lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-5420/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 11.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-5420/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1023
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-5420/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.06.20121-12-5420/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.11.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-5420

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Martalovi (Martalov) kaitsja advokaat Kalju Kutsari (Kutsar) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 13. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Martalovi kaitsja advokaat Kalju Kutsari määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Martalov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.06.2012 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 07.10.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud 27 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 seitse päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2012 ja lõpeb 05.03.2014. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes 05.03.2013.
2.
Tartu Maakohtu 13.03.2013 määrusega jäeti S. Martalov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus leidis, et ehkki S. Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus, puudub selleks küllaldaselt materiaalset alust. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, samuti töökoht ja lähedaste toetus. Eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kinnipeetava isikut ja tema varasemat elukäiku arvestades maakohtu arvates küllaldane tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks selleks esimese võimaluse avanemisel. Eelkõige ei võimalda S. Martalovi senised eluviisid ja hoiakud teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S. Martalovi kuriteoga kahjustatud õigushüve on rahvatervis. Tal on endal narkosõltuvuse probleemid, mis on olnud uute kuritegude toimepanemise põhjuseks. Esimesel tähtajal vabastamise korral jääb S. Martalovil pooleli õppetöö 8. klassis. 2.2 Samal ajal märkis kohus, et S. Martalov on teinud vangistuses endaga tööd ja saanud sotsiaalprogrammides oskusi paremaks toimetulekuks. Need asjaolud ei välista tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmisel, s.o KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajal, kui karistusest saab kantud 2/3.

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Martalovi kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S. Martalov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei pööranud piisavat tähelepanu süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal ning tema suhtumisele toimepandud kuriteosse. S. Martalov on tõepoolest varem korduvalt karistatud, kuid ta selgitas kohtuistungil, et on viimase karistuse kandmise ajal tunnistanud oma narkosõltuvust ning asunud tõsiselt selle probleemiga tegelema. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt osaleb S. Martalov narkosõltlastele suunatud programmis ja omandab haridust. Süüdimõistetu selgituste kohaselt on tal tekkinud kontakt isikutega, kes tegelevad vabaduses narkomaanide sõltuvusest võõrutamisega ning tal on võimalik osaleda sellise ringi töös. Elektroonilise järelevalve all viibides oleks S. Martalovi tegevus kriminaalhooldusametniku kontrolli all ning oht sattuda uuesti karistust kandma peaks S. Martalovit motiveerima võõrutusravi jätkama. 3.2 S. Martalovil on olemas perekond, kelle juurde tal on võimalik asuda elama ning saada tööd. Tema vanematel on võimalik poega pärast vabanemist rahaliselt toetada, tööle oleks tal võimalik asuda perekonnale kuuluvas äriühingus. Seega on S. Martalovil olemas igapäevaseks eluks piisav sissetulek ning tööle asudes oleks ta lähedaste pideva kontrolli ja järelevalve all. S. Martalov kinnitas, et ta on ka varem samas ettevõttes töötanud ning ta suudab tööülesandeid täita. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõenäoline, et ta puutuks elektroonilise valve all viibides kokku kriminaalkorras karistatud isikutega, jääks ilma püsiva sissetulekuta, satuks uuesti sõltuvusse narkootilistest ainetest ning paneks sel põhjusel toime uusi kuritegusid.
4.Tartu Ringkonnakohtu 1.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu S. Martalovi kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 5.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik S. Martalovit

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

5.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et S. Martalovit ei ole põhjendatud käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning kes viibib vangistuses teistkordselt, pole põhjendatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega selleks esimese võimaluse saabumisel vabastada. S. Martalovit on varasemalt karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui ka reaalse vangistusega ning mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, kuid S. Martalov on sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. 5.2 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud positiivsete asjaoludega, ent sellele vaatamata leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Nii on maakohus arvesse võtnud, et kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad, ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalabiprogrammides, asunud tegelema oma sõltuvusprobleemiga ning jätkanud õpinguid
8.klassis. Samuti on kohus arvestanud, et S. Martalovil on vabaduses võimalus asuda tööle ning lähedaste toetus. Eelnevale vaatamata ei tekkinud maakohtul S. Martalovit iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud arvamusega ja lisab, et vastavalt kohtupraktikas juurdunud seisukohale on süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.