lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-5420/33

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-5420/33
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1175
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-5420/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.06.20121-12-5420/28Tartu Ringkonnakohus11.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-12-5420

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

14.novembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk X sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Sergei Martalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis:

Sergei Martalov tunnistati Harju Maakohtu 07.juuni 2012.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Sergei Martalovile Harju Maakohtu 07.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Sergei Martalovi eelvangistus ning karistuse kandmise algust loeti alates 06.märtsist 2012.a. Kohtuotsus jõustus 11.juulil 2012.a. Tartu Maakohtu 13.märtsi 2013.a määrusega jäeti Sergei Martalov temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.aprillil 2013.a. Sergei Martalovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 05.märtsil 2014.a. Sergei Martalovit on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Tallinna Linnakohtu 03.mai 2004.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
2.Harju Maakohtu 01.märtsi 2006.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 alusel KarS § 61 kohaldades 1-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 8kuuliseks vangistuseks ja suurendati omakorda KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati;
3.
Harju Maakohtu 25.juuni 2008.a otsusega KarS § 424 alusel 3-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks ja mille hulka arvati eelvangistus, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 29 päeva vangistust ja asendades selle 118 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta, lisakaristusena kohaldati ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks;
4.Harju Maakohtu 18.jaanuari 2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 alusel 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 100 päevamäära suuruseks rahaliseks karistuseks;
5.Harju Maakohtu 07.oktoobri 2011.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 4kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 234 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta. Sergei Martalovit on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Martalovil uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks vabaduses X. Süüdimõistetu X leiab, et vangistuse edasi kandmine oleks süüdimõistetule kasulik ega toeta seega tema ennetähtaegset vabastamist. X toetab süüdimõistetu vabastamist, on nõud teda enda juurde elama võtma ning teda vabanemisel ka materiaalselt ja moraalselt toetama. Sergei Martalov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama X juurde ja hakata tööl käima. Enda sõnul on ta vangistuses oma väärkäitumisest ja selle põhjustest aru saanud ning on motiveeritud oma eluviisi muutma. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Sergei Martalov ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Martalov on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral ning käesoleval ajal kannab ta teist reaalset vangistust. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, talle on määratud karistuseks üldkasuliku töö tegemine ja rahaline karistus. Vaatamata sellele on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ning pannud viimase kuriteo toime üldkasuliku töö tegemisega kaasneval käitumiskontrolli ajal. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ja vaadata, et ennetähtaegse vabastamise puhul ei saaks liigselt riivata ka ühiskonna õiglustunne. Vangistuses olles on Sergei Martalov analüüsinud oma käitumist ja seda mõjutavaid tegureid, s.h seost narkootikumide tarvitamisega, on seadnud endale vabanemiseks positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid ja elada seadusekuulekalt. Samuti on ta vangistuses läbinud rehabilitatsiooni, lõpetanud 8.klassi jätkates õpinguid, on osalenud väga erineva sisuga erinevates programmides ja tegevustes. Suhtlemisel vanglaametnikega ei ole tal probleeme esinenud. Kuigi käesoleval ajal on Sergei Martalovil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust,

millest viimane jääb seitsme kuu tagusesse aega, siis tuleb märkida, et tegemist ei ole vägivallaga seotud ega muidu tõsise iseloomuga rikkumisega, mis juba iseenesest välistaks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse. Arvestades süüdimõistetu üldist käitumist väga vangistuse ajal, tema suhtumist oma õigusvastasesse käitumisse ja selle riskiteguritesse, süüdimõistetu poolt läbitud erinevaid kasulikke tegevusi ja tulevikuks seatud eesmärke, leiab kohtunik, et seekordne ärakantud karistus on Sergei Martalovi suhtes praeguseks oma eesmärgi juba täitnud ning ta on motiveeritud kandma oma karistust edasi vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Samuti toetavad Sergei Martalovi ennetähtaegset vabastamist elutingimused vabaduses. Tal on olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht. Samuti on tema X valmis teda aitama töö leidmisel, mis oleks eriti oluline kuriteoriskide maandamise osas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Sergei Martalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud ega riiva liigselt ühiskonna õiglustunnet. On alust arvata, et karistuse kandmine on oma eesmärgi täitnud, isik omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu on kandnud vangistust ja tema käitumine vangistuses on olnud üldjoontes positiivne, ta on aktiivselt tegelenud taasühiskonnastumisele kaasaitavate tegevustega ning on alust arvata, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Samuti aitab isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada süüdimõistetu Sergei Martalov (IK 38512020278) temale Harju Maakohtu 07.juuni 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Sergei Martalovile katseaeg kestusega üks (1) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakata Sergei Martalovi katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Sergei Martalov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna X talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Sergei Martalovit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1.elama kohtu määratud alalises elukohas – X;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Sergei Martalovile katseajaks järgmised lisakohustused:

1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2.asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;
3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Vabastada Sergei Martalov vangistusest alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.