Kohtulahend

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil avaldas Urmas Liivat soovi vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ta läheb elama X juurde, et teda aidata. X kasvatab praegu tema kahte last. X kaudu saab X ehitusel tööd. Ta ei tunnista kõike, milles teda süüdistati, kuid sellistesse tegudesse iseenesest suhtub negatiivselt. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Urmas Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: Urmas Liivat on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust kannab kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud X suhtes X süstemaatiliselt ja pika aja vältel toimepandud X eest.

Urmas Liivat eitab Tartu vangla andmetel jätkuvalt kuriteo toimepanemist. Sellest järeldub , et ta pole oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ja seega on motivatsioon muutumiseks madal. Vabanedes soovib Liivat asuda elama oma X juurde , kus elavad ka tema X Liivati ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka menetluses osalenud prokurör.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kohtule esitatud arvamusega ning kuulanud kohtuistungil ära Urmas Liivati, on seisukohal, et Urmas Liivatit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vangistuse ajal on võimaliku uue kuriteo toimepanemise riskid vajalikul määral jäänud madaldamata, millest tulenevalt ei ole põhjendatud lugeda vanglakaristust Urmas Liivati suhtes oma eesmärki täitnuks. Urmas Liivati vabadusse naastes võib olla säilinud temast lähtuv reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Hetkel Urmas Liivatil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kogu pika vangistusaja vältel on ta aga osalenud ainult kahes taasühiskonnastavas programmis: tagasilanguse ennetamise programmis X, mis katkes seoses U. Liivati ümberpaigutamisega (kuna aga U. Liivat kuritegu ei tunnista, siis Tartu vanglas teda programmi ei võetud) ja suitsetamisest loobumise nõustamine, mille tagajärjel kinnipeetav loobus suitsetamisest ainult mõneks ajaks. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on Urmas Liivat kogu pika vanglakaristuse aja kohtuotsuses kirjeldatud kuritegudes oma süüd täielikult eitanud. Alles 03.12.2012 kohtuistungil, kui arutati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, tunnistas U. Liivat osaliselt enda süüd. Samal seisukohal on ta ka praegu sama küsimuse arutamisel. Urmas Liivat kannab juba kolmandat korda vanglakaristust, neist ühe karistuse kandmiselt on vabastatud vangistusest ka tingimisi ennetähtaegselt. See aga ei takistanud Urmas Liivatil vabadusse naastes uusi ja veelgi suurema ohtlikkusega ja I astme raskeid kuritegusid toime panemast. Eelkõige on kuriteo asjaolud ja tema suhtumine enda tegudesse need põhjused, mille tõttu ei ole Urmas Liivatit võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kokkuvõtvalt ei ole Urmas Liivatit põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna I astme kuriteod on rasked ja kannatanu jaoks raskete tagajärgedega, viies X. Urmas Liivati käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole küllaldaselt näha õiguskuulekale teele asumist, kogu vangalakaristuse aja on ta kuritegude toimepanemist täielikult eitanud ega ole võtnud vastutust oma käitumise eest. Osalenud on ta ainult kahes taasühiskonnastavas programmis, mille kasutegur on aga küsitav olukorras, kus kinnipeetav

enda süüd X kannatanu suhtes toimepandud X ei tunnista. See tähendab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud enda probleemiga tegelema ja on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kuna vangistuse ajal on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud vajalikul määral maandamata, siis on Urmas Liivatist lähtuv ohtlikkus uute kuritegude toimepanemiseks säilinud ja kohus ei pea sellistel asjaoludel, kui karistus ei ole enda eesmärke saavutanud, ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.