Kohtulahend

alkoholi vähe ja harva. Väidetavalt on proovinud kõiki narkootikume. Viimati süstis amfetamiini, kuid ei mäleta millal. Varasemalt on viibinud kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldusesse suhtub neutraalselt, endale sellest kasu ei näe ning märkimas käimine on pigem liigne lisakohustus. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 30 %. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord. Samuti on võimeline toime panema vägivalla- ning seksuaalkuritegusid. Viru Vangla ei toeta Artur Verbitski tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib Artur Verbitski vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Abikaasa sõnul on tegemist 2-toalise k.mugavustega korteriga ja tegu on ühisvaraga. Vabaduses isikul garanteeritud töökoht puudub. Vajalik võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassasse, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol. Abikaasa B. Vexxx on lapsega kodune ja tema sissetulekuks on peretoetus. Artur Verbitski tutvusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalse taustaga ja negatiivset mõju avaldavaid isikuid. Kinnipeetava vend Vxxx Vexxxi viibib kinnipidamisasutuses ja tema 3 last kasvatab Axxx Vexxxki (kinnipeetava isa abikaasa, kes samuti on kriminaalkorras karistatud ja määratud kriminaalhooldusele). Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat karistatud 7-l korral ja väärtegusid on toime pannud 9-l korral. Käitumiskontrollile on määratud 1-l korral. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et isik tunnistaks oma probleeme ning oleks valmis edaspidi seaduskuulekalt käituma. Artur Verbitski soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. A. Verbitski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem seitsmel korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kriminaalhooldusametniku 18.12.2012 ettekandest nähtub, et A. Verbitski on kriminaalhooldusele määratud ühel korral. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et vangla iseloomustusest nähtub, et vägivalla- ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41 - 62%. Eraldi väärib märkimist see asjaolu, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Verbitski puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse esimesel esinemisel vangistusest tingimisi vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Artur Verbitski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud vara – ja isikuvastaste kuritegude (piinamine, vägistamine) toimepanemise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid katseaja möödumisel jätkas kuritegelikku elu pannes toime uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab Artur Verbitski karistust arvutikelmuse eest- varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9-10) on näha, et Artur Verbitskit on väärteokorras 7 korral karistatud, nendest 3 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 3 korral ÜTS rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Artur Verbitski puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 01.05.2017. Vabanedes asub kinnipeetav elama Lääne-Virumaale, Tamsalu, Ääsi 13-14, kus elas ka enne vangistust koos abikaasa ja kahe lapsega. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (7 klassi) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades Artur Verbitski poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod- vargused, viimane arvutikelmus ja isikuvastased kuriteod- piinamine, vägistamine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid peale katseaja lõppemist jätkas kuritegelikku elu pannes toime uusi kuritegusid. Isik ise suhtub kriminaalhooldusesse neutraalselt, endale sellest kasu ei näe ning märkimas käimine on pigem liigne lisakohustus. Seega kriminaalhooldus ei osuta piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba neljal korral kandnud vanglakaristust ja kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja peale katseaja möödumist on jätkanud kuritegude toimepanemist, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3(4)

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Artur Verbitski temale Viru Maakohtu 06.11.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.