Kriminaalasi nr 1-06-2065
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.detsember 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-06-2065
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Kaija Sõster
06.11.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 05.11.2012.a kiri Prokurör
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu Urmas Liivat ́i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks X KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 03.12.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 30.11.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud
Süüdimõistetu
asukoht X isikukood X X
Kaitsjata
X
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Urmas Liivat ́it talle Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja 15.08.2006.a kohtuotsusega KrK § 1151 lg 2 ja KarS § 141 lg 2 p 1,5,6 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu vanglasse X.
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Urmas Liivat ́it on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral:
mis kohtuotsuses on kirjas, ei tunnista. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust nähtuvalt on Urmas Liivat kogu pika vanglakaristuse aja kohtuotsuses kirjeldatud kuritegudes oma süüd täielikult eitanud. Alles 03.12.2012.a kohtuistungil formaalne enda süü osaline tunnistamine ja formaalne kahetsus, selleks, et pääseda vangistusest ennetähtaegselt, ei ole kohtu hinnangul küllaldaselt põhjendatud aluseks Urmas Liivat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Urmas Liivatit on ka varasemalt vanglakaristustega karistatud ning vangistuses karistust kandmas viibib ta juba kolmandat korda, neist ühe karistuse kandmiselt on vabastatud vangistusest ka tingimisi ennetähtaegselt. Need meetmed aga ei takistanud Urmas Liivatil vabadusse naastes uusi ja veelgi suurema ohtlikkusega ja I astme raskeid kuritegusid toime panemast. Kokkuvõtvalt – Urmas Liivatit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna I astme kuriteod on rasked ja kannatanu jaoks raskete tagajärgedega, X Urmas Liivati käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole küllaldaselt näha õiguskuulekale teele asumist – hetkel on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kogu vangalakaristuse aja kuni 03.12.2012.a kohtuistungini on kuritegude toimepanemist, milliste eest karistust kannab, täielikult eitanud, osalenud on ainult ühes taasühiskonnastavas programmis (X), mille kasutegur on aga küsitav olukorras, kus X. Kuna vangistuse ajal on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud vajalikul määral maandamata, tulenevalt asjaolust, et kinnipeetav enda süüd kuritegude toimepanemises ei ole tunnistanud, siis on Urmas Liivatist lähtuv ohtlikkus uute kuritegude toimepanemiseks säilinud ja kohus ei pea sellistel asjaoludel, kui karistus ei ole enda eesmärke saavutanud, ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.