Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-12-5145

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

30.jaanuaril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk X sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja advokaat X osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Mykola Kochmari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: Mykola Kochmar tunnistati Harju Maakohtu 25.septembri 2012.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust alates 27.detsembrist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 19.oktoobril 2012.a. Mykola Kochmari karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.detsembril 2015.a. Mykola Kochmari on varem kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 20.oktoobri 2004.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 2, § 347 ja § 348 alusel 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Mykola Kochmari üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 8% ja seksuaal- ning vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 7-22%. Vangla toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Mykola Kochmaril olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Nimetatud elukohas elavad ka süüdimõistetu X, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja süüdimõistetu sinna elamaasumiseks. Samuti on süüdimõistetu X valmis teda vabanemisel toetama ning süüdimõistetul on olemas kindel töökoht. Varasemal kriminaalhooldusel on süüdimõistetu kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järginud. Mykola Kochmar kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid tingimusi. Tal on olemas toetavad lähedased, kindel elu- ja töökoht ning ta on motiveeritud jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt.

Kaitsja leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Mykola Kochmar ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta teistkordselt. Esmase vangistuse kandmiselt on teda tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja sellega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid järgis süüdimõistetu korrektselt. Uue kuriteo pani ta toime umbes viie aasta möödumisel ja põhjendab seda mõtlematusega ning sooviga aidata tuttavat. Ka vangla iseloomustuse kohaselt võib süüdimõistetu olla teiste isikute poolt mõjutatav ning võib sattuda probleemolukordadesse ka tahtmatult. Seega tuleb süüdimõistetu olulisimaks õigusvastase käitumise riskiteguriks ilmselt lugeda kriminaalse taustaga ja negatiivset mõju avaldavate isikutega suhtlemist, mida oleks võimalik maandada nimetatud isikutest eemalehoidmisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu ise vangistuses käitunud korrektselt, tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, suhtlemisel ametnikega on ta olnud viisakas ja koostööaldis, vestlustel aktiivne ja arutlev ning ka tema suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud positiivne. Samuti on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadmine“, omandanud A1 ja A2 tasemel riigikeele ning teinud endale positiivsed tulevikueesmärgid. Seega on näha, et süüdimõistetu on motiveeritud oma eluviise muutma ning on selle nimel vangistuses reaalselt ka tegutsenud. Vabaduses on süüdimõistetul olemas X juures kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning antud on seadusest tulenevalt vajalikud nõusolekud. Samuti on tal olemas lähedaste toetus X näol. Mykola Kochmaril on olemas garanteeritud töökoht X. Eeltoodu annab alust arvata, et süüdimõistetu vabanemistingimused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ning ka edasise eluviisi kulgemist õiguskuulekalt. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku saab tõdeda, et kuritegelik käitumine ei ole tema puhul väljakujunenud käitumismuster vaid pigem ongi tegemist üksikkuritegudega pikema ajavahemiku järel. Mykola Kochmari sõnul ei olnud viimase kuriteo initsiatiiv ka temapoolne ja ta lasi ennast sellesse ebaseaduslikku tegevusse tõmmata, mida mõneti kinnitab ka vanglapoolne iseloomustus. Seega leiab kohus, et sellise isiku puhul on suurem tõenäosus reaalse karistuse positiivsele mõjutusele kui kuritegelikult aktiivselt käituva isiku suhtes. Vangistuses olles on süüdimõistetu tegelenud erinevate võimalike tegevustega, on ümber hinnanud enda varasema suhtumise ning on valmis muutusteks. Mykola KOchmari puhul