Kohtulahend

1-13-2212 Valida D.A-le tõkend vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Rahuldada kaitsja Eduard Bulattšiku riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus ning mõista D.A-lt välja 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2212 tunnistati D.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 17.06.2011 otsuse ja käeoleva otsuse kogumis, suurendades üksikkaristustest raskeimat, so Harju Maakohtu 17.06.2011 otsusega mõistetud karistust ja mõisteti kohtuotsuste kogumis D.A-le liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. Liitkaristuse ärakandmine arvestati alates 18.04.2011. Harju Maakohtu 22.04.2013.a kohtuotsus jõustus 08.05.2013. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.09.2013 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-132212 vabastati D.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.2014.a ning määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kerese 3, Narva) ning kohustati D.A järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. D.A suhtes kohaldati vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) vormistada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Kohtumäärus jõustus 23.09.2013. D.A lahkus vanglast 23.09.2013. 20.12.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne D.A suhtes ettepanekuga vastavalt karistusseadustiku § 76 lg 5 pöörata temale mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele. Juhul, kui D.A ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis, vastavalt KrMS § 429 lg 1, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada D.A tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla.

Errakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune D.A ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

1-13-2212

25.11.2013 teostatud alko-narkoreidi käigus, mida viisid läbi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnikud ja Teise üksuse valvurid, tuvastati D.A aadressil xxx kell 18:40 narkojoove. Kiirtest uriiniproovist oli positiivne. Hooldusalune oli toimetatud SA-sse Narva Haigla meditsiinilise ekspertiisi teostamiseks. PPA vastusest järelepärimisele, mis laekus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda 18.12.2013, selgub, et proovimaterjalis, mis oli D.A-lt võetud 25.11.2013 kell 19:20, oli tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC- COOH). Seega on D.A rikkunud kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 26.11.2013 seletuses kirjutab D.A , et ta ei tarvitanud narkootikume. Ta saab ravi ning ta on kindel, et need preparaadid võivad anda ekspresstestide tegemisel positiivse näidu. Pideva ravi saamise kohta esitas ta 26.11.2013 oma raviarsti poolt väljastatud tõendi. 19.12.2013 toimunud registreerimisel oli hooldusalust teavitatud meditsiinilise ekpsertiisi tulemusest - uriinis oli tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit (TCH-COOH); ta jäi kindlaks varemalt kirjutatud seletusele ning lisada mitte midagi ei soovinud. Harju Maakohtu määrus D.A suhtes laekus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda 23.09.2013. Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 24.09.2013. Talle selgitati lahti kontrollnõuded ja kohustused ning kriminaalhooldusalune allkirjastas õigused ja kohustused. Kriminaalhooldusaluse on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vastavalt KarS § 76 lg 5 sätestatule. D.A on järjekindlalt oma seisukohal, et testide tulemused on seotud temale määratud ravikuuriga ning ravimid võivad anda narkotesti tegemisel positiivse tulemuse. Seega eitab ta seda, et on kohtu poolt määratud kohustust rikkunud. Samas on ta teadvustanud endale ja teinud järelduse - narkootikumide taastarvitamisele asumisel suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. D.A kuritegelik käitumine on aastaid olnud tihedas seoses narkootikumide tarbimisega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldusametnik ette erakorralise ettekande ning palus pöörata D.A-le mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusalune D.A seletas, et ta ei tarvitanud narkootilisi aineid ning ta võis kogemata suitsetada konisid, mis sisaldavad narkootilist ainet. Kaitsja palus jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendada katseaega 3 aasta võrra. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, lisatud materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek D.A suhtes kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 alusel kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune D.A rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. 25.11.2013 teostatud alko- narkoreidi käigus tuvastati

1-13-2212 D.A narkojoove. Hooldusalune oli toimetatud SA-sse Narva Haigla meditsiinilise ekspertiisi teostamiseks. Proovimaterjalis, mis oli D.A-lt võetud 25.11.2013 kell 19.20, oli tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit (TCH -COOH). Seega D.A ei täitnud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.09.2013 kohtumäärusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega ennetähtaegse vabastamise tingimusi. D.A põhjendusi, mille kohaselt ta ei ole tarvitanud narkootilist ainet ning narkojoove tekkis kriminaalhooldajale antud selgituses talle välja kirjutatud ravimite tõttu ning kohtustungil antud selgituse kohaselt sigaretikonide suitsetamise tõttu ei pea kohus tegelikkusele vastavaks. Nimelt tuleneb SA Narva Haigla vastusest kohtu päringule, et ülalnimetatud (STOCRIN 1tab/päevas, KIVEXA 1 tab/päevas, CARBAMEZEPINI 300 mg 2 korda päevas, BERLOCID ei põhjusta seda, et organismis tekkib THC-COOH metaboliit. Kriminaalhooldusalune ei ole olnud enda ütlustes järjepidev, mille tõttu oli tema organismist avastatud narkojoove ning kohus leiab, et tema ütlused selle kohta, et ta teadmatult suitsetas konisid, mis võisid tekitada organismis THCCOOH metaboliidi, ei pea kohus eluliselt usutavaks. Üldteada asjaoluna erinevad narkootilist ainet sisaldavad suitsud tavasigarettidest ning kriminaalhooldusalune pidi saama aru, millega on tegemist. Samuti tuleneb nii erakorralisest ettekandest, et D.A on aastaid tarbinud narkootikume kui ka Harju Maakohtu 10.09.2013.a määrusest, et Tallinna Vangla on viidanud sellele, et D.A on sõltuvusprobleemid. Seega ei pea kohus usutavaks seda, et D.A ei saanud aru, et ta tarvitab narkootilist ainet. Ennetähtaega vabastamise tingimuse rikkumise korral ei näe seadus ette muid alternatiivseid meetmeid lisaks KarS § 76 lg-s 5 sätestatud kandmata karistuse täitmisele pööramisele. Seega ei ole kaitsja ettepanek pikendada katseaega kooskõlas seadusest tulenevaga. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et D.A-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa tuleb pöörata täitmisele. Lähtudes ülalmainitust, pöörab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 5 täitmisele D.A-le Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2212 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 24 päeva vangistust. Karistuse ärakandmata osa kandmise tähtaja alguseks lugeda D.A kinnipidamise päev, s.o 08.01.2014. Rahuldada kaitsja Eduard Bulattšiku riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus ning mõista D.A-lt välja 175, 20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.