Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
13.01.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-6997
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.H ’i kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
M.H , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 17.01.2011 ja lõpp 17.01.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 871 , § 75 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4.
Kohaldada M.H suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades M.H käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
Vastavalt KarS § 87 lõikele 3 määrata käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada M.H käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada enda elukohas xxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada M.H käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a tema elukaaslase R K. Määrata M.H kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata M.H-le, Viru Vanglale ja prokurörile. Asjaolud M.H on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Viru Maakohtu 02.08.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6997 tunnistati M.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise algusaega arvestati alates 17.01.2011. M.H kohta on esitatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 29.01.2013 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-11-6997 on M.H jäetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kõik eelnevad kohtulahendid on jõustunud. 14.11.2013 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M.H kriminaalkorras karistatud 6-1 korral, varavastaste kuritegude eest. Kannab reaalset vangistust kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutusteta. Kuritegude soodusteguriks on joobeseisund ja grupis tegutsemine. Kuriteod on toime pandud sarnaselt varasemale käitumisele. Vangistuse ajal on isik läbinud järgnevad taasühiskonnastavad tegevused: 04.01.2013-16.03.2013 läbinud A1 tasemel riigikeele õppe, 01.03.2013 -24.04.2013 läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening, 08.04.2013-07.07.2013 osalenud tööhõives majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana, 30.04.2013 -02.07.2013 läbinud sotsiaalabiprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, 08.05.2013-31.08.2013 läbinud riigikeele õppe A2 tasemel ja alates 08.08.2013 töötab EVT pesumajas abitöölisena. Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on hinnatud uute kuritegude riski olemasolu tulenevalt majanduslikust olukorrast, suhetest, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest. Eluaseme, haridustaseme ja tervise seisukohalt uue kuriteo risk puudub.
Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% ha vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Vangla spetsialistid soovitavad karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata M.H-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel täiendavad lisakohustused - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud ajaks ning mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav M.H on vastu taotlusele tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamiseks. Isik tahab peale vabanemist minna tööle või võtta end Töötukassas arvel e. Isik hakkab elama Narvas, koos ema ja vennaga. Isiku elukaaslane kannab vanglas karistust, laps on sugulaste juures. Isiku sõnul oli tal varem narkootikumidega probleeme, kuid nüüd suudab ta ennast kontrolli all hoida. Prokurör leiab, et M.H suhtes on põhjendatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, sest siis on tal tugi kriminaalhoo ldaja näol. Isikut on 6 korda karistatud, ta on suurema osa oma elust viibinud vanglas. Tegu on narkomaaniga, keda on karistatud ka väärteo korras. On olemas suur risk, et kui isik vabaneb, satud ta uuesti kuritegelikule teele. Lisaks sellele ei ole isikul vabanedes kindlat töökohta. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KrMS § 426' järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87' sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et M.H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.
M.H on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Ta kannab karistust, s.o vangistust 3 aastat 1 kuu KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Vabanemisel 17.01.2014 on M.H kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega, on M.H suhtes KarS §- s 87' sätestatud formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos (materiaalne alus), et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb kohtul analüüsida kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. M.H on karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud sarnaselt varasemasele käitumisele. Soodusteguriks on joobeseisund ning samuti tegutsemine grupis. M.H iseloomustatakse kui mõjutatavat isikut, kes on valmis toime panema kuriteo teiste survel. Isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil, ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isik tunnistab, et kuritegude ajendiks on olnud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, sh tema elukaaslane R K, kellel on otsene seos viimase toimepandud kuriteoga. Suurema osa oma tööoskustest on isik omandanud vangistuste perioodidel. Isikul on põhiharidus, riigikeelt ei valda. Isik on omandanud elektriku paberid ja läbinud puidutöö ja lukksepa kursused. Isik suhtub positiivselt enes etäiendusse. Isik soovib vabanedes taotleda töövõimetuspensioni, mida ta sai ka enne vangistust. Kindel töökoht vabanedes puudub, tasumata võlanõudeid 30.10.2013 seisuga kokku 5 124,05 eurot ning vabanemisfondis raha 73,33 eurot. Vabanemisel asub M.H elama ema T G ja venna A B juurde aadressil xxxx, vahepeal peatub antud korteris ka kinnipeetava ja R K ühine laps D B. Nimetatud elukoha puhul on tegemist 2-toalise korteriga, milles on head elamistingimused, võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, teda on 7-1 korral karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab tema suhtumist kehtestatud korda. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt M.H puhul hinnatud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul keskmiseks, s.o 38%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47% (keskmine risk). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et M.H puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, suhetest, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et M.H on olemas lähisugulased, vajab M.H siiski täiendavat abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda kohtu arvates tagada M.H lähedased. Seega tuleb M.H suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
KarS § 87' lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks M.H-le käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2,4,7 sätestatud kohustus i. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.