09 oli isa telefonis juba närviline ja teatas, et temalt tahetakse autovõtit ära võtta ja autost välja tõmmata. Siis katkes kõne ära. Enne isa juurde jõudmist helistas veel ka isa vend T ja küsis, kus ta on. Kohale jõudes nägi seal politseinikke ja üks ütles, et isa viiakse Rakverre ekspertiisi. Küsiti näha ID kaarti ja anti isa auto võtmed. Nägi seal ka kahte noormeest, kes sõitsid minema. Valas isa autole kütet juurde ja ema istus selle rooli. Ise sõitis oma autoga Rakvere haiglasse, kus andis politseile üle isa telefoni. 11.Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgnevaid kirjalikke tõendeid

- joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt – A.R-ilt võeti 21.02.2012 kell 19.55 vereproov, mis markeeriti koodiga 013831. EKEIs võeti see vastu 23.02.2012 ja veres tuvastati etanoolisisaldus 2.17 +/- 0,06 mg/g) - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – A.R kõrvaldati juhtimiselt 21.02.2013 kell 18.50 kuni kainenemiseni - patrullilehe väljavõte – väljakutse politseile kell 18.27 infoga, et Tallinn-Narva mnt Narva poolt läheneb sõiduk xxxx, mida juhib ilmselt joobes juht. Isikuks osutus A.R, kes keeldus puhumast ja kõigist allkirjadest, haiglas lõpuks andis vabatahtlikult verd; tunnistajad R K ja K L - asitõendi vaatlusprotokoll: juhtimiskeskuse lühinumbrile 21.02.2012 kell 18.25 ja 18.30 tehtud kõned. Esimene on O. B kõne, kus ta teatab džiibist enne Rakveret, mis sõidab ebaadekvaatselt ja ütleb ka auto margi ja numbri – xxxx xxxx, teine kõne on tehtud K. L poolt, kus ta teatab, et pidasid kinni purjus juhi, kes sõidab vinta-vänta ja keeldub võtmeid andmast ja et sõidab veel kellegi surnuks, kirjeldab umbes kohta ja ütleb ka auto margi xxxx - asitõendi vaatlusprotokoll –( patrullsõidukis tehtud videosalvestus 21.02.2013 kella 18.39.27 kuni 18.59.49-ni). Muuhulgas nähtub protokollis järgnev: A.R keeldus puhumast indikaatorvahendisse (sõnaselgelt ütleb, „ei puhu!“), nõuab haiglasse viimist („Lähme haiglasse!“), korduvad väljendid „kutsun advokaadi“, „nõuan advokaati“, kaebab, et teda peksti, kinnitab, et on kaine, soovib minna haiglasse, kinnitab, et tema ei sõitnud, vaid seisis tee ääres, ohtralt ebatsensuurset teksti („kuulge, minge persse....ma kusen teile püksi...mingi sitajunn, poiss“ jne), süüdistab politseid peksmises. - asitõendi vaatlusprotokoll – (Rakvere haiglas samal õhtul tehtud videosalvestus) millest nähtub, et A.R helistab kellelegi ja kordab pi devalt, et tema ei sõitnud autoga, et mingi pätt tuli kallale ja peksis ning et millised on tema õigused, võetakse vereproov. - avalike registriandmete päring – reg märk xxxx kuulub auto margile Xxxx ja mudelile xxxx. - jälitusprotokollid, milledest nähtub A.R-i, P K, T Ku, A A, K L ja R Ku telefonide aktiivneolek kellaajad ja telefonimastid 21.02.2012.a. - prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et A.R-i avalduse alusel KarS § 121 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel so kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohtu põhjendused.

„ebaadekvaatsest“ džiibist nimetades auto mudeli xxxx ja registreerimisnumbri xxxx, et R K ja K L fikseerisid samuti džiibi numbri, margi ja mudeli, et nad otsustasid džiibist mööduda ja see kinni pidada, et neil oli pidev silmside džiibiga kuni see peatus ja R K auto võtmed oma valdusse sai ja K L kell 18.30 juhtunust politseisse helistas. Silms ide oli džiibiga ka O Bil kelle ütlustest nähtuvalt ta ei peatunud, kuid jõudis näha džiipi peatumas ja ka seda, et džiibi ees peatunud sõiduauto kõrvalistuja uksest tuli välja mees, kes džiibi juurde läks ja juhi ukseklaasile koputas. R K kinnitab, et tema istus K L juhitud sõiduauto kõrvalistmel ja peale peatumist läks ta džiibi juhiukse juurde, et juht avas akna ja lõhnas alkoholi järele, et juhiks oli A.R. Asjaolu, et O B on politseile teatanud valed registreerimisnumbri tähed on seletatav asjaoluga, et sõitvast autost eessõitva auto numbrit pole kerge täpselt näha, samuti sellega, et O Bi poolt teatatud tähed xxxx on sarnased ja kergesti segiaetavad tegelike tähtedega xxxx. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistajate R Ku, K L ja O Bi ütlustes kuna neid kinnitavad fikseeritud aegadel tehtud telefonikõned politseisse. Puudub ka igasugune mõistlik alus arvata, et üksteisele ja A.R-ile võõrad inimesed mõtleksid välja sellised sündmused ja annaksid valeütlusi eesmärgiga A.R süüdi lavastada. Pole ka võimalik, et tunnistajad eksiksid, sest nagu öeldud, olulises osas on nende ütlused riimuvad ja nad on tunnistanud, et nägid kuidas peatati auto, mida juhtis A.R. Kaitsja on toonud välja mitmeid erinevusi nende tunnistajate ütlustes, kuid need puudutavad vaid väheolulisi detaile ja on seletatavad äreva liiklussituatsiooni ja unustamisega. Oluline on see, et nende tunnistajate, samuti nende poolt politseisse tehtud kõnede salvestuste põhjal on usaldusväärselt tõendatud, et tol õhtul juhtis endale kuuluvat džiipi A.R ja tekitas sellega mitmeid avariiohtikke olukordi. A.R-i auto kinnipidamine xxxx just R Ku, K L ja O Bi kirjeldatud viisil leiab kinnitust ka asitõendi (videosalvestus koos heliga sündmuskohal politseibussis) vaatlusprotokollist, millest nähtub, et A.R on tunnistanud oma auto kinnipidamist. Väljavõte vaatlusprotokollist: TK stutavad selle eest, nad

Eluliselt usutav pole seegi, et sellistes rasketes tee- ja ilmaoludes sõber A A ja vend T K oleks jätnud alkoholijoobes A.R-i üksinda Tallinn –Narva maantee äärde väljasurnud mootoriga autosse.

Nimetatud dokument vastab igati KrMS § 63 ja § 123 sätestatud dokumendile kui tõendile esitatavatele nõuetele ja on alkoholijoobe tõendamisel loetud usaldusväärseks ja lubatud tõendiks kõigis kohtuastmeis pikema aja vältel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt aktsepteerinud olukorda, kus eriteadmistele rajanevaid vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina ekspertiisi korraldamata (lahendid 3-1-1-96-11; 3-1-1-97-12; 3-1-1-67-10).

18 ekspertiisiakti vorm ka kehtestati, ei tähenda ekspertiisiakti kohustuslikkust vereproovi uuringu vormistamisel. Justiitsministeerium lihtsalt töötas välja ekspertiisi akti vormi juhuks kui Korra § 18 lg 2 alusel otsustatakse ekspertiisi määramine.

5) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule. PPVS § 724 lg 3 kohaselt enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule. PPVS § 724 lg 6 sätestab, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

enda peksmises. On mõistetav, et sellises olukorras on politseitöötajate tegevus raskendatud ja komplitseeritud. On selge seegi, et kui alkoholijoobes isiku käest sihikindla tegevuse tagajärjel kätte saada allkiri mingite asjaolude kinnitamiseks ( õiguste tutvustamine) , siis on raske hiljem kummutada selle isiku väidet, et allkiri saadi temalt pettusega kasutades ära tema alkoholjoobest tingitud olukorda.

Karistus

Otsustamaks, kas A.R võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, tuleb kohtu arvates lisaks süü suurusele arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja A.R-i käitumist kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A.R , olles tarvitanud eelnevalt alkoholi määral, mis oluliselt ületab lubatud piirmäära, läks talviste halbade ilma- ja teeoludega juhtima sõidukit tiheda liiklusega Tallinn – Narva maanteele. Tõendatud on seegi, et maanteel tekitas ta mitmeid avariiohtlikke olukordi ning vaid õnnelik juhus ja kaasliiklejate mehine sekkumine võimaldas ära hoida traagilised tagajärjed. Süüdistades jätkuvalt ja alusetult teda kinnipidanud kaasliiklejaid enda ründamises ja peksmises, käitudes üleolevalt ja solvavalt politseitöötajatega on A.R jätnud kohtule mulje, et ta pole aru saanud oma kuritegeliku käitumise lubamatusest ega ka selle võimalikest traagilistest tagajärgedest. Ta pole teinud toimepandust ega ka menetlusest õigeid järeldusi rääkimata sellest, et ta oleks ilmutanud vähematki kahetsust. Kohtu arvates viitab eelnev keskmisest oluliselt suuremale ohule, et A.R taas paneb toime samalaadse süüteo.

Lisaks eelnevale viitab lisakaristuse kohaldamise põhjendatusele ka asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal oli A.R kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Tagamaks samalaadsete süü tegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust peab kohus vajalikuks A.R-i suhtes kohaldada lisakaristust-sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta A.R-i kaitsjate vandeadvokaat Küllike Nammi ja vandeadvokaat Arne Otsa kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.