Kriminaalasi nr 1-08-3741
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
22. jaanuar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-08-3741
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.I , isikukood XXX, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, põhi haridus, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 29.01.2010 ja lõpp 29.07.2015
Jätta A.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.I vangistusest tingi misi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab A.I karistust Viru Maakohtu 29.01.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja teda karistati 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud
karistust Viru Maakohtu 30.10.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 aastat) ja A.I-le mõisteti karistuseks 5 (viis) aastat ja 6 kuud vangistust. A.I karistuse kandmise algust arvestatakse alates 29.01.2010. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav röövimise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks on alkoholitarbimine. Hetkel on kinnipeetav hõivatud vangla majandustöödel. A.I on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, alates 24.10.2013 osaleb ta sotsiaa lprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üksi ühiselamus aadressil xxxx, kus pani toime kuriteo. A.I ei tea, kuhu asub elama peale vangistust. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt tuleb tal taotleda Narva Linnavalitsuselt sotsiaalpind. Isiku sõnul omandas ta põhihariduse Narva Õhtukoolis. Kutseharidus isikul puudub. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A1 taseme, läbinud riigikeele A2 taseme ja osalenud riigikeele B1 taseme koolitusel. A.I kõige lähedasem isik on vanaema J P. Isik ise hindab suhteid vanaemaga heaks, kuid üks kuritegu on sooritatud vanaema suhtes. Emaga ei suhtle kinnipeetav alates 25. eluaastast, isa on xxxx ja viibib xxxx. Isaga suhtleb kinnipeetav kirja teel. A.I-l on kriminaalse taustaga tuttavad (grupiviisiline kuritegu). Isiku elustiil enne vangistust oli hoolimatu: tarvitas pidevalt alkoholi, ei töötanud, puudus sissetulek. Isik ise tunnistab, et on mõjutatav teiste poolt ja mõnikord tekivad tal raskused „ei“ ütlemisega. Oskamatus toime tulla sotsiaalse survega võib olla soodusteguriks kuriteo toimepanemisel. Enne vangistust oli kinnipeetav tegevuseta, vahel tegeles juhutöödega remondi näol, kuid peamiselt oli vanaema ülalpidamisel. 2007. aastal töötas kinnipeetav ametlikult abitöölisena, samuti töötas ta firmas Narva Bark töölisena. Vanglas töötab kinnipeetav köögitöölisena, saades igakuist sissetulekut. Isikul on tasumata haginõudeid ja laene, kuid ta on motiveeritud võlgnevusi likvideerima. Isikut toetab vastavalt võimalustele rahaliselt ka vanaema. Kinnipeetav pani vägivaldseid kuritegusid toime, olles alkoholijoobes. Isikut on samuti karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, alkoholiseaduse § 70 järgi. Isik ise tunnistab, et alkoholi tarvitamine on põhjustanud tema elus palju probleeme. Kinnipeetavat on 2006.a
karistatud NPALS § 15 järgi. Kinnipeetav väidab, et enne vangistust ei tarvitanud ta narkootikume ja tema elustiil ei olnud seotud narkootikumide tarvitamise ega hankimisega. Kinnipeetavat on karistatud vägivalla kasutamise eest, kuid oma süüd ta ei tunnista. Kannatanu oli temast nõrgem, mis näitab seda, et isik võib kasutada vägivalda sellisel juhul, kui tunneb ennast tugevamana. Ki nnipeetav väidab, et reageerib valulikult, kui teda provotseeritakse. Ta võib kaotada enesevalitsuse, eriti olles alkoholijoobes. Isik ei ole kriminaalhooldusel varem olnud, kuid pani uue kuriteo toime katseajal. Isikul on olemas motivatsioon loobumaks kuritegelikust käitumisest, kuid selle saavutamine on ebareaalne. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 41%, vägivallakomponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Vaatamata Viru Vangla toetamisele madalate riskiprotsentide tõttu, on kriminaalhooldaja arvamusel, et kuna KarS § 75 lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima ning nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75
lg 1 p 3,4,5). A.I-l puudub kindel elukoht. Seetõttu on kriminaalhooldaja jätnud tegevused ja/või kohustused riskide maandamiseks määramata. Kui kohus otsustab A.I vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav ise ei ole andnud lähedaste kontaktandmeid. Rahvastikuregistri andmetel oli kinnipeetaval viimane sissekirjutus xxxx. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole A.I -l kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Karistusregistri andmetel on A.I kaks korda kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest. Käesolevat vangistust kannab kinnipeetav katseajal sooritatud röövimise eest. A.I avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Enne vangistust ta töötas ametlikult. Kinnipeetava sõnul oli tal 2010. aastal trauma, mille tagajärjel sai põlv kannatada, mistõttu ta vajab operatsiooni. Seoses sellega on tal praegu tervisehäired. A.I väitel pole õige, et ema kirjutas teda oma korterist välja. 1999. aastal müüdi korter kommunaalteenuste võlgnevuste katteks maha ja siis ta kolis ühiselamusse. Tal ei ole nelja distsiplinaarkaristust praegu. Alkoholi kuritarvitamine peab olema kohtu poolt tuvastatud. Kinnipeetav leidis, et talle mõistetud karistus on liiga pikk. Teise kuriteo pani ta toime katseajal. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 07.11.2013 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. (Süüdimõistetu ema kirjutas poja oma korterist välja ning ei ole nõus temaga koos elama). Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseg a kaasneb kriminaalhooldus ja täitmis ele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrol li nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel ko lm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 30.10.2007 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal /vahetult pärast katseaja algust, s.o 10.11.2007/ toime uue tahtliku vägivaldse varavastase kuriteo /röövimise/. Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Prokuratuur arvestab siinkohal ka asjaolu, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isik pani vägivaldseid kuritegusid toime, olles alkoholijoobes; samuti oli karistatud väärteomenetluse korras alkoholiseaduse § 70 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega – 5 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei
vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Prokuratuur ei toeta A.I ennetähtaegset vabastamist.
tingimisi
KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat A.I on 2-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kohtu hinnangul raskemaks, sest kummalgi korral on kinnipeetav toime pannud esimese raskusastme varavastase kuriteo - röövimise, kuid varasem kvalifikatsioon on KarS § 200 lg 1 järgi ja praegune kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi. A.I kannab käesoleval ajal temale Viru Maakohtu 29.01.2010 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust kuriteo eest, mille ta pani toime temale Viru Maakohtu 30.10.2007 kohtuotsusega määratud katseajal, sealjuures väärib eraldi märkimist, et uue kuriteo pani A.I toime juba 10.11.2007, s.o temale määratud katseaja algul. Seega eelnev tingimuslik karistus ei avaldanud kinnipeetavale mingit eripreventiivset mõju, vaid ta jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime analoogse, kuid veelgi raskema kuriteo. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises e lukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Enne vangistust elas A.I aadressil Narva Energia 4 ühiselamus, kus ta pani kuriteo toime. A.I -l on kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võimalik vangistusest vabanemise korral hakata taotlema Narva Linnavalitsuselt sotsiaalpinda. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Lähedaste kontaktandmeid isik ei avaldanud, mistõttu ei saa rääkida A.I puhul lähedaste moraalsest ega ka materiaalsest toetusest. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava A.I vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, alkoholi tarvitanuna ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.I suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.