Kohtulahend

1(4)

Asjaolud Viru Vang la esitas 02.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 16.08.2013 otsusega tunnistati K.T süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121, § 424 järgi ja karistati liitkaristusega 1 aasta vangistust. Karistuse algus 02.06.2013 ja lõpp 02.06.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.12.2013. Kinnipidamisasutusest K.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava t vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemise korral saab elama asuda ema juurde xxx. Tegemist on talumajaga. Isikul on 10.klassi haridust. Murru Vanglas õppis 5 kuud keevitust. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses töötab majandustöödel koristajana. Varavastased kuriteod on toime pannud valdavalt grupis ja joobeseisundis. Tasumata võlanõudeid 14 000 euro ulatuses. K.T tutvusringkonnas on hulgaliselt kriminaalkorras karistatud isikuid. Lisaks on peres veel üks vend kriminaalkorras karistatud. Isikut on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise kui ka ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Seega on esinenud alkoholi kuritarvitamist. Tunnistab ka ise, et varasemalt on esinenud alkoholi kuritarvitamist ning mõistab kuritegude ja tarvitamise vahelist seost. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab K.T tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema edasist õiguskuulekat käitumist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt saab K.Matõnov vabanemisel elama asuda ema juurde xxx . Tegemist on talumajaga. K.T vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetava ema töötab ametlikult OÜ -s xxx, kinnipeetava noorem vend töötab samuti. Vabaduses mõjutavad kinnipeetava käitumist suhted lähedastega, see kas hoidub alkoholi tarvitamisest ja kas suudab leida ning säilitada töö. Oluline on majanduslik toimetulek. Samuti riskeerivast elustiilist hoidumine ja motivatsioon käituda seaduskuulekalt. K.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja avaldas, et isik on motiveeritud vabastamiseks. Prokurör kirjalikult ei toeta K.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.T varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda isiku- , varavastaste ja üldohtlike (liiklus-) kuritegude toimepanemise eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (mh Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.09.2009 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes toime (mh katseajal) uusi tahtlikke kuritegusid. Puudub igasugune veendumus selles osas, et süüdmõistetu seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid täita ja ei pane katseajal toime uut kuritegu. K.T vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude arvu arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei 2(4)

ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arv amu se, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et K.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. K.T on üksteist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest, kuid on ka karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja ähvardamise eest, viimasel korral on lisandunud kehaline väärkohtlemine. Isik on olnud viiel korral kriminaalhooldusel neist kahel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kahel korral pani toime uued kuriteod neist viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga lisaks hoidus ka kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimises t, karistus pöörati täitmisele. Lisaks sellele jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtuistuistungile, kuigi kutse oli kätte saanud. Isiku suhtes kohaldati sundtoomist, mida täita ei õnnestunud, kuna isik ei viibinud oma elukohas ja tema asukoht ei olnud teada, millega rikkus tema suhtes varem kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeldu. Kuna isik hoidus tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale siis Viru Maakohtu 07.05.2013 määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks ja tema tabamisel kohaldada vahistamist. Samas on isikut kahel korral karistatud rahalise karistusega, mis on mõlemad asendatud vangistusega. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7 ) on näha, et K.T on 14 korral kar istatud väärteokorras, nendest korduvalt Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused K.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Isik ei sobi hetkel kriminaalhooldusele, sest enamuses varasemad kriminaalhooldused on tema suhtes ebaõnnestunud tema süül. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust esemete ebaseadusliku omamise, omandamise ja valmistamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel koristajana. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 15.08.2018. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde xxx. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. 3(4)

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades K.T poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja liikluskuriteod ning viimasel korral lisaks kehaline väärkohtlemine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uute varavastaste kuritegude toimepanemine, viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga lisaks eiras käitumiskontrollnõudeid, hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, karistus pöörati täitmisele) ja tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba viiel korral kriminaalhooldusele allutatud, kahel korral pani toime uued varavastased kuriteod, viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ei ilmunud registreerimistele ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.T-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt kar istatud isik, kes on juba viiel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures enamuses katseajad on kulgenud mitterahuldavalt seoses uute kuritegude toimepanemisega ja viimasel korral lisaks registreerimisnõuete ja ühiskondlikust tööst kõrvalehoidumise eest, karistused pöörati täitmisele, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega . Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ema juures ja isegi töökoht xxx (16.08.2013 kohtuotsus), mida käesoleval ajal ei ole, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine ja suured võlanõuded (14 000 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vabaduses oli kinnipeetaval suured probleemid alkoholi liigtarvitamisega (korduvad karistused joobes mootorsõiduki juhtimise eest ja kehaline väärkohtlemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.T temale Viru Maakohtu 16.08.2013 kohtuotsusega mõistetud van gistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.