Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-09-4625/56
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 21.11.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1251

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-09-4625/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja10.09.2009 1-09-4625/25Tallinna Ringkonnakohus08.12.2009 1-09-4625/43Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.08.2012 1-09-4625/48Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.10.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-10-43304/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.10.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-4625

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. oktoobri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aare Tupitsa määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aare Tupitsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1.A. Tupits tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.09.2009 otsusega KarS § 113, § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning teda karistati 9 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2009 otsusega muudeti maakohtu otsust osaliselt, s.o A. Tupitsale KarS § 113 järgi mõistetud karistuse osas ning A. Tupitsat karistati KarS § 113 ja § 64 lg 1 järgi vangistusega 7 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise aeg algas 19.10.2008 ja lõpeb 19.02.2016.

2.Tartu Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti A. Tupits tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.09.2013.

3.

4.A. Tupits taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 4.1 A. Tupits selgitab kaebuses, et tema maja on natuke räämas ja hooldamata, kuna ta on viis aastat kodunt ära olnud ja tema seal elav elukaaslane on 100% liikumispuudega invaliid. Elukaaslasel algab juba neljas talv, mil tuleb elada kütmata majas, sest 250 euro suurusest pensionist piisab vaevalt ära elamiseks ja elektri eest tasumiseks. Elukaaslane ei saa isegi operatsioonile minna, sest peale operatsiooni oleks ta teatud aja liikumisvõimetu. 4.2 A. Tupits ei ole nõus väitega, mille kohaselt tema elukaaslane tarvitab liigselt alkoholi. Elukaaslane ei ole seda kunagi rohkem teinud kui mõni teine inimene ning tarvitab käesolevalt iga päev ka kangeid valuvaigisteid, mis on alkoholile vastunäidustatud. A. Tupits eitab ka enda alkoholiprobleemi ja lisab, et tema elukutse (kallurijuht) juures on suur kange alkoholi tarbimine täiesti välistatud. Praeguseks on ta loobunud igasugusest alkoholist, sest arstide kinnitusel on tal kõrge insuldioht. Mis puutub väitesse, et ta muutub purjus peaga vägivaldseks ja ei tunne oma probleeme, siis see on vale, sest ta ei ole oma karistusest ja probleemidest ühegi vanglatöötajaga rääkinud. 4.3 A. Tupits toob välja järgmised positiivsed asjaolud, mis tema arvates tema ennetähtaegselt vabastamist õigustavad. Ta kinnitab, et vabanemisel on temale tagatud tasuv töökoht AS-s XXX ja samuti oodatakse teda tagasi tema endisesse töökohta XXX OÜ-sse kallurijuhina. Tal on ka toetav sotsiaalvõrgustik, mille moodustavad elukaaslane, head naabrid ja sõbrad, kes teda koju ootavad ja on valmis teda alati aitama. Positiivseks peab ta ka distsiplinaarkaristuste puudumist, sotsiaalprogrammi läbimist, kahe eriala omandamist ja vanglatöötajate ning kaasvangidega konfliktide puudumist. 4.4 A. Tupits leiab, et tema paragrahvi järgi süüdimõistetutest sooritab vaid mõni üksik uue kuriteo. Ka tema vabastamine ei kujuta ohtu kaaskodanike varale ja elule. 4.5 Alternatiivselt palub A. Tupits, et kui kohus tema ennetähtaegseks vabastamiseks võimalust ei näe, siis määrata talle uue kohtuistungi aeg poole aasta pärast. Selleks ajaks on tal keevituse koolitus lõppenud ja suvel vabanedes on tal lihtsam kodus remonti teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.1 A. Tupits on oma kaebuses välja toonud mitmed teda heast küljest näitavad asjaolud. Ringkonnakohus möönab, et A. Tupitsa käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused. Kuivõrd kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada, on vaieldamatult oluline arvesse võtta järgmisi positiivseid asjaolusid. A. Tupits on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, mida näitab temal distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta osaleb tööhõives ning vabanemiseelses nõustamises, on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on motiveeritud enda probleemidega tegelema. Samuti on ta omandanud puidupingitöölise kutse ja väikeettevõtluse kursuse. 5.2 Samas tuleb märkida, et KarS § 76 lg 3 sisaldab loetelus mitmeid asjaolusid, mida kohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peab silmas pidama ja mida on oluline hinnata nende kogumis. Ringkonnakohus leiabki, et hoolimata A. Tupitsat iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. A. Tupits kannab vangistust teise inimese tahtliku tapmise eest. Ringkonnakohus leiab, et A. Tupitsa poolt toime pandud väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolud ja ärakandmata karistusosa pikkus, ei võimalda teda käesolevalt vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele heale käitumisele ning vabaduses elu- ja töökoha olemasolule tuginedes. 5.3 Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida veel, et A. Tupitsa elamistingimused vabaduses ei ole tema ennetähtaegset vabastamist soodustavad. Kriminaalhooldaja kirjaliku arvamuse kohaselt on isiku kodu räämas ja hooldamata. Ringkonnakohus arvestab A. Tupitsa kaebuses nimetatud selgitusi, et isik on ise pikalt kodunt ära olnud ja ei ole saanud kodu korras hoida. Teisalt ei tekkinud ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust selles, et A. Tupitsal oleks vabaduses lähedased inimesed, kes teda vajadusel toetaksid. Isik ise on määruskaebuses märkinud, et lisaks elukaaslasele on tal igakülgset abi oodata naabritelt ja sõpradelt, kuid tema sellised väited ei anna käesolevalt kohtule kindlust selles, et tal selline abi saamine reaalselt ka võimalik on. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et isikul, kes A. Tupitsale kõige lähedasem on ja kellega ta koos elab, on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Samad probleemid olid vabaduses ka A. Tupitsal. A. Tupitsa määruskaebuses esitatud vastupidised argumendid ringkonnakohut siinkohal ei veena. Kuivõrd A. Tupits pani teise inimese tapmise toime alkoholijoobe seisundis, tuleb eeltoodut pidada ohuteguriks võimalike uute kuritegude toimepanemisel. Samuti ei anna A. Tupitsa ennetähtaegselt vabastamiseks alust määruskaebuses kirjeldatud A. Tupitsa elukaaslase toimetulekuraskused. 5.4 Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka A. Tupitsa taotluse arutada tema vabastamise küsimust uuesti kuue kuu pärast, kuna leiab, et käesolevas kohtumääruses ära toodud seisukohad seda ei võimalda.