lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-7008/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 14.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-7008/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-7008/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-7008

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. oktoobri 2013 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivo Sepa (Sepp) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:

1.Viru Maakohtu 8. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBE KORD:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ivo Sepp mõisteti Ida-Viru Maakohtu 30.04.1998 otsusega süüdi KrK § 162 järgi. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Ervin Razdovalov KrK § 155 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi. Süüdimõistetutelt mõisteti solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 57 164 krooni ja 50 senti. Nimetatud summa sissenõudmiseks alustati täitemenetlus nr 095/2009/9643.
2.I. Sepp esitas Viru Maakohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist asjas nr 095/2009/9643, seoses nõude tasumisega solidaarvõlgniku E. Razdovalovi poolt, kes on aga surnud. Dokumente, mis avalduses toodud väidet kinnitaksid, avaldajal esitada ei ole.
3.Täitemenetlusregistri väljatrükist nähtuvalt on nõude jääk 51 164 krooni ja 50 senti (ehk 3270 eurot ja 22 senti). Kohtutäituri tasu nõude jääk on 130 eurot ja 17 senti. Rahvastikuregistrist nähtub, et E. Razdovalov on surnud.
4.Keskkonnaameti 01.10.2013 kirjast selgub, et nende andmetel on I. Sepa osas algatatud täitemenetlus, ent E. Razdovalovi osas puuduvad igasugused andmed. I. Sepa suhtes algatatud täitedokumendid on olnud täitmisel nelja kohtutäituri juures ja temalt on laekunud

Keskkonnainspektsiooni arvele 5300 krooni ja Ida-Viru Keskkonnateenistuse arvele 696 krooni ja 70 senti. Keskkonnaamet uuris arhiivbaasist võlgnevuse tasumist ka E. Razdovalovi osas ja märkis, et kirjalikud tõendid sissenõudja nõuete rahuldamise kohta puuduvad, mistõttu ei ole põhjendatud ka täitemenetluse lõpetamise avalduse rahuldamine.

5.Maakohus jättis I. Sepa taotluse rahuldamata põhistades seda järgmiselt. 5.1 Täitemenetluse registrist nähtub, et täitemenetluse nr 095/2009/9643 näol on tegemist IdaViru Metsaameti (õigusjärglane Keskkonnaamet) kahjunõude sissenõudega. 5.2 Tegemist ei ole kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste ega ebaselgustega, mille täitmine oleks KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlus. Alused täitemenetluse lõpetamiseks tulevad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg-st 1. 5.3 Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule ka õigust lahendada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Kuivõrd kohtutäituri peale esitatavat kaebekorda reguleerivad TMS §-d 217 lg 1 ja § 218 lg 1. Arvestades sätete sisu, ei saa I. Sepa kaebust käsitleda kui kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust. 5.4 Täitemenetlusregistrist nähtuvalt on vaidlusaluses täiteasjas sissenõudjaks Ida-Viru Metsaamet, kelle õigusjärglane Keskkonnaamet leiab, et kuna kahju on hüvitamata, ei ole põhjust täitemenetluse avalduse rahuldamiseks. Nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 157 sätestatud tähtaega arvestades.
6.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Sepp, kes taotleb täitemenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määrusega, et nõue ei ole aegunud TsÜS § 157 sätestatud tähtaega arvestades. Ta märgib, et viimane makse on tehtud 20.06.2002 (IdaViru Maakohtu otsus 1-12/98) ja jäi kuusse, mil E. Razdovalov teatas kogu summa tasumise kohta. Peale selle ei ole I. Sepp enam makseid teinud ja mingeid nõudeid kuni käesoleva ajani saanud. Seega on ta elanud teadmisega, et kogu nõue on tasutud 11 aastat 4 kuud tagasi. Viru Maakohtu otsusest on möödas 15 aastat ja 6 kuud, mistõttu on TsÜS § 157 sätestatud tähtaega arvestades nõue aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Tutvunud kohtule esitatud materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. 7.1 Maakohus on tuvastanud, et puuduvad andmed, et E. Razdovalov oleks oma osa solidaarvõlast tasunud. I. Sepp ei vaidlusta selles osas määrust ja märgib vaid, et tema teadmisel oli nõue tasutud. 7.2 Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et nõue on aegunud ja taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kuivõrd I. Sepp ei esitanud maakohtule nõude aegumise vastuväidet, selgitab apellatsioonikohus, et TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 3 alusel võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Seega peab I. Sepp nõude aegumise tuvastamiseks esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilkohtumenetluse korras. 7.3 Maakohus on osundanud TsÜS § 157 ja leidnud, et nõue ei ole selles sätestatud tähtaega arvestades aegunud. I. Sepp sellega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et ehkki kehtiv seadus on tõepoolest sätestanud jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat (kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi 30 aastat), on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-116-13 (p 13) selgitanud, et „VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“

8.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I. Sepa määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.