Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2013, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-13-2836

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Aita Ploom

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu

A.H , isikukood XXX, Eesti kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 24.05.2013 ja lõpp 22.05.2014

RESOLUTSIOON:

Jätta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 21.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ühes tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Käesoleval ajal kannab A.H karistust Viru Maakohtu 24.05.2013 kohtuotsuse nr 1-13-2836 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 263 p 1 sätestatud süüteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati isikut vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva – karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva. Karistusaega arvestati alates 24.05.2013.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on A.H kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Antud karistus on mõistetud avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole. Soodusteguriks on alkohol. Isik on korduvalt kasutanud v ägivalda oma elukaaslase suhtes. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Isik asuks vabanedes elama ema ja isa juurde, elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik on omandanud keevitaja eriala, riigikeelt ei valda. Peale vangistust isikul töökoht puudub , tal on võlgnevusi 340 euro ulatuses . Isik suhtleb vanemate, tütre ja õega. Kuriteod on toime pannud grupis, mistõttu võib järeldada, et kinnipeetav on mõjutatav. Isik alkoholiprobleeme ei tunnista, samas on kõik vägivallakuriteod pandud toime alkoholijoobes olles. Varasemalt on isik määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 39% , vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 54%. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Maakohtu istung: 09.12.2013 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et soovib vabaneda, leida töökoht ja hakata elatist maksma. Prokuröri seisukoht: Prokurör ei soovi nud võtta osa A.H tingim isi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör toetas kohtule esitatud seisukohas isiku ennetähtaegset vabastamist, märkides, et A. H käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokurör leidis, et ennetähtaegse vabastamise m õte on selles, et vabanev isik ei kao õiguskaitsjate silmist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kui A.H vabaneb täht aegselt, puudub riigil alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega. E nnetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest vanglas. Isiku taasühiskonnastamise huvides võib A.H ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata teda seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks kriminaalhooldaja. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja prokuröri seisukohaga, leiab, et kinnipeetav ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on varem 8-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et