Kohtulahend

alkomeeteriga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 0.251 mg/l, mille kohta on koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Oma taolise käitumisega V.J on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 31.10.2013 seletuses kirjutas V.J , et 30.10.2013.a. õhtul aitas sõbral korterit remontida ning peale seda jõi ära 0.5 liitrit õlut. V.J kinnitas, et ta on teadlik kohustusest mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Samuti on teadlik võimalikest tagajärgedest alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisel. 23.10.2013 seletuses kirjutas V.J , et ei ilmunud ettenähtud ajal 16.10.2013 registreerimisele, kuna pidi sõitma kiiresti Tallinna sõbra matustele. Sõbra nime avaldada ei soovinud. 09.09.2013 Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonnas antud seletuses kirjutab V.J, et alates 25.08.2013 asus elama oma venna xx xx juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldajalt küsis luba elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda alles 09.09.2013. 11.09.2013 toimunud telefonivestlusest V.J-i venna xx xx selgus, et aadressil xxx ei ela ta juba ammu ning kes sellel aadressil elab, ei osanud x xx öelda. Aleksandr xx ise elab koos vanaemaga teisel aadressil ning enda juurde V.J-i elama võtta ei planeeri. xx xx teab, et V.J viibib käesoleval ajal kusagil Kohtla-Järvel, kuid täpsemaid andmeid oma venna asukoha kohta ei osanud öelda. 24.09.2013 esitas V.J Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonnas uue taotluse elukoha vahetamiseks aadressile xxx (üürikorter). 09.10.2013 toimus kodukülastus aadressile xxx, millest selgus, et V.J sellel aadressil ei ela, ega plaani lähiajal elama asuda, kuna korteris puuduvad vajalikud tingimused elamiseks. Korter oli täiesti tühi ja remondiks ette valmistatud. Tapeeti ei ole, seinad hallitavad, ühtegi mööblieset ega V.J-ile kuuluvat asja korteris ei olnud. V.J esitas 11.10.2013 uue taotluse elama asumiseks aadressile xxx. 14.10.2013 kontrolli käigus selgus, et V.J võib asuda antud aadressile elama. 23.10.2013 esitas V.J taas avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxx. Sama päev teostatud kodukülastuse käigus selgus, et antud korteris olid V.J-i asjad ning vajalik mööbel elamiseks. V.J on vabastatud Harju Maakohtu 09.04.2013.a. määrusega nr. 1-10-7220 karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 21.04.2014.a. 09.05.2013 selgitati V.J-ile kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi sh. kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. V.J asus 01.05.2013 ametlikult tööle xxx OÜ-sse. Kaks nädalat hiljem lahkus omal soovil antud töökohast, kuna olid lahkarvamused tööandjaga ning 23.05.2013.a. võttis end arvele töötukassas. V.J-ile on kohtu poolt määratud kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis. Augustis 2013 suunati V.J sõltlastele mõeldud sotsiaalabiprogrammi xxx. V.J antud programmis osaleda ei soovinud, kuna ei tunnistanud probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Lisaks tõi V.J antud programmis mitteosalemise põhjuseks tööga hõivatuse, mis ei võimalda grupis osalemist (samas on V.J alates 23.05.2013 töötu). Lubas osaleda mingis teises programmis. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 ja KrHS § 31 lg 1 ettepaneku V.J-ile mõistetud karistus pöörata täitmisele, kuna V.J ei tule toime talle määratud kohustuste täitmisega. 19.12.2013 toimunud kohtuistungil V.J selgitas, et soovib jätkata kriminaalhooldust ja edaspidi rikkumisi tema poolt ei esine.

Kriminaalhooldaja jäi erakordses ettekandes toodud arvamuse juurde ja palus V.J-ile mõistetud karistus pöörata täitmisele. Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta ja leiab, et tingimisi mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. KarS § 76 lg 5 kohaselt kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osas kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud kuid ilmnenud erakorralistele asjaoludele käesoleval hetkel ei kuulu rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest ei nähtu, et V.J oleks katseaja jooksul rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, nimelt et ta oleks jätnud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ega elanud kindlaksmääratud kohas. V.J-i 23.10.2013 kirjutatud seletusest (lk 12) nähtub, et ta ei ilmunud ettenähtud ajal 16.10.2013 registreerimisele, kuna pidi sõitma kiiresti Tallinna sõbra matustele. Kohus ei käsitle seda kui põhjuseta mitteilmumist. Harju Maakohtu 09.04.2013 määrusega kohustati V.J-i elama aadressil xxx. 09.09.2013 seletuses kirjutab V.J , et alates 25.08.2013 asus elama aadressile xxx. Taotluse elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda alles 09.09.2013. 24.09.2013 esitas V.J Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale uue taotluse elukoha vahetamiseks aadressile xxx (üürikorter). 11.10.2013 esitas V.J uue taotluse elama asumiseks aadressile xxx. 14.10.2013 kontrolli käigus selgus, et V.J võib asuda antud aadressile elama. 23.10.2013 esitas V.J taas avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxx Kohus pöörab kriminaalhooldusametniku tähelepanu sellele, et süüdimõistetu peab kriminaalhooldusametnikult küsima luba elukohaks lahkumiseks rohkem kui 15- päevaks. Lühiajalisteks äraolekuteks ei ole kriminaalhooldusametniku luba vajalik. Kohtuistungil on tuvastatud, et puuduvad veenvad tõendid, et kõik süüdimõistetu elukohast äraolekud olid vähemalt kui 15-päevased. Käesoleval ajal elab V.J xxx, kus ta üürib korterit. Samas on ta arvel töötukassas mis asub samuti Jõhvis. Kohus möönab, et süüdimõistetu sagedased elukoha muutused võisid teatud määral raskendada kriminaalhoolduse läbiviimist. Samas ei ole elukohast äraolekud vaadeldavad karistuse täitmisele pööramise alusena. V.J rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 31.10.2013 tuvastati V.J Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituses alkoholijoove. Kuid käitumiskontrolliga kaasneva kohustuse rikkumine oli ühekordne. Alates 23.05.2013 on V.J arvel töötukassas, on andnud lubaduse sotsiaalprogrammis osalemiseks ja alates jaanuarist keevitaja kursustel osalemiseks ning peale kriminaalhooldaja erakorralise ettekande esitamist kohtule on V.J täitnud kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi rikkumisteta. Samas V.J soovib jätkata kontrollnõuete ja kohustuste täitmist vabaduses ja, et ta on seaduskuuleka eluviisi edaspidisel järgimisel korrektne ja rikkumisi endale ei luba. Arvestades ülaltoodut ja seoses V.J-i oluliste positiivsete muutustega isiku käitumises ja kuna rikkumine oli ühekordne ei pea kohus otstarbekaks vangistuse täitmisele pööramist. Katseaja lõpuni on ligi 4 kuud, millise ajavahemiku kestel on V.J

võimalik näidata oma käitumisega kontrollnõuete täitmise kohustuse täitmisega, et ta suudab vabaduses käituda edaspidi õiguskuulekalt. Juhindudes KarS § 76, KrMS § 427, § 432, kohus

MÄÄRAS

Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusametniku taotlus V.J-ile Harju Maakohtu 04.06.2010 kohtuotsusega nr 1-10-7220 mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse osa (s.o 5 kuud ja 12 päeva) täitmisele pööramiseks. Määruse ärakiri saata puudutatud isikutele. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama.

Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.