lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1007/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 10.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-1007/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1007/41Tartu Ringkonnakohus07.04.20141-13-1007/76Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2014.a., Rakvere

Kriminaalasja number

1-13-1007

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kai Rosar Tatjana Šibajeva

Prokurör Kaitsja

Sirje Merilo vandeadvokaat Küllike Namm

Kriminaalasi

A.R süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav

A.R, elukoht: xxxx, isikukood: xxx, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel- eesti keel, töökoht: xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld 25.-28.11. ja 10.12.2013

Kohtuistungi aeg

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2, 3051, 306, 311-313, 315, 317, kohus Otsustas A.R süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 102.25 eurot) ulatuses so 10225 eurot.

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada A.R-i kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiluba Maanteeametile. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.R-ilt menetluskulud riigituludesse: - sundraha 480,00 eurot, - tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 20 eurot, Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-13-1007 menetluskulu/sundraha. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 24.01.2014.a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 10.02.2014. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 25.02.2014 Süüdistus 1.A.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis olles 21.02.2012 kella 18.30 paiku Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva maantee 116ndal kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. A.R tuvastati joobeseisundi tuvastamise uuringuga etanoolisisaldus veres 2,17+/- 0,06 mg/g. Seega A.R , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid 2.Süüdistatav A.R end süüdi ei tunnistanud, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 oli koos venna T Ku ja A Aga xxxx Ü Ül, kus tarvitas ka alkoholi. Oli kokku lepitud, et T K ja A A viivad ta koju xxxx. Kella 17 paiku sõitma hakates istus A tema auto Xxxxi rooli ja T sõitis nende järel. xxxx edasi tekkisid autol probleemid bensiiniga ja A arvas, et õigem on ringi keerata, et siis künka otsas on auto paremini nähtav. Ilm oli väga halb, tuiskas. Autol suri mootor välja. Tema ütles teistele, et sõitku nad tagasi, kuna vastavalt varasemale kokkuleppele tuleb talle järgi poeg P K. Juba xxxx Ü. Ü juures oli P kokku

lepitud, et võib juhtuda, et bensiin saab otsa ja et ta tuleb siis vastu. Kohta, kuhu P pidi vastu tulema, kokku ei olnud lepitud, kuna „mina ütlesin, et eeldatavalt jõuame kohale“, st nad olid valmis ka Xxxxsse ise sõitma. Kuigi juba Xxxxl oli teada, et bensiini on vähe ja bensiinituli vilkus, siis arvas ta, et sellega saab ikkagi veel pika maa sõita, kui ilm on normaalne. Rakverest bensiini võtma ei läinud, kuna „aga ka sellepärast, et olin alkoholi tarvitanud, ei ole mõtet sõita Rakvere bensiinijaama, ei ole mõtet sõita Rakvere kaudu 70 kilomeetrit ringi“. A ja Ti lahkudes istus ta juhi kohale, tarvitas tee äärde pargitud autos alkoholi ja ootas Pu. Mingil hetkel sõitis üks auto mööda, jäi seisma ja tagurdas tema auto ette. Üks mees tuli sellest välja ja tema auto juurde. Tema laskis siis ukseklaasi alla ja mees nõudis kohe autovõtmeid. Sai aru, et temalt tahetakse auto ära võtta ja ta keeldus võtmeid andmast. Mees tõmbas ukse lahti ja hakkas teda välja sikutama, teine mees tuli veel appi ja tõmbasidki ta asfaldile pikali, sai sellest kriimustuse. Peale seda, kui nad olid teda kõhuga vastu auto poritiiba löönud, ütles ta, kus võti on. Mees võttiski võtme enda kätte. Siis helises tema taskus telefon, helistas P, kellele ta ütles, et see politseisse teataks, kuna ta sai teepeal peksa. Mehed, kes võtme ära võtsid, jooksid oma autosse ja tal oli hirm, et need sõidavad koos võtmega minema. Tal õnnestus kõrvalistujat riietest kinni hoida ja neid mõlemat kinni pidada päris kaua (15-20 min), enne kui politsei tuli. Politsei kutsus ta kohe politseiautosse, advokaadile helistada ei lasknud. Esimene asi, mida politseinik ütles, oli see, et kas puhume ka. Tema keeldus. Mingeid õigusi talle terve selle õhtu jooksul ei selgitatud. Teda viidi Rakvere haiglasse, kus võeti vereproov ja alles siis, kui poeg tuli sinna ja tõi telefoni, sai ta advokaadile helistada. 3.Tunnistaja R K kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 kella 18.20 paiku sõitis koos K L Aseri poolt Tallinna poole, enne Sämi risti olid ees kaks aeglaselt sõitvat rekkat ning nende ees oli džiip, mis tõmbas tähelepanu sellega, et sõitis väga aeglaselt u 50 km/h ja kaldus pidevalt vastassuunavööndisse. Kui nad said rekkatest mööda ja džiibi taha, siis oli üks olukord, kus see džiip oleks peaaegu ühele vastusõitvale rekkale sisse sõitnud. Džiibiks oli Xxxx ta nägi ka selle registreerimisnumbrit, mis oli xxxx ning nad otsustasid selle kinni pidada – möödasõidul andis ta käega märku ja džiip peatuski. Xxxxi juurde minnes avati selle juhipoolne aken ja roolis oli sama mees, kes kohtusaaliski on, st A.R. Palve peale jätta mootor seisma A.R kohe ei kuuletunud ja alles pika vestluse käigus lülitas selle välja. Tunda oli alkoholi lõhna ja soovituse peale minna kuhugi puhkama vastas see mees, et tal on vaja veel 100 km sõita. Tal õnnestus süütevõti siiski enda kätte võtta ja seepeale muutus A.R agressiivseks, autost välja tulles ründas, rebis riietest ja püüdis võtit kätte saada. Rüseluse käigus õnnestus tal A.R kraavi lumevalli paisata. A.R läks oma auto juurde tagasi ja helistas kellelegi ning talle jäi mulje, et politseisse, kuna jutt käis, et teda pekstakse ja tahetakse auto käest ära võtta. Siis tuli A.R uuesti rüselema. Nad helistasid korduvalt politseisse, kuid ei saanud ühendust, lõpuks see K. L see siiski õnnestus. Kui nad oma autosse läksid, et politseipatrull ära oodata, siis järgnes neile ka A.R , hakkas teda riietest sikutama ja lõi korduvalt. Temal õnnestus A.R ukse vahele väänata ja kinni hoida, siis saabuski politsei. Peale politseid saabus sinna veel üks xxxx , sellest väljus juhi kohalt üks meesterahvas, kes vestles K. L. Nemad andsid autovõtmed üle politseile, andsid oma andmed ja lahkusid. 4.Tunnistaja K L kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sõitis ta koos R Kuga Aserist Rakvere suunas ja mingil hetkel enne Sämi risti jäid nende ette kaks aeglaselt sõitvat rekkat. Kui nad ühest neist mööda said, siis selgus ka aegluse põhjus – nende ees sõitis hele maastur numbriga xxxx, mis korduvalt kaldus vastassuunavööndisse. Nad püüdsid korduvalt sellest politseid informeerida, kuid see ei õnnestunud. Kui ühest kokkupõrkest vastutuleva rekkaga maastur vaevu pääses, siis nad otsustasid selle maasturi ise kinni pidada. R märguande peale

maastur peatus ning R läks välja juhiga rääkima. Ta on täiesti kindel, et nad jälgisid kogu aeg sama autot, mis hiljem kinni sai peetud. Peale politsei telefoni teel kättesaamist väljus ka ta ise autost ning selleks ajaks oli R maasturi süütevõtmed enda kätte saanud. Maasturi juht oli ka autost väljas ja nõudis võtmeid tagasi ning kui R keeldus, siis see juht läks R kallale, haarast Rst kinni ja kui R end lahti tõmbas, siis kukkus see härra lumehange. Kui ta sealt püsti sai, siis läks ta auto juurde, võttis telefoni ja jäi mulje, et helistab politseisse, kuna rääkis kallaletulekust ja auto vargusest. Tema koos Rga tahtis minna oma autosse politsei tulekuni, kuid maasturi juht järgnes neile. R ei jõudnud veel auto ust kinni tõmmata, kui maasturi juht haaras Rst kinni, nõudis võtmeid ja ähvardas, et varsti tulevad tema mehed ja et siis läheb neil halvasti. Mõnel korral õnnestus A.R Rd ka lüüa. Rüseluse kestel jõudis kohale politsei, kes viis A.R-i enda autosse. R andis politseile üle maasturi võtmed. Enne ärasõitu jõudis kohale kastiga xxxx (reg nr xxxx) keegi A.R-i tuttav, kes väljus autost ja kellele nad seletasid, milles asi ja et tõenäoliselt päästsid nad A.R-i elu. 5.Tunnistaja O B kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sõitis ta veoautoga Narvast Tallinna poole, ühes orus u 200-300 meetrit enne ristmikku kus läheb tee Kundasse nägi, et üks vastusõitev hele džiip sooritas ümberpööret ja põrkus korduvalt vastu teepiiret. Hakkas juba pimenema ja oli kiilasjää. Edasi sõitis ta küllalti pikalt selle džiibi järel, mis sõitis väga aeglaselt. Kui see džiip aga jälle korduvalt vastassuunavööndisse kaldus, siis helistas ta politseisse. Arvas, et äkki inimesel on südamega midagi juhtunud. Mööda ta ei saanud sõita ja tema taha oli kogunenud juba pikk kolonn autosid. Politseile ta ütles ka selle auto numbri. Nägi, kui temast sõitis mööda üks sõiduauto ja möödus ka džiibist. Džiip jäi tee äärde seisma, üks noormees tuli sõiduauto kõrvalistmelt autost välja ja läks selle džiibi juurde ning hakkas taguma vastu selle akent. Tema sõitis neist mööda ja sõitis edasi. 6.Tunnistaja T K, politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 oli tööl koos patrullpolitseinik A Tega ja kella 18.30 paiku said nad juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tallinn-Narva mnt suunaga Tallinna poole teeb ohtlikke manöövreid üks auto ja võimalik, et juht on joobes. xxxx bussipeatusesse jõudes seisid seal Narva poolt tulles paremat kätt tee ääres kaks autot. Esimene oli väiksem auto ja tagumine oli Xxxx reg nr xxxx. Väikse auto juhi kohal istus inimene ja kõrvalistuja uks oli lahti ning selle ukse juures seisis üks härra ning kõrvalistujaga vastastikku hoidsid teineteist kinni ning rüselesid. Autos istujad ütlesid, et seisja ongi Xxxxi juht ja tema läks selle juhiga politseiautosse. Džiibi juhist oli aru saada, et ta on alkoholijoobes, juures olid alkoholilõhnad, olid ka koordinatsioonihäired. Mees rääkis, et tema tukkus rahulikult tee ääres enda autos ja siis tulid mingid võõrad mehed, kiskusid ta autost välja ja hakkasid teda peksma. Indikaatorvahendisse puhumast ta keeldus ning keeldus üldse igasugusest koostööst politseiga. Käitumiselt oli ta kogu aeg väga bravuurikas ja rõhutas, et ta on tähtis mees ja et nad ei tea, kellega tegu on. Autos toimunut jäädvustas ka pardakaamera. Sündmuskohale tuli üks noormees, kes ütles, et ta on A.R-i poeg, kes sai auto võtmed ja kes lubas auto sealt ära toimetada. Teel Rakverre otsustati kohe sõita haiglasse, kuna mehe käitumisest oli aru saada, et ta ei ole nõus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse. Teel nõudis ta ka võimalust kasutada telefoni, kuid kuna tal endal seda kaasas ei olnud, siis ei saanud ta seda ka teha. Haiglas olles üritas A.R ühel hetkel jõuga tungida haiglaruumidesse ja teda pidi jõuga tagasi hoidma. Kuna võis arvata tema käitumisest, et ta pole nõus vabatahtlikult vereproovi andma, siis kutsusid nad kohale veel teisegi patrulli, kes kogu sündmust seal filmima hakkas. Kui haiglasse saabus A.R-i poeg ja tõi telefoni, siis A.R suhtles kellegagi telefonis ning seejärel oli nõus vabatahtlikult vereproovi andma, sundi kasutada polnud vaja. Vigastustest oli A.R näha ninal väike kriim. A.R-i autot nad väga põhjalikult üle ei vaadanud, aga näha oli, et vasak esistange nurk oli pisut viga saanud.

7.Tunnistaja A Te kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sai politseitöötajana väljakutse Tallinn-Narva mnt-le seoses sellega, et teiste liiklejate poolt oli kinni peetud joobes juht. xxxx kanti jõudes seisid tee ääres kaks autot, hele džiip (vist xxxx) oli taga ja selle ees üks väike auto mõlemad suunaga Rakvere poole. Väikse auto kõrval seisis üks isik (tänane kohtualune). Teine politseitöötaja T K läks temaga politseiautosse ja tema jäi kahe autos olnud tunnistajaga rääkima, võttis nende andmed. Visuaalselt oli näha, et A.R on joobes. Sinna tuli ka A.R-i poeg, kellele anti auto üle. Auto stange nurgal oli mingi vigastus, aga ei mäleta, kummal pool. Edasi sõideti Rakvere haiglasse ekspertiisi. Teel sinna autos A.R karjus ja räuskas ja jätkas seda ka haiglas. Haiglas tuli veel üks patrull juurde, kuna A.R polnud millegagi nõus ning võis arvata, et on vaja kasutada sundi. Kui aga A.R-i poeg talle telefoni tõi ja ta sai kellegagi rääkida, siis olukord rahunes ja sundi polnud vaja rakendada. 8.Tunnistaja A A kohtus antud ütlustest nähtub, et A.R on talle sõber. 2012.a vastlapäeva paiku oli ta koos A.R-i ja T Kuga ühe sõbra pool Xxxxl. Algul pidid sealt eraldi lahkuma, aga Rein ütles, et ta on alkoholi tarvitanud ja palus end koju Xxxxsse viia. Tema läks siis Reinu auto rooli, Rein istus tema kõrvale ning T tuli teise autoga järele. Sõitma hakkasid kusagil kell 5 paiku. Sõitsid kõige lühemat teed pidi, kuna kütusetuli hakkas põlema juba Xxxxl enne ärasõitu. Rein aga ütles, et sellega saab koju küll ja tema siis ka mõtles, et maastur on maastur ja et küllap saab. Ei tulnud selle pealegi, et Rakverest kütust võtta. Ilm oli tuisune ja teeolud väga halvad. xxxx hakkaski auto jõnksutama ja ta keeras auto ringi tagasi Rakvere poole. T tuli ka küsima, et mis juhtus, kuid Rein ütles, et talle tuleb kohe abi järele, poeg toob bensiini ja et te võite ära minna. Tema istus siis Ti autosse ja sõitsidki minema. Sellest, et Reinuga mingi intsident oli juhtunud, sai teada alles umbes nädala pärast. 9.Tunnistaja T Ku kohtus antud ütlustest nähtub , et A.R on tema vend. 21.02.2012 oli ta koos Reinu ja A Aga Xxxxl Ü Ü juures. Rein tuli sinna oma autoga Xxxx. Rein ja Ü võtsid seal natuke napsi, tema ja A A ei võtnud, kuna lubasid Reinu koju Xxxxsse viia. Lahkusid sealt kella kuue paiku. A istus Reinu auto rooli ja tema sõitis nende järel. Juba seal Xxxxl oli juttu, et bensiini on vähe ning Rein helistas P , et kui ta helistab, siis P tulgu vastu ja toogu bensiini. Teeolud olid väga halvad, tuiskas. xxxx läbi jõudes keeras A auto ringi ja kui ta küsima läks, mis lahti, siis öeldi, et bensiin on otsas. Rein ütles, et minge ära, P tuleb talle kohe bensiiniga järgi. Nemad Aga lahkusidki. Tema ise suhtles sel õhtul P kaks korda – esimesel korral helistas ta P teel olles ja siis ütles P, et ta jõuab kohe sinna, ja teist korda helistades ütles P, et isa peksti läbi. Reinu nägi ta järgmisel päeval ja vend kurtis, et kõri on paistes peksmisest. Mingeid nähtavaid vigastusi ta vennal ei näinud. 10.Tunnistaja P K kohtus antud ütlustest nähtub, et A.R on tema isa. 21.02.2012 rääkis isaga telefonis ja sai teada, et isa läks vastlapäeva tähistama sõbra juurde. Kell 17.11 leppisid kokku, et ta läheb isale vastu. Pidi kütust kaasa võtma, kuna sai aru, et isal on see vist otsakorral. Teise kõne ajal kell 18.09 oli isa telefonis juba närviline ja teatas, et temalt tahetakse autovõtit ära võtta ja autost välja tõmmata. Siis katkes kõne ära. Enne isa juurde jõudmist helistas veel ka isa vend T ja küsis, kus ta on. Kohale jõudes nägi seal politseinikke ja üks ütles, et isa viiakse Rakverre ekspertiisi. Küsiti näha ID kaarti ja anti isa auto võtmed. Nägi seal ka kahte noormeest, kes sõitsid minema. Valas isa autole kütet juurde ja ema istus selle rooli. Ise sõitis oma autoga Rakvere haiglasse, kus andis politseile üle isa telefoni. 11.Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgnevaid kirjalikke tõendeid

- joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt – A.R-ilt võeti 21.02.2012 kell 19.55 vereproov, mis markeeriti koodiga 013831. EKEIs võeti see vastu 23.02.2012 ja veres tuvastati etanoolisisaldus 2.17 +/- 0,06 mg/g) - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – A.R kõrvaldati juhtimiselt 21.02.2013 kell 18.50 kuni kainenemiseni - patrullilehe väljavõte – väljakutse politseile kell 18.27 infoga, et Tallinn-Narva mnt Narva poolt läheneb sõiduk xxxx, mida juhib ilmselt joobes juht. Isikuks osutus A.R, kes keeldus puhumast ja kõigist allkirjadest, haiglas lõpuks andis vabatahtlikult verd; tunnistajad R K ja K L - asitõendi vaatlusprotokoll: juhtimiskeskuse lühinumbrile 21.02.2012 kell 18.25 ja 18.30 tehtud kõned. Esimene on O. B kõne, kus ta teatab džiibist enne Rakveret, mis sõidab ebaadekvaatselt ja ütleb ka auto margi ja numbri – xxxx xxxx, teine kõne on tehtud K. L poolt, kus ta teatab, et pidasid kinni purjus juhi, kes sõidab vinta-vänta ja keeldub võtmeid andmast ja et sõidab veel kellegi surnuks, kirjeldab umbes kohta ja ütleb ka auto margi xxxx - asitõendi vaatlusprotokoll –( patrullsõidukis tehtud videosalvestus 21.02.2013 kella 18.39.27 kuni 18.59.49-ni). Muuhulgas nähtub protokollis järgnev: A.R keeldus puhumast indikaatorvahendisse (sõnaselgelt ütleb, „ei puhu!“), nõuab haiglasse viimist („Lähme haiglasse!“), korduvad väljendid „kutsun advokaadi“, „nõuan advokaati“, kaebab, et teda peksti, kinnitab, et on kaine, soovib minna haiglasse, kinnitab, et tema ei sõitnud, vaid seisis tee ääres, ohtralt ebatsensuurset teksti („kuulge, minge persse....ma kusen teile püksi...mingi sitajunn, poiss“ jne), süüdistab politseid peksmises. - asitõendi vaatlusprotokoll – (Rakvere haiglas samal õhtul tehtud videosalvestus) millest nähtub, et A.R helistab kellelegi ja kordab pi devalt, et tema ei sõitnud autoga, et mingi pätt tuli kallale ja peksis ning et millised on tema õigused, võetakse vereproov. - avalike registriandmete päring – reg märk xxxx kuulub auto margile Xxxx ja mudelile xxxx. - jälitusprotokollid, milledest nähtub A.R-i, P K, T Ku, A A, K L ja R Ku telefonide aktiivneolek kellaajad ja telefonimastid 21.02.2012.a. - prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et A.R-i avalduse alusel KarS § 121 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel so kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohtu põhjendused.

12.KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Hindamaks nimetatud süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.R-i tegevuses tuleb käesoleva kriminaalasja kontekstis vastata kahele vaidlusalusele küsimusele- kas A.R juhtis mootorsõidukit ja kas ta tegi seda olles joobeseisundis. Hinnang tuleb anda ka menetluse seaduslikkusele. Kas A.R juhtis mootorsõidukit.
13.Kohus ei pea usaldusväärseiks A.R-i ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et tema 21.02.2012 õhtul Tallinn –Narva maanteel autot ei juhtinud ja temale kuuluva autoga Xxxx registreerimisnumbriga xxxx sõitis Xxxxlt xxxx A A. Kohus leiab, et A.R-i ütlused on kummutatud tunnistajate, Tallinn-Narva maanteel liigelnud R Ku, K L ja O Bi ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga kohtus kuulatud helisalvestiste kohta millest nähtuvad K L ja O Bi telefonikõned politsei lühinumbrile 110. Nimetatud tõenditest nähtub, et sõiduautoga liigelnud R K ja K L ja neile võõras, rekkat juhtinud O B nägid Tallinn-Narva maanteel endi ees sõitmas korduvalt avariiohtlikke olukordi tekitanud džiipi, et O B helistas sõitvast autost politseisse kell 18.25 ja teatas

„ebaadekvaatsest“ džiibist nimetades auto mudeli xxxx ja registreerimisnumbri xxxx, et R K ja K L fikseerisid samuti džiibi numbri, margi ja mudeli, et nad otsustasid džiibist mööduda ja see kinni pidada, et neil oli pidev silmside džiibiga kuni see peatus ja R K auto võtmed oma valdusse sai ja K L kell 18.30 juhtunust politseisse helistas. Silms ide oli džiibiga ka O Bil kelle ütlustest nähtuvalt ta ei peatunud, kuid jõudis näha džiipi peatumas ja ka seda, et džiibi ees peatunud sõiduauto kõrvalistuja uksest tuli välja mees, kes džiibi juurde läks ja juhi ukseklaasile koputas. R K kinnitab, et tema istus K L juhitud sõiduauto kõrvalistmel ja peale peatumist läks ta džiibi juhiukse juurde, et juht avas akna ja lõhnas alkoholi järele, et juhiks oli A.R. Asjaolu, et O B on politseile teatanud valed registreerimisnumbri tähed on seletatav asjaoluga, et sõitvast autost eessõitva auto numbrit pole kerge täpselt näha, samuti sellega, et O Bi poolt teatatud tähed xxxx on sarnased ja kergesti segiaetavad tegelike tähtedega xxxx. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistajate R Ku, K L ja O Bi ütlustes kuna neid kinnitavad fikseeritud aegadel tehtud telefonikõned politseisse. Puudub ka igasugune mõistlik alus arvata, et üksteisele ja A.R-ile võõrad inimesed mõtleksid välja sellised sündmused ja annaksid valeütlusi eesmärgiga A.R süüdi lavastada. Pole ka võimalik, et tunnistajad eksiksid, sest nagu öeldud, olulises osas on nende ütlused riimuvad ja nad on tunnistanud, et nägid kuidas peatati auto, mida juhtis A.R. Kaitsja on toonud välja mitmeid erinevusi nende tunnistajate ütlustes, kuid need puudutavad vaid väheolulisi detaile ja on seletatavad äreva liiklussituatsiooni ja unustamisega. Oluline on see, et nende tunnistajate, samuti nende poolt politseisse tehtud kõnede salvestuste põhjal on usaldusväärselt tõendatud, et tol õhtul juhtis endale kuuluvat džiipi A.R ja tekitas sellega mitmeid avariiohtikke olukordi. A.R-i auto kinnipidamine xxxx just R Ku, K L ja O Bi kirjeldatud viisil leiab kinnitust ka asitõendi (videosalvestus koos heliga sündmuskohal politseibussis) vaatlusprotokollist, millest nähtub, et A.R on tunnistanud oma auto kinnipidamist. Väljavõte vaatlusprotokollist: TK stutavad selle eest, nad

14.Sarnaselt A.R-i ütlustega ei pea kohus usaldusväärseiks ka tunnistajate A A, T Ku ja P K ütlusi mis samuti on veenvalt kummutatud ülalnimetatud tõenditega. Ülalkirjeldatust nähtuvalt peab kohus A.R-i džiibi peatamise kohta xxxx bussipeatuse juures usaldusväärseiks R Ku, K L ja O Bi ütlusi ja seega ei saanud A.R-i džiip sattuda xxxx viisil nagu seda kirjeldavad A.R, A A ja T K. Lisaks eeltoodule ei pea kohus eluliselt usutavaks nende isikute poolt kirjeldatud sündmuste käiku. Pole eluliselt usutav, et alkoholi tarvitanud A.R-i sõbra juurest Xxxxlt mõnekümne kilomeetri kaugusele Xxxx külasse koju sõitmiseks kaasatakse kolm autot ja hulk eakaid inimesi, sõber A A,(s. xxxx) vend T K,(s. xxxx) poeg P K ja lisaks ka P K ema. Väidetavalt pidi Xxxxlt asuma teele A.R-ile kuuluv Xxxx A A juhtimisel kaasreisijaks A.R ja T K oma xxxx, et A A poolelt teelt tagasi tuua. Xxxxst pidid vastu sõitma P K oma emaga sõidukiga xxxx, seda siis A.R-i autole teeääres tankimise korraldamiseks ja A.R-i ja tema auto poole tee pealt Xxxxsse toimetamiseks. Neist kaks viimast kaasati väidetavalt ainult selle pärast, et arusaamatul põhjusel otsustati enne teeleasumist mitte minna kütust võtma u 2 kilomeetri kaugusel olevast tanklast kuigi signaallamp andis märku kütuse lõppemisest. Sellise ebaratsionaalse kojusõidu korraldamine pole usutav ka seetõttu, et kõik asjaosalised hindasid tee- ja ilmaolusid väga viletsateks, ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi õiendist nähtub, et sadas lörtsi ja lund.

Eluliselt usutav pole seegi, et sellistes rasketes tee- ja ilmaoludes sõber A A ja vend T K oleks jätnud alkoholijoobes A.R-i üksinda Tallinn –Narva maantee äärde väljasurnud mootoriga autosse.

15.Alusetult väidab kaitsja, et A.R ei saanud kell 18.25 (ja seega ka süüdistuses märgitud ajal kella 18.30 paiku) juhtida autot maanteel kuna ta sel ajal oli seisvas autos xxxx. Kaitsja väitel oli A.R seisvas autos juba vähemalt alates kelle 18.09, mil P K A.R-ile helistas ja viimane kirjeldas tema suhtes toimepandud kallaletungi. Rein ja P K kinnitavad, et sellesisuline telefonikõne kell 18.09 toimus, kaitsja väitel kinnitab seda ka telefonikõnede eristus millest nähtuvalt olid kell 18.09 aktiivsed nii A.R-i kui P K telefonid. Jälitusprotokollist nähtub, et A.R-i telefon on olnud aktiivne kahel korral kell 18.09 Ulvi14; kell 18.34 Uhtna11 ja kell 19.46 RAGAQ13. P K telefon on olnud aktiivne kell 18.10, kahel korral kell 18.34 ja kahel korral kell 18.36. Eelnevast nähtub, et P K telefon polnud aktiiv ne kell 18.09 s.o üheaegselt A.R-i telefoniga. Küll aga on Rein ja P K telefonid olnud üheaegselt aktiivsed kell 18.34. Kohtu arvates on just kell 18.34 toimunud telefonikõne mille ajal A.R koos R Ku ja K Lga xxxx olid. Kõne toimumist just sel ajal kinnitab ka asjaolu, et samuti xxxx olnud ja kell 18.30 politseiga ühenduse saanud K L on seda jälitusprotokollist nähtuvalt samuti teinud Uhtna11 piirkonnast. Ka A.R-i ütlustest nähtuvalt tuleb telefonikõne toimumise ajaks pidada kell 18.34 kuna ta väidab, et peale kõnet P K oli tema järgmine telefonikasutus alles Rakvere Haiglas (tõenäoliselt kell 19.46). Kui Rein ja P K vaheline kõne oleks toimunud kell 18.09 poleks võimalik seletada millise kõnega oli tegemist kell 18.34.
16.Eelnevast järeldab kohus, et A.R-i poolt auto juhtimine süüdistuses märgitud ajal ja asjaoludel on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Samuti nähtub eelnevast, et tunnistajad A A, T K ja P K on asjas andnud valeütlusi ja kohus saadab nende suhtes materjali prokuratuuri kontrollimaks nende tegevuses KarS § 320 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu olemasolu. Kas A.R juhtides mootorsõidukit oli alkoholijoobes.
17.Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist nähtub, et A.R-ilt võeti 21.02.2012 kell 19.55 vereproov, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis eksperdi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati veres etanoolisisaldus 2.17 +/- 0,06 mg/g)
18.Süüdistatava kaitsja väitel ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekirja näol tegemist tõendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Tulenevalt asjaolust, et joobeseisundi tuvastamine nõuab eriteadmiste rakendamist peab kaitsja mui d tõendeid lubamatuks ja väidab, et eriteadmistel põhinev teave tuleb esitada ekspertiisiaktina. Kaitsja toetub oma arvamuses muu hulgas ka Politsei ja piirivalve seaduse § - le 726 lg 7 mille kohaselt vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles nagu saaks antud kriminaalasja raames joobeseisundit tõendada üksnes ekspertiisiaktiga, eriteadmistel rajaneva teabe esitamine vaid ekspertiisiaktina ei tulene ühestki seadusest. KrMS § 105 sätestab, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Käesolevas asjas pole menetleja ekspertiisi määranud ja kohtu hinnangul polnud selleks ka vajadust kuna joobeseisund oli usaldusväärselt tõendatud riiklikus ekspertiisiasutuses eksperdi poolt koostatud uuringuaktis, mis oli vormistatud selleks ette nähtud korras joobeseisundi tuvastamise saatekirjal.

Nimetatud dokument vastab igati KrMS § 63 ja § 123 sätestatud dokumendile kui tõendile esitatavatele nõuetele ja on alkoholijoobe tõendamisel loetud usaldusväärseks ja lubatud tõendiks kõigis kohtuastmeis pikema aja vältel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt aktsepteerinud olukorda, kus eriteadmistele rajanevaid vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina ekspertiisi korraldamata (lahendid 3-1-1-96-11; 3-1-1-97-12; 3-1-1-67-10).

19.Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. § 69 lg 9 sätestab, et joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. § 69 lg 10 sätestab, et ka vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 kohaselt Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 kohaselt Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 nimetatud kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 17 lg 1 sätestab, et uuringu tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitamata metoodika kasutamise korral protokollitakse analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas. Korra § 18 lg 2 sätestab, et uuringu tulemused vormistab uuringu tegija saatekirja vastavas osas. Ekspertiisi tegemise korral vormistatakse uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Ülaltoodust nähtub, et kui Liiklusseadus nimetab kahte politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korda (§ 69 lg 9 nimetatud joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamist puudutav kord ja § 69 lg 10 nimetatud vereproovi uuringu tulemuste vormistamist puudutav kord) siis tegelikkuses on Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 kehtestatud üks kord, mis reguleerib kõiki ülalnimetatud küsimusi. Nimetatud Korra § 18 sätestab ühemõtteliselt, et uuringu tulemusi võib vormistada nii saatekirjas kui ekspertiisiaktis, samale võimalusele viitab ka Korra § 17 lg 2 . Asjaolu, et Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 kohaselt vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega ning et Justiitsministri 27.05.2009.a. määrusega nr

18 ekspertiisiakti vorm ka kehtestati, ei tähenda ekspertiisiakti kohustuslikkust vereproovi uuringu vormistamisel. Justiitsministeerium lihtsalt töötas välja ekspertiisi akti vormi juhuks kui Korra § 18 lg 2 alusel otsustatakse ekspertiisi määramine.

20.KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. A.R tunnistab ise, et oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, alkoholi tarvitamise tunnuste olemasolu A.R või tema poolt alkoholi tarvitamist kinnitavad ka tunnistajate R Ku, T K, A Te, T Ku ja A A ütlused. Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse KarS § 424 süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on kohtu jaoks usaldusväärselt tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja osaks oleva uuringuaktiga. Alkoholisisaldus A.R-i veres on seal selgelt numbriliselt väljendatud ja selle eksperdi arvamusel põhineva numbrikombinatsiooni esitamine mingis muus vormis mõnel teisel blanketil ei muuda vere uuringu tulemusi teistsuguseks ega ka usaldusväärsemaks. Kas menetlus oli õiglane
21.Süüdistatav ja tema kaitsja, on seisukohal, et menetleja on rikkunud PPVS § 724 sätestatud joobeseisundi tuvastamise korda sellega, et A.R-ile ei selgitatud tema õigusi. Kaitsja leiab, et A.R puudus igasugune võimalus oma menetlusõigusi realiseerida ja tegemist on olulise rikkumisega, millest tulenevalt ei ole võimalik lugeda seaduspäraseks joobe kindlakstegemist vereanalüüsiga. 16.03.13 asitõendi vaatlusprotokollilt ja selle lisaks olevalt salvestiselt nähtub, et A.R-iga toimunud vestluses ei ole otsesõnu talle tema õigusi ette loetud ning ta ei ole allkirjastanud ka ühtegi dokumenti, kus oleks kirjas isiku õigused. Politseitöötaja T K ütlustest nähtub, et ta ei mäleta A.R-ile õiguste tutvustamist. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et menetleja on jätnud A.R-ile tema õigused nõuetekohaselt selgitamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-07 öelnud seda, et kuna ks eeldusi, siis peab Samas lahendis on Riigikohus märkinud aga ka seda, et avaliku huvi vahelise kaalumise tulemina. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-52-09 ka märkinud, et tuleb hinnata rikutud normi . PPVS § 724 lg 2 kohaselt enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;

5) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule. PPVS § 724 lg 3 kohaselt enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule. PPVS § 724 lg 6 sätestab, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

22.Eeltoodud sätetest järeldub, et isiku peamiseks õiguseks taolises olukorras on õigus teada temaga tehtava toimingu põhjust ja eesmärki ning õigus nõuda alkoholijoobe tuvastamist kõige töömahukamal aga ka kõige täpsemal viisil so vereproovi uuringuga. Vaatamata asjaolule, et politseitöötajad jätsid A.R-ile tema õigused nõuetekohaselt tutvustamata nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (kohtuistungil vaadatud videosalvestus koos heliga 21.02.1012.a. sündmuskohal politseibussis), et politseitöötaja T K teatas A.R-ile , et soovib kontrollida tema joovet seoses kahtlusega, et ta alkoholijoobes autot juhtis. Samast vaatlusprotokollist nähtub seegi, et A.R keeldub puhumast indikaatorvahendisse ja nõuab enda toimetamist haiglasse. Eksitav on kaitsja väide, et A.R nõudis enda toimetamist haiglasse temale tekitatud vigastuste fikseerimiseks. A.R kinnitas ka kohtuistungil, et ta keeldus puhumast indikaatorvahendisse ja nõudis enda viimist haiglasse ekspertiisi. Samuti on A.R kinnitanud, et haiglasse jõudes ta oma vigastustest meditsiinitöötajatele ei rääkinud. Tunnistaja T K ütlustest nähtub, et teel Rakverre otsustati kohe sõita haiglasse ekspertiisi, kuna mehe käitumisest oli aru saada, et ta ei ole nõus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse. PPVS § 725 lg 2 sätestab, et isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui: 1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga; 2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri; 3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse tulemuse korral; 4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus. Kohus leiab, et eeldused A.R-i toimetamiseks tervishoiuasutusse vereproovi võtmiseks olid täidetud tema keeldumisega muul viisil joobe tuvastamisest ning tema enda poolt avaldatud sooviga minna haiglasse ekspertiisi. Eeltoodust nähtub, et vaatamata politseitöötajate poolt õiguste selgitamatajätmisele oli A.R oma õigustes nende olulisemas osas teadlik ja ta ka realiseeris need- tema nõudmisel toimetati ta tervishoiuteenuse osutaja juurde vereproovi võtmiseks.
23.Hinnates politseitöötajate poolt toimepandud rikkumisi tuleb arvestada asjaolu, et A.R oli silmnähtavalt agressiivne, tal esinesid välised alkoholitarvitamise tunnused, ta väljendas ennast labaselt ja ebatsensuurselt, solvas politseitöötajaid (kasutades viimaste suhtes väljendeid „te olete perses omadega, ) ja süüdistas viimaseid alusetult

enda peksmises. On mõistetav, et sellises olukorras on politseitöötajate tegevus raskendatud ja komplitseeritud. On selge seegi, et kui alkoholijoobes isiku käest sihikindla tegevuse tagajärjel kätte saada allkiri mingite asjaolude kinnitamiseks ( õiguste tutvustamine) , siis on raske hiljem kummutada selle isiku väidet, et allkiri saadi temalt pettusega kasutades ära tema alkoholjoobest tingitud olukorda.

24.Alusetu on kaitsja väide selle kohta, et A.R-ile tehti takistusi advokaadiga suhtlemisel või selleks oma telefoni kasutamisel. Asitõendi (sündmuskohal politseiautos toimunu lindistuse) vaatlusprotokollist nähtub, et politseitöötaja ei lubanud küll A.R politseiautost väljuda, kuid viimane ei selgitanud ja ka salvestisest ei nähtu, et ta soovib väljuda selleks, et oma autost telefon tuua. Politseitöötaja T K soovitusele helistada advokaadile vastab A.R .
25.Kohtule jäävad arusaamatuks kaitsja etteheited A.R-ilt haiglas vereproovi võtmise protseduuri kohta ja etteheited süüdistajale, et viimane pole esitanud tõendeid vereproovi võtmise, säilitamise edastamise jm kohta. Kaitsja pole nimetanud milliseid tõendeid oleks pidanud süüdistaja esitama, kaitsja ise pole täiendavate tõendite esitamist taotlenud. Alusetud on ka kaitsja etteheited, et asitõendi (politseitöötajate poolt haiglas tehtu d videosalvestise) vaatlusprotokollist ei nähtu vereproovi võtmise üksikasjad. Politseitöötajate ütlustest nähtuvalt tehti salvestis A.R-i käitumise fikseerimiseks, see ei kajasta kõiki sel õhtul toimunud sündmusi ega ka kõike haiglas meditsiinitöötajate ja politseitöötajate poolt tehtut. Seega ei saa kohtu arvates salvestise alusel teha järeldusi mingite toimingute tegemise või mittetegemise ja sündmuste toimumise või mittetoimumise kohta.
26.Ülaltoodut arvestades loeb kohus alusetuks kaitsja väite selle kohta, et A.R puudus igasugune võimalus oma menetlusõigusi realiseerida. Vastupidi, A.R nõudis õigustatult alkoholijoobe tuvastamist vereproovi võtmisega ja see temale ka võimaldati. Õiguste nõuetekohane selgitamata jätmine oli olulisel määral tingitud A.R-i enda agressiivsest ja ebaadekvaatsest käitumisest ja kohtu arvates ei kujuta endast antud olukorras rikkumist millest tulenevalt peaks kogutud tõendid lubamatuks tunnistama. Kaaludes tõendi lubatavust rikkumise olulisuse ja süüteomenetlusliku avaliku huvi aspektist ja hinnates rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud leiab kohus, et rikkumine ei mõjutanud tõendite kogumist ja kvaliteeti, alkoholijoove tuvastati seaduses ette nähtud täpseimal viisil.
27.Kohtuotsuse punktides 13-26 toodut arvestades loeb kohus tõendatuks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.R-i tegevuses. Subjektiivne süüteokoosseis.
28.A.R-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A.R tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostas ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
29.A.R-i tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud.

Karistus

30.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et A.R-i tegevuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust- süüteokoosseisule vastavat alkoholi alammäära ületati oluliselt, kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohus arvestab sellega, et A.R on varem kohtu poolt karistamata, samas oli ta kuriteo toimepanemise ajal liiklusrikkumiste eest väärteokorras karistatud kolmel korral, sh mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, karistustena mõistetud rahatrahvid on tasutud. A.R-i keskmine päevasissetuleku suurus 2011.a. oli 102.25 eurot. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades asjaolu, et A.R on varem kohtu poolt karistamata ja tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad leiab kohus, et teda tuleb karistada kergema karistusliigiga sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
31.Tunnistades A.R-i KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-122-13 märgitakse, et

Otsustamaks, kas A.R võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, tuleb kohtu arvates lisaks süü suurusele arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja A.R-i käitumist kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A.R , olles tarvitanud eelnevalt alkoholi määral, mis oluliselt ületab lubatud piirmäära, läks talviste halbade ilma- ja teeoludega juhtima sõidukit tiheda liiklusega Tallinn – Narva maanteele. Tõendatud on seegi, et maanteel tekitas ta mitmeid avariiohtlikke olukordi ning vaid õnnelik juhus ja kaasliiklejate mehine sekkumine võimaldas ära hoida traagilised tagajärjed. Süüdistades jätkuvalt ja alusetult teda kinnipidanud kaasliiklejaid enda ründamises ja peksmises, käitudes üleolevalt ja solvavalt politseitöötajatega on A.R jätnud kohtule mulje, et ta pole aru saanud oma kuritegeliku käitumise lubamatusest ega ka selle võimalikest traagilistest tagajärgedest. Ta pole teinud toimepandust ega ka menetlusest õigeid järeldusi rääkimata sellest, et ta oleks ilmutanud vähematki kahetsust. Kohtu arvates viitab eelnev keskmisest oluliselt suuremale ohule, et A.R taas paneb toime samalaadse süüteo.

Lisaks eelnevale viitab lisakaristuse kohaldamise põhjendatusele ka asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal oli A.R kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Tagamaks samalaadsete süü tegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust peab kohus vajalikuks A.R-i suhtes kohaldada lisakaristust-sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Menetluskulud

32.KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2 ja 9 alusel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks tunnistaja kohtusse ilmumise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

1.Maakohtu otsus A.R-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Riigikohtu 18.06.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta A.R-i kaitsjate vandeadvokaat Küllike Nammi ja vandeadvokaat Arne Otsa kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.