Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06.jaanuaril 2014. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-13-7481
Kohtunik
Peet Teidearu
Kriminaalasi
süüdimõistetu N.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
N.D (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla)
RESOLUTSIOON
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 431, kohus
määras : Jätta läbi vaatamata materjalid N.D katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks temale Tartu Maakohtu 23. augusti 2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Tagastada N.D isiklik toimik Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 23.augusti 2013.a otsusega tunnistati N.D süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N.D-le Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 4 päeva vangistust alates 23.augustist 2013.a. Kohtuotsus jõustus 10.septembril 2013.a.
N.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27. veebruaril 2014. a.
27.detsembril 2013. a saabusid Tartu Maakohtusse materjalid N.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendid Materjalidest nähtub, et N.D kannab käesoleval ajal liitkaristust, mis on temale moodustatud Tartu Maakohtu 29. märtsi 2006. a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest, Tartu Maakohtu 05. augusti 2008. a otsusega KarS § 263 p 1, 4, § 200 lg 2 p 7, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 järgi mõistetud karistusest, Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistusest ning Tartu Maakohtu 23. augusti 2013. a otsusega KarS § 329 järgi mõistetud karistusest. Kuna KarS § 200 puhul on tegemist esimese astme kuriteoga, siis tuleb N.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisel lähtuda KarS § 76 lg 2 sätestatust. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ja p 2 kohaselt siis, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna materjalidest nähtub, et N.D kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel, siis tuleb tema karistusaega arvestada viimase, s.o Tartu Maakohtu 23.augusti 2013.a kohtuotsuse järgi. Samuti tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel arvata viimase kohtuotsuse järgi süüdimõistetu karistusaja algust. Seega tuleb N.D karistusaja algust arvata 23.augustist 2013.a (erinevalt KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisest, mil karistusaja algust tuleb arvestada lähtuvalt esimese kohtuotsusega mõistetud karistusaja algusest) ning lugeda, et KarS § 76 lg 2 sätestatud tähtajad on tema puhul saabunud. Samas aga tuleb kohtu hinnangul arvestada ka seadusandja poolt KarS § 76 lg 1 väljendatud tähtajapiiranguga, millest tulenevalt ei vabastata tingimisi ennetähtaegselt alla 6kuulise karistusajaga isikuid või isikuid, kes on reaalselt ära kandnud vähem kui 6 kuud mõistetud karistusajast. Kuigi nimetatud piirang on otseselt sätestatud vaid KarS § 76 lg 1, siis leiab kohus, et vastavat piirangut tuleb siiski kohaldada ka tähtaegade arvestamisel KarS § 76 lg 2 alusel. KarS § 76 lg 1 puhul on tegemist regulatsiooniga, mis sätestab ennetähtaegse vabastamise võimaluse arvestamise kergemate kuritegude ja ettevaatamatusest toime pandud kuritegude puhul, samas kui lõige 2 sätestab ennetähtaegse vabastamise võimaluse arvestamise raskemate kuritegude puhul. Seega peaks loogiliselt tuletatuna olema isiku ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemisel lõige 2 alusel igal juhul täidetud ka lõikest 1 tulenevad tingimused ning lõike 2 alusel vabastamise tingimused ei tohiks olla süüdimõistetu jaoks leebemad kui lõike 1 alusel kergemates kuritegudes süüdimõistetud isikute vabastamise puhul. Kuna lõike 2 alusel vabastamise tingimuste arvestamisel 6-kuulise piirangu arvestamata jätmine seaks nimetatud alusel vabastatavad isikud kahtlemata soodsamasse olukorda, kui isikud, kelle vabastamise tingimusi arvestatakse lõike 1 alusel, mis ei saa aga olla seadusandja eesmärgiks, siis leiab kohus, et 6-kuulist tähtajapiirangut tuleb järgida ka lõike 2 puhul. Seega saab kohtu hinnangul KarS § 76 lg 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastada vaid isikuid, kes on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud ja nõustuvad elektroonilise valve kohaldamisega või kes on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.