Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu H.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 8. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt apellatsioonimenetluses H.S-ile riigi õigusabi osutamise eest.
4.H.S-ilt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 108 eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.
5.
H.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „H.S, 1-11-13143, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.H.S tunnistati Pärnu Maakohtu 13.02.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 03.08.2011 otsusega mõistetud karistus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning H.S-i kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.04.2011 ja karistus lõpeb selle ärakandmisel 01.04.2015.
2.04.12.2013 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3.Viru Maakohtu 8. jaanuari 2014 määrusega jäeti H.S talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.H.S-i kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.S on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib esimest korda. Vaatamata varasemale karistusele pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu H.S ja tema kaitsja, kes paluvad tühistada Viru Maakohtu 08.01.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1 Kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja isik on asunud ennast muutma. H.S on laps, kelle kasvatamisel süüdimõistetu soovib osaleda. Lisaks on H.S-ile vabanemise korral tagatud töökoht.
4.2.H.S on vangistuses lõpetanud põhikooli ning omandab käesoleval ajal abikoka eriala. Tema käitumine vanglas on positiivne, hea käitumise eest on talle ettenähtud väljasõidud koju. Vanglas on H.S olnud hõivatud tööga, läbinud sotsiaalprogramme. Arvestades, et isik on noor, tema haridustee kutseõppes on algusjärgus, siis on ta motiveeritud õppima ja töötama. Esmane on tema jaoks jätkata õpinguid hariduse omandamiseks ja töö leidmiseks. Lisaks on kinnipeetav otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja igasuguse suhtlemise kuritegelike sõpradega. Nimetatud käitumine kinnitab, et H.S on vangistus positiivselt mõjutanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul ei ole väljakujunenud kriminaalseid hoiakuid. Teod on pandud toime hetke emotsiooni ajel ja noorusrumalusest.
4.3.H.S soovib elama asuda elukaaslase juurde ja üleval pidada oma last. Käesoleval ajal toetavad süüdimõistetut ema ja viimase elukaaslane. H.S-i varasem töökogemus ja kasuisa abi töökoha leidmisel võimaldavad tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda ja perekonna elatamiseks ning võlgade tasumiseks. Tema poolt uue kuriteo toimepanemise suur tõenäosus on ilmselt põhjendamatu ja ebaõige, kuna mingeid sellekohaseid asjaolusid ja metoodikat esitatud ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja H.S-i tingimisi ennetähtaegse -2-
vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebustele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
6.1.Kolleegium peab positiivseks, et H.S on vangistuses tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega. Isik on omandanud põhihariduse ja jätkanud õpinguid kutseõppes. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vestlustes psühholoogiga. Lisaks on H.S osalenud ka majandustöödel. Isiku käitumine vangistuses on üldiselt hea, mille eest on teda premeeritud ka väljasõitudega koju. H.S puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on motivatsioonisüsteemi raames osalenud tätoveeringute eemaldamises. H.S on vabanedes olemas elukoht ja perekonna toetus.
6.2.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna H.S on varasemalt korduvalt karistatud, siis on tal olnud võimalus enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole H.S oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. H.S on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja jätnud tegemata üldkasuliku töö tunnid. Seega on kinnipeetav kuritarvitanud tema suhtes varasemalt üles näidatud usaldust ja hoolimata erinevatest mõjutusvahenditest jätkanud kuritegude toimepanemist. Tulenevalt eelnevalt nimetatud asjaoludest ei oleks käesoleval ajal H.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuspoliitika ja karistuse preventiivsete eesmärkidega.
7.Määruskaebustes välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles H.S iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja varasem katseaja tingimuste rikkumine. Kolleegium möönab, et H.S-i käitumises on näha positiivseid muutusi. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata õpinguid ja individuaalse täitmiskava täitmist, et maandada uue kuriteo toimepanemise riske. Samuti hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
8.jaanuari 2014 määrus muutmata ja H.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tund, mille eest taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb H.S hüvitada vandeadvokaat L. Nirgi kaitsjatasu 108 eurot.
Mati Kartau
Aarne Sarjas -3-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.