Kohtulahend

1-12-9011

Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 27.11.2013. G.F-ile valitud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.12.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9011 tunnistati G.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) kuud. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 04.02.2012.a kuni 05.02.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, alates 01.05.2012.a kuni 03.05.2012.a, s.o 3 (kolm) päeva, alates 29.06.2012.a kuni 01.07.2012.a, s.o 3 (kolm) päeva, kokku on 8 (kaheksa) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.01.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning mõisteti G.F-ile liitkaristuseks 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati G.F-ile mõistetud karistus 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust, 218 (kahesaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati G.F-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. G.F-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.12.2012 kohtuotsus jõustus 18.12.2012. 27.05.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne G.F-i suhtes ettepanekuga peatada KarS § 69 lg 3 alusel G.F-ile üldkasulike töötundide sooritamise tähtaja kulgemine 59 päeva võrra. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.06.2013.a kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldusametniku ettekanne ning peatati üldkasuliku töö töötundide sooritamise tähtaja kulgemine 59 päeva võrra. 04.09.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne G.F-i suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et seisuga 04.09.2013.a. ei sooritanud G.F ühtegi tundi. Rikub ka registreerimisrežiimi: ei ilmunud registreerimisele 24.07.2013. 26.07.2013.a. koostatud rikkumise fikseerimise aktis hooldusalune selgitab, et ei töötanud vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale nr 1, tema tervise seisund oli halb. Arstitõendit selle kohta esitada ei saa. 2(4)

1-12-9011

Oma 26.07.2013 antud kirjalikus seletuses G.F kirjutab, et ei ilmunud 24.07.2013.a. registreerimisele, kuna magas tänaval ning magas registreerimispäeva maha. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest G.F hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei ole üles näidanud huvi oma kohustuste täitmise vastu. Esmakohtumine G.F-iga leidis aset 21.01.2013.a., mil tutvustati hooldusalusele tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. G.F esitas kokku 7 arstitõendeid, mille järgi oli koostatud 22.05.2013.a. erakorraline ettekanne ÜKT tähtaja kulgemise peatamisest. 04.06.2013.a. Viru Maakohtu määrusega peatati G.F-ile üldkasulike töötundide sooritamise tähtaja kulgemist 59 päeva võrra, see on 12.09.2013 aastani. 04.07.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr.1. Hooldusalune ei sooritanud ajakavas planeeritud tundidest ühtegi tundi. Mõjutavat põhjust selleks ei olnud. Arstitõendit ega muud dokumenti selleks perioodiks, mil ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal, ei ole ta esitanud. Juhindudes KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata G.F-i karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui G.F ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 alusel ettepaneku, võtta G.F vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata G.F-i karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune G.F oli nõus karistuse täitmisele pööramisega. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G.F-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune hoidub ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kriminaalhooldusalune ei ole sooritanud ühtegi tundi talle k ohtuotsusega mõistetud üldkasulikust tööst. Mõjuvat põhjust üldkasuliku töö sooritamata jätmiseks G.F ei ole. Ta ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule arstitõendeid selle kohta, et ta ei saanud teha üldkasulikku tööd pärast 3. maid 2013.a. Lisaks on G.F rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustst ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Ta ei ilmunud kahel korral registeerimisele, s.o 04.09.2013.a ja 05.09.2013.a. G.F-i antud seletusest, et ta magas tänaval ning ei saanud registreerimisele ilmuda, kuna magas registreerimispäeva maha, saab järeldada, et kriminaalhooldusalune ei ole teinud järeldusi oma rikkumistest ning suhtub tingimuslikku karistusse kergekäeliselt. Kriminaalhoolduse teostamist raskendab see, et ta ei oma püsivat elukohta. 3(4)

1-12-9011 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja G.F-i seletusi, on kohus veendunud, et G.F hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus . Samuti jättis G.F registreerimisele ilmumata ilma mõjuva põhjuseta. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takist ust, mis ei võimaldanud G.F üldkasulikku tööd teha ning registreerimisele ilmuda. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab k ohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine G.F-i suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuleb pöörata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.12.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus 3 (kolm) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.