Kohtulahend

(seitsekümmend kaks) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.03.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu alates vanglasse saabumisest. Viru Vangla iseloomustuses t nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammi xxx, töötab majandustöödel ja alustab riigikeele õpinguid. Kinnipeetaval puudub eriala, töötanud erinevatel ehitustöödel ja metsatöödel. Riigikeelt ei valda. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on katkenud. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustikku kuuluvad elukaaslane ning tema lapsed. Elukaaslane on varem kriminaalkorras karistatud tapmise eest, elukaaslase kaks last viibivad praegu eeluurimise ajal Viru Vanglas tapmise eest. Käesoleva kuriteo puhul olid kannatanuteks elukaaslane, elukaaslase lapsed ja samas korteris elav elukaaslase lahutamata abikaasa. Juhul, kui kinnipeetav läheb elama sama elukaaslase juurde, säilib uue kuriteo toimepanemise risk. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb peamiselt alkoholi tarvitavatest isikutest. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes, mil muutub vihaseks ja agressiivseks. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on nõrk – kordab sageli samu vigu. Oma käitumises süüdistab teisi. Kriminaalhoolduse ajal rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, lisaks sellele pani katseajal toime uue kuriteo. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane ning xxx elavad ema ja õde. Õega kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetava elukaaslasel on 8 last, elukaaslane ootab kinnipeetavat koju ja on senini olnud pidevas kontaktis. Elukaaslase 2 last on kriminaalkorras karistatud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx Tegemist on elukaaslasele kuuluva 3-toalise ahiküttega korteriga, mis käesoleval ajal on tühi. Elukaaslane elab kõrvaltrepikojas ja on käesoleval ajal lastega kodus. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Vabanemise korral on oluline see, et kinnipeetav suudaks hoiduda alkoholi tarvitamisest, valida seltskonda ning mitte suhelda väljaspool perekondlikke- ja tööalaseid suhteid kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohtu istung Kinnipeetav A. U taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et soovib tagasi minna elama oma armastatud elukaaslase juurde ning töökoht on tal olemas. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega.

Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et kantud karistus on kinnipeetavale olnud järelduste tegemiseks piisav. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kannab ta käesoleval ajal esimest reaalset vangistust. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 25.06.2014. Kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii -öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb 5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt 5 kuu pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis on käesoleval ajal tühi. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et töökoht on tal tegelikkuses olemas ja tööandja pakkus talle haljastusega seotud tööd Rakveres juba enne vangistust, samuti on tal plaanis aidata üksikuid inimesi Tamsalus lume koristamise ja aiatöödega. Maakohus leiab, et isegi juhul, kui töökohta ei ole kinnipeetavale koheselt võimaldatud, on talle vabanemise korral võimalik panna lisakohustuseks töö otsimise perioodiks võtta end töötuna arvele Töötukassas. Kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu tagab kinnipeetavale võimaluse asuda legaalselt tööle, vormistada end töötuna, taotleda sotsiaaltoetusi. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kuritegu kinnipeetava poolt toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et ta on alkoholi mõjust endale aru saanud ja edaspidi ei kavatse ta alkoholi tarvitada. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et vangistuses on kinnipeetav läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi xxx. Maakohus leiab, et selles programmis saavutatu on võimalik kinnistada sotsiaalabiprogrammi läbimise lisakohustuse panemisega kinnipeetavale katseajaks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et karistuse eesmärgid on antud kinnipeetava puhul täidetud ning ta suudab järgida motivatsiooni elada edaspidi seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise riske on antud kinnipeetava puhul võimalik vähendada käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega katseajaks. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteo kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes ning kinnipeetav näeb ka ise seost alkoholi tarvitamise ja agressiivse käitumise vahel. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt alkoholi liigtarvitamisega. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning jätab selle seoses kinnipeetava vabastamisega Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.