1-13-3290/24 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

8.Vabastada T.H käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt T.H-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, ning käibemaks 8 eurot). Menetluskulud kaitsjatasu 48 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. T.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud. Karistuse kandmise algus 27.05.2013 ja lõpp 27.09.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise valve kohaldamisega 27.11.2013. Kinnipidamisasutusest T.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav osaleb ajavahemikul 06.11.18.12.2012 programmis Eluviisitreening. Kuna kinnipeetav on töövõimetu siis tööle asumine tema puhul on võimatu. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht xxx, xxx, xxx vald, xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Isiku haridustasemeks on põhiharidus+ kutse. On omal initsiatiivil läbinud joonestamisalase kursuse. Isik on 6 aastat järjest pikemate pausideta töötanud. Töövõimetuse perioodil on tegelenud joonestamistööga. Tasumata nõudeid ja võlgnevusi ei ole. Isik omab ühte trahvi joobes juhtimise eest. Enda hinnangul tarvitab alkoholi mõistlikult. On tarvitanud kanepit koos sõpradega sagedusega umbes 15 korda aastas. Üksi ei tarvita. Pärast 2012 aastal toimunud avariid probleemid tervisega- jala- ja seljavalud. Väidetavalt määratud töövõimetus 70% ulatuses. Vangla toetab T.H tingimisi ennetähtaegselt vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib T.H vabaneda enne tähtaegselt koos elektroonilise järelvalvega aadressile xxx. Tegu on eramuga, kus T.H elas ka enne vangistust. Maja kuulub ametlikult Aare T.H-le. Eluase on heas korras ja vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Isa Aare T.H on andnud kirjaliku nõusoleku T.H vabanemiseks elektroonilise järelvalvega antud elamispinnale. Isa töötab FIE- na (projekteerib) ning võib enda sõnul pakkuda pojale pärast tema vabanemist tööd oma firmas, kuna poeg on õppinud joonestamist. Isa on nõus T.H majanduslikult toetama. T.H-le on määratud töövõimetus 70% ulatuses. Isa väitel vajaks poeg pärast vabanemist kindlasti ka 2(4)

rehabilitatsiooniteenuseid ja seda tulenevalt tema tervislikust seisundist. TÄITIS ́e andmete puuduvad kinnipeetaval rahalised võlgnevused kohtutäituritele. T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel elektroonilise järelvalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2, 5, ja 9 ettenähtud kohustused. T.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab T.H tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör toetab kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. T.H käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid (programmis „Eluviisitreening“ osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine jm), mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samuti on oluline see, et talle on vabaduses tagatud korralikud elamistingimused ja lähedaste toetus. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese reaalse vangistusega. Karistuse tähtaeg lõpeb 27.09.2014. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Arvan, et isiku taasühiskonnastamise huvides võib nimetatud kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata teda seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks T.H jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt madalast uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, T.H’i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 8 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides; elektroonilise valve tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et T.H tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, millega põhjustati ettevaatamatusest inimese surm. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-5) on näha, et T.H on 12 korral karistatud väärteokorras, nendest 1 korral 2013 aastal NPALS § 15 alusel ja 9 korral LS rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 3(4)

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb programmis Eluviisitreening. Vabanedes on T.H kindel xx-xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava isa Aare T.H on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11). Vabanedes garanteerib T.H-le töökoha FIE Aare T.H (garantiikiri lk 12). Arvestades T.H poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas. Vangistuses viibides on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ta kannab esimest vanglakaristust alates 27.05.2013 ja karistusaja lõpp on 27.09.2014. Karistusest on ära kantud üle 6 kuu. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud muutunud paremuse poole. Vanglas viibides suutis isik üles näidata piisavalt oskust alluda režiimile ja reeglitele, millest tulenevalt on kohtul piisavalt alust arvata, et vabaduses on isik võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetaval rahalised nõuded puuduvad. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 3, 432, vabastab kohus süüdimõistetu T.H temale Viru Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud kuriteo toime alkoholi- ja narkojoobes, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuse. Samuti tuleks süüdimõistetul kuriteoriskide maandamiseks osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.