Kohtulahend

M.O ei tunnista end süüdi ja kinnitab liiklusavarii toimumist süüdistuses märgitud ajal ja kohas AU poolt juhitud sõiduki osavõtul. Kaitsja on seisukohal, et M.O tegevuses puuduvad süüks arvatud kuriteo koosseisulised tunnused. Süüdistatava ütlustest nähtub, et enne 25.septembrit 2009.a. oli AU talle võõras inimene, keda polnud kordagi näinud. Teel Päärdust Valgu poole Valgu alevikus keeras tema autole ette valge kaubik, mida juhtis A.U . Kaubikust mööda sõites liikus tema auto vastu äärekivi ja sai vigastusi. See toimunud pimeda ajal kella 19.00-20.00 paiku. Oma autost välja tulnud AU oli algul agressiivselt meelestatud, kuid nad rääkisid ja jõudsid kokkuleppele. A.U sai aru, et ta käitus valesti - ei näidanud enne sõidu alustamist õigel ajal suunda ja keeras talle ette. Lõpuks täitsid nad vajalikud blanketid, mis olid A.U l kaasas. Politsei kutsumist A.U ei soovinud, kuna ta võttis avarii põhjustamise omaks. M.O ei mäleta, kas üks eksemplar kohapeal täidetud teatest tema kätte jäi ja ta võinud kogu avalduse teha ka autoteeninduses. A.U soovis kohapeal teha ka paberi, et M.O ei oma tema vastu pretensioone. Lahku minnes küsis ta A.U lt edasise käitumise kohta ja A.U ütles, et tema kui põhjustaja peab need paberid ise kindlustusele viima. Nad andsid kumbki teisele oma telefoninumbri. Pärast seda, kui A.U oli ära sõitnud, sõitis samasse kohta M.O ammune tuttav Kalle Jäävälja, kes pukseeris M.O auto oma autoga M.O ema elukohta. M.O ise otseselt kindlustuse poole ei pöördunud. Pärast seda ta suhtles A.U ga ja tundis huvi, kas A.U on kindlustuse poole pöördunud. A.U kinnitas, et oli paberid kindlustusele ära viinud. 29.septembril 2009.a. viis M.O oma auto Tuule Auto töökotta ja täitis seal dokumendid kindlustuse jaoks. Pärast seda suhtles A.U ebamääraselt - kord tunnistas toimunut ja samas ütles, et ei tunnegi M.O ja et sellist sündmust ei ole olnud. Pärast 25.septembrit 2009.a. oli A.U ga telefoni teel aktiivne suhtlemine kuni Seesam Kindlustus ise M.O-ga ühendust võttis. 28.septembril 2009.a. A.U ga suheldes ütles ta valesti, et on juba kindlustusele paberid esitanud. Kui Seesam Kindlustus ühendust võttis, siis oli auto juba Tuule Auto töökotta ära viidud. Oma telefonikõnede väljavõtet ta Seesam Kindlustuse nõudmisel ei esitanud, kuna see on isiklik asi. E.M kõned olid agressiivsed ja kui millelegi kohe ei osanud vastata, siis see tõlgendati valetamiseks. 09.oktoobril 2009.a. kohtus M.O E.M ga sündmuskohal. Nad vaatasid koos sama äärekivi, M.O näitas, kuidas toimus otsasõit ja kuidas paiknesid autod. E.M ei pidanud vajalikuks kohapeal olnud kilde ekspertiisi saata ja oli kindel, et niisugust õnnetust olla ei saanud, kuna teine osaline olevat seda kinnitanud. ABS ei olnud autol päris korras ja seepärast liikunud auto pidurdamisel otse olenemata rooli asendist. Hiljem on ta A.U näinud ainult Laagri Maksimarketis, kuid rääkinud ei ole. Raha ei ole ta A.U le kunagi laenanud. Vertino OÜ poolt antud volikirja ta sündmuskohal ei näinud ja seda küsida ei osanud. M.O arvab, et A.U l on midagi varjata ja ei taha tunnistada nimetatud ajal selles kohas viibimist. K.J pukseeris auto pärast 25.septembrit 2009.a. ka Tallinna töökotta. 25.septembril 2009.a. võinud süüdistatav pärast avariid sõita ka Tallinna. Pärast Tuule Auto töökojas avalduse tegemist jäi süüdistatav ootama auto remontimist. ära remonditakse. Ta ei eeldanud, et auto avajas nii palju remonti, nagu on kirjas kalkulatsioonis ja et remondi kulu võib olla nii suur ja mingit raha ta endale ei oodanud. Ta arvas, et auto remondiks kulub 7000-8000 krooni. Kalkulatsioonis märgitud summa sai ta teada vist siis, kui köis autot töökojast ära viimas. T teadis, et töökoda suhtleb Seesam Kindlustusega ja seepärast ise algul kalkulatsiooniga ei tutvunud. Seesam Kindlustuse kirjalik teade keeldumise kohta temani vahetult ei jõudnudki. Selle võttis vastu ilmselt endine abikaasa. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et arutatava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb süüdistatava tegevuses lugeda tõendatuks. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Süüdistatava ütlusi liikluskahju tekkimise kohta A.U poolt juhitud auto osavõtul ei saa lugeda ei saa

lugeda usaldusväärseteks ja vastuväited tuleb lugeda ümberlükatuiks. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS- i töötaja EM ütlustes, kes antud juhtumit menetles. Tunnistaja kinnitab, et A.U käis 30.septembril 2009.a. esinduses kohal ja tegi avalduse enda ja M.O osavõtul toimunud liiklusõnnetuse kohta. Tunnistaja võttis temalt seletuse. Nad tegid skeemi ja A.U tähistas kaardil avariikoha. Tunnistaja esitas A.U le selle päeva kohta detailseid küsimusi. A.U rääkinud, et võttis bussi Lukoli tanklast AM käest, sõitis Tondile, kus pani bussi kongi mootorratta. Edasi sõites olevat ta eksinud ja avastanud end Valgu alevikust. Siis helistanud P nimelisele isikule, kelle juurde pidi sõitma. Uuesti sõitu alustades ei olevat märganud tagant lähenenud tumedat Audit ja keeranud autole ette ja viimane sõitnud vastu äärekivi. 05.oktoobril 2009 tuli A.U oma algatusel esindusse ja rääkis, et niisugust liiklusõnnetust ei ole olnud, ta olnud M.O-le võlgu ja selle kustutamiseks leppisid niisuguse asja kokku. A.U avaldas, et tal ei ole niisuguse liiklusõnnetusega mingit seost ja kahetses oma käitumist. Tunnistaja helistas ka M.O-le, kes kinnitas liiklusõnnetuse toimumist ja ütles, et Kalle Jäävälja aitas ta autoga sealt ära. Ta helistanud K.J le. Tunnistaja soovis väidet helistamise kohta kontrollida ja küsis kõnede väljavõtet, kuid M.O ei soovinud seda isiklikel põhjustel esitada. Hiljem M.O parandas end ja ütles, et K.J sõitnud juhuslikult mööda ja helistamist ei olnud. Tunnistaja käis M.O-ga Valgus kohapeal ja salvestasid jutuajamise. M.O oli pöördunud avaldusega Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i koostööpartneri (remonditöökoja) poole ja 30.septembril 2009 avati kahju käitlemise toimik. 26.oktoobril 2009.a. tegi kindlustusandja otsuse hüvituse maksmisest keeldumise kohta. Otsuse põhjuseks oli A.U ülestunnistus. A.U ei saanud liikluskahju eest vastutada. Kuskil aasta hiljem nõudis M.O juhtumi kohta dokumendid ja lubas otsuse vaidlustada. Kas sündmuskoht auto vigastustele vastas, seda tunnistaja koos M.O-ga kohapeal ei kontrollinud, sest A.U oli vahepeal juba pettust tunnistanud. Tunnistaja ei olnud juhtumit uurima hakates veendunud, et tegemist võib olla pettusega. Veendumus tekkis siis, kui A.U ise tuli vabatahtlikult tunnistama. M.O esitas kahju hüvitamise avalduse 29.septembril 2009.a. remonditöökojas. A.U esialgses seletuses esitatud väiteid väga põhjalikult ei kontrollitud. Samuti ei kontrollitud A.U poolt esitatud volikirja ehtsust, sest see ei oleks omanud hüvitamise kohustuse osas tähtsust. A.U ja M.O vahelise võlasuhte kohta tõendeid ei esitatud ja tunnistaja ise ka seda ei uurinud, kuna ei pidanud oluliseks. Kohtul ei ole alust kahelda tunnista AU ütlustes. Tunnistaja kinnitab, et niisugust liiklusõnnetust ei ole toimunud ja 05.oktoobril 2009.a. läks ta kindlustusandja esindusse sellepärast, et asi ei olnud õige. Ta suhtles seal Erki Muruga ja nad kohtusid vist kaks korda. Esimesel kohtumisel rääkis tunnistaja E.M le sellest, kuidas ta oma bussiga kellelegi ette keeras. Kindlasti rääkis ka, kus ja millal see toimus. Ta kirjutanud kohapeal ka seletuse, milles esitas veoteenuse osutamise versiooni – ta olnud teel Märjamaale või Raplasse ja keeranud Valgu alevikus autole ette. Sõidukina nimetatud Ford Transitit ta 25.septembril 2009.a. ei kasutanud. Esialgses seletuses on õiged ainult nimed. Üks sõber rentinud seda bussi OÜ-lt Vertino, rohkem tunnistaja OÜ-st Vertino midagi ei tea. Seda Fordi on tunnistaja muidu juhtinud küll, aga mitte sel päeval. Tunnistaja tahtnud osutada M.O-le teene, et viimane oma auto korda saaks. M.O oli tegelikult juhututtav, nad olid paar korda läbi käinud. Tunnistaja soovinud ka ise saada majanduslikku kasu. Ta pidi saama 30004000 krooni M O le makstavast hüvitusest Mingit raha ei ole ta saanud M.O-ga oli kokkulepe vormistada liikluskahju teade, millel A.U tunnistab end süüdi. Nad võisid nii kokku leppida 25.septembril 2009.a. ja dokumendid kindlustuse jaoks koostasid nad kuskil Laagri asulas ja olid siis autos. Tunnistajal oli M.O-ga kunagi ka mingi võlasuhe, millega peaks olema kõik korras. Summat tunnistaja enam ei mäleta. M.O kirjutanud 25.septembril 2009. a. kinnituse, et ta ei oma A.U vastu enam mingeid nõudmisi ja andnud selle A.U le. Tunnistaja esitas selle omakorda uurijale. Tunnistaja võtab omaks, et 25.septembri 2009.a. kuupäeva kandva liiklusõnnetuse teate B osa on tema poolt kirjutatud. 05.oktoobril 2009.a. tegi ta uue avalduse sellepärast, et tahtis olla aus inimene. Keegi selleks ei sundinud.

Kohtueelsel uurimisel 09.novembril 2011.a. on tunnistaja avaldanud, et ta oli M.O-le võlgu 2008.aastast ja selle kustutamiseks nõustus tegema avalduse liiklusõnnetuse kohta. Kohtuistungil aga on öelnud, et pidi saama M.O-lt raha. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et avalduse esitamise põhjuseks oli ikka vana võla kustutamine ja 3000-4000 krooni saamist öelnud kohtuistungil ekslikult. 2008.a. tekkinud võla asjaolud ei ole enam meeles. M.O olnud siis juhututtav ja läbi nad ei käinud. Tunnistajal olnud raha vaja ja ta pöördus selleks M.O poole. Ilmselt oli see Laagri asulas ja seal toimus ka raha üleandmine. Summa oli 3000-4000 krooni, Dokumenti ei vormistatud. Protsenti ei olnud kokku lepitud ja tagastamise tähtaega tunnistaja ei mäleta. Vahepeal M.O võlga sisse ei nõudnud ja temaga suhtlemist ka ei olnud. Laenu väidet kuidagi kontrollida ei ole võimalik. 25.septembril 2009.a. oli tunnistajal sama telefoninumber, mis praegu s.o. 56 240 555. 25.septembril 2009.a. võinud tunnistaja olla ka Rakveres, kuna vahel ta elab seal. Väidetaval sündmuskohal ei olnud ta enne kindlustusse minekut käinud. Skeemi joonistas ta koos M.O-ga, kelle autot Audi ei ole tunnistaja kunagi näinud. Avalduses märgitud auto Ford olnud lihtsalt tunnistajal käepärast olemas. Kohus leiab, et eespool nimetatud vastuolud A.U ütlustes, erinevused M.O ja A.U ütlustes teineteise tundmise osas enne 25.septembrit 2009.a., M.O ja A.U vahelised võlasuhted ja põhjused, miks A.U nõustus M.O-ga kindlustusandjale niisuguse avalduse esitama, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest tõendatuks ei saa lugeda liikluskahju tekkimist M.O poolt väidetud asjaoludel. Asjas ei ole vaidlust, et M.O ja A.U koostasid kindlustusandjale esitamiseks ühise teate liiklusõnnetuse toimumise kohta 25.septembril 2009.a., milles A.U tunnistas end kahju eest vastutavaks. (t.l. 56 ja 57) M.O on tunnistanud kahju tekkimise kohta avalduse esitamist Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile Tuule Auto OÜ vahendusel, milles on kinnitanud süüdistuses märgitud liiklusõnnetuse toimumist ja endale kahju tekkimist (t.l. 49-50). Samal ajal oli M.O kokkulepe A.U ga, et ka viimane pöördub liikluskahju teatega kindlustusandja poole. Kokkulepet kinnitavad A.U poolt 30.septembril 2009.a. kindlustusandjale esitatud avaldus (t.l. 37-39) ja kindlustusandja teated liiklusõnnetuse registreerimise kohta. (t.l. 63-64) Kokkulepet ja A.U ja M.O vahelist suhtlemist sel teemal saab järeldada ka 28.-30.septembrini 2009.a. peetud kaheteistkümnest telefonikõnedest. (t.l. 77-78 ja 80) Kohus leiab, et avalduste esitamine Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile M.O poolt 29.septembril 2009.a. ja A.U poolt 30.septembril 2009.a. tuleb lugeda kuriteo toimepanemisega alustamiseks s.o. ühiseks lõpetatud kuriteokatseks vastavalt KarS § 42 lg. 2. A.U poolt 05.oktoobril 2009.a. kindlustusandjale teistsuguse avalduse esitamine ja E.M le antud seletused tuleb lugeda süüteokatsest loobumiseks vastavalt KarS §§ 42 lg. 1 ja 43. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas M.O teadis, milline oli tema auto taastamisremondi maksumus vastavalt Tulson Auto OÜ poolt 28.septembril 2009.a. koostatud kalkulatsioonile (t.l. 61-62) või mitte. M.O soovis, et Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS tema auto remontimise eest tasuks ja püüdis sel eesmärgil veenda kindlustusandjat tegelikkusele mittevastavates asjaoludes. Varalise kasu saamise soovi ja liikluskahju tekkimise kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid kinnitas M.O ka 09.oktoobril 2009.a. koos E.M ga Rapla maakonnas Valgus väidetaval avariikohal ja samal päeval omakäeliselt kirjutatud seletuses ning skeemil. Nende tegudega jätkas M.O kuriteo katset. Varaline kasu jäi saamata, kuna kindlustusandja ei nõustunud M.O avaldusega liikluskahju tekkimise kohta ja keeldus 26.oktoobril 2009.a. auto remonti hüvitamast. (t.l. 65-76) M.O oli eelnevalt teinud kõik, et kindlustusandja arvel oma auto remontida s.o. sada varalist kasu. Tõendatuks ei saa aga lugeda, et M.O soovis saada just Tulson OÜ poolt auto remondi maksumuseks arvestatud 46 575.07 krooni.

Süüdistatava ütluste mittevastavust tegelikkusele kinnitavad järgmised kohtuliku uurimise käigus selgunud asjaolud:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.