Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 14.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-12-8802/37
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 14.01.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1005

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-8802/21Tallinna Ringkonnakohus18.02.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-13-33931/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja03.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-8802

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-8802

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid Hainar Vendt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Hainar Vendt (ik: 38401090338; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

09.01.2014.a Tallinn kaugkohtuistung

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

koht

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Hainar Vendt karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Sauna 5, Rapla) ning kohustada Hainar Vendti järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4.Hainar Vendt vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja Hainar Vendtile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Hainar Vendti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 26.11.2012.a kohtuotsusega tunnistati Hainar Vendt süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud ja 16 päeva. Ringkonnakohtu 18.02.2013.a kohtuotsusega tühistati osaliselt Pärnu Maakohtu otsus 26.novembrist 2012.a. ja nimelt Hainar Vendtile liitkaristuse mõistmise osas KarS prg. 65 lg 2 järgi ning karistuse kandmise aja alguse osas. Pärnu maakohtu määrus 10.detsembrist 2012.a. Hainar Vendti suhtes, millega maakohus parandas kohtuotsuse resolutiivosa. Uue otsusega loeti Hainar Vendtile Pärnu Maakohtu 26.novembri 2012.a. otsusega KarS prg. 263 p.1 järgi mõistetud karistuse – 9 kuud vangistust - kandmise aja alguseks tema vanglasse saabumise päev. Karistuse kandmise algus oli 10.06.2013.a ja lõpp on 10.03.2014.a. Hainar Vendti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal osaleb kinnipeetav alates 18.10.2013.a Sotsiaalsete oskuste programmis, 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav elas enne kinnipidamist koos elukaaslase ja tema kolme lapsega XXX, peale vabanemist elukoht säilib. Peale vabanemist loodab ametlikult tööle saada firmasse, kus töötab ka tema isa. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Hainar Vendti kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et H. Vendti suhted perekonnaliikmetega on head ja toetavad. H. Vendtil on ennetähtaegsel vabanemisel olemas muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik. Kinnipeetav asub vanglast vabanemisel elama elukaaslase juurde aadressil XXX. Vanglast vabanemisel puudub H. Vendtil töökoht ja sissetulek. Elukaaslane on valmis H. Vendti esialgu moraalselt ja materiaalselt aitama. Hainar Vendt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Kairi Kaldoja edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Hainar Vendti ennetähtaegset vabanemist. Hainar Vendt on varasemalt kriminaalkorras

karistatud ja viimane kuritegu on toime pandud vägivallaga, lisaks on soodusteguriks kuritegude toimepanemisel olnud alkoholi tarvitamine. Isikul on ka Vanglas üks distsiplinaarrikkumine. Lisaks nähtub Hainar Vendti iseloomustusest, et ta elustiili iseloomustab ühiskonnareeglite eiramine ning isik on kergesti ärrituv. Hainar Vendti suhtes on varasemalt kriminaalhooldust kohaldatud ning ta on katseajal korduvalt lubanud kriminaalhooldajale, et hakkab korralikuks, kuid tegudeni pole jõudnud. Kuivõrd isik pole varasemalt suutnud kriminaalhooldusele alluda ning on katseajal pannud toime uued kuriteod, siis näitab see tema suhtumist õiguskorda ja seda, et kriminaalhooldus ega tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei hoiaks isikut seadusekuulekalt käituma. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Hainar Vendti arvamuse, leiab, et Hainar Vendti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Hainar Vendti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab H. Vendt avaliku korra raske rikkumise eest. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, arvestab kohus vangla iseloomustuses märgitut, et varasemaga võrreldes on alkoholitarbimine vähenenud, kinnipeetav üritab hoiduda liigsest alkoholi tarbimisest. Ka kohtuistungil avaldas H. Vendt, et on alkoholist loobunud juba 3 aastat. Kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida aitab eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kõige paremini on võimalik hinnata isiku püüdlusi alkoholist hoidumiseks läbi kriminaalhoolduse. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H. Vendtile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. H. Vendti püüdlusi jätkata oma edasist elu õiguskuulekalt näitab ka tema osalus Sotsiaalsete oskuste programmis. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht, samuti lähedaste igakülgne toetus, sealhulgas materiaalne toetus, mis aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa H. Vendti edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et H. Vendtil on ennetähtaegsel vabanemisel olemas muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik, kinnipeetava elukaaslase sõnul puuduvad H. Vendtil ümbruskonnas negatiivset mõju avaldavad isikud. H. Vendti ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ja järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Samuti on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetav on huvitatud majandusraskustest üle saamisest, üritab maksta pere majandamise kõrvalt varem tekkinud võlgasid, peale vabanemist loodab ametlikult tööle saada firmasse, kus töötab ka tema isa (AS XXX), kinnipeetav hindab oma probleeme adekvaatselt ja on motiveeritud oma käitumismustreid muutma. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust