Kohtulahend

2 (6)

Apellatsiooni kohaselt on kohus tsiviilhagi lahendamisel jätnud põhjendamatult arvestamata OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud Anelema dolokivikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavara mahu seletuskirja ja plaani, mida kohus pidas selle üle otsustamisel, kas A. E ja K.Z on pannud toime kuriteo, lubamatuks tõendiks. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti lähtunud ka tsiviilhagi lahendamisel tõendile süüküsimuse lahendamisel antud hinnangust, tuginedes seega üksnes kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonile. Tsiviilhagi lahendamine on iseseisev õigusvaidlus, seega, kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, toimub ühes kohtuasjas kaks menetlusliiki ning, kohtul tuleb selle otsustamisel, kas isik on pannud toime kuriteo, lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust, ning tsiviilhagi lahendades tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta tsiviilhagi läbivaatamisele piiranguid või erinõudeid, tulnuks kohtul tsiviilhagi aluseks olevate tõenditele hinnang anda lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist. TsMS § 229 tähenduses on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. See, kui tõend on kriminaalmenetluses lubamatu, ei tähenda, et ta on seda ka tsiviilhagi lahendamisel. Apellant leiab, et OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirjaga on tõendatud hagi esemeks olnud asjaolud s.o üle mäeeraldise piiri so loata kaevandatud dolokivi kogused ja aeg, mis omakorda on keskkonnale tekitatud kahju suuruse arvutamise aluseks. Seda, et kohus oleks pidanud kõnealuse tõendi hindamisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, kinnitab apellandi hinnangul seegi, et KarS § 363 sätestatud kuriteokoosseis on koosseisutüübilt formaalne delikt. Seega piisab, kui on tõendatud asjaolu, et luba puudus või loanõuet ei täidetud. Esitatud tsiviilhagi keskkonnale kahju tekitamises hõlmab lisaks loata kaevandamisele ka saabunud tagajärge ehk kahju tuvastamist. Seega kohus, tuvastades asjaolu, mis on oluline vaid tsiviilhagi seisukohalt, oleks pidanud lähtuma tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 p 52.

3 (6)

kirjalikke arvamusi, satuks kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega vastuollu olukord, kus samas menetluses siiski kasutatakse pärast kuriteokoosseisu tuvastamist neid kirjalikke arvamusi tsiviilhagi tõendamiseseme tõendamiseks. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kuigi tsiviilkohtumenetluses ei ole otsest nõuet mingit asjaolu tõendada ainult eksperdiarvamusega, on konkreetsel juhul võimalik, et kohus ei pea muid esitatud tõendeid eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks piisavalt usaldusväärseks ning ei loe nende tõendite pinnalt asjaolu tõendatuks. Seega, isegi kui küsimust ei lahendata tõendi lubatavuse küsimuse kaudu, võib sama tulemuse anda ka tõendite sisuline hindamine. Veel leiab kaitsja, et OÜ Inseneribüroo Steiger maavara mahu arvutus ei tõenda piisavalt ja usaldusväärselt ilma nõutava loata kaevandamist konkreetsetel aastatel ka sisuliselt ehk arvestamata seda, et tegemist ei ole eksperdiarvamusega. Seega ei saa selle tõendi alusel lugeda vastavaid tsiviilhagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid tõendatuks. Kõige olulisemaks peab kaitsja aga seda, et OÜ Inseneribüroo Steiger töös ei ole üldse kasutatud konkreetselt maavara kaevandamise luba ja selle plaane, mille suhtes mäeeraldise piiride ületamine tuleks tuvastada ja vastavad kogused leida ning arvutada. Kaitsja märgib, et tugines maakohtus tsiviilhagi aegumisele. Maakohus hagi aegumisega ei nõustunud, kuid kohtupraktikast tulenevalt see ei välista aegumisele tuginemist järgnevates kohtuastmetes. Seoses maakohtu põhjendusega, et tegemist on jätkuva ehk ühe teoga, märgib kaitsja, et see põhjendus ei ole asjakohane, sest nõude aegumine ei ole võrdsustatav kuriteo aegumisega. Tsiviilhagi võib olla aegunud sõltumata sellest, et süütegu ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (6)

Toodud tsitaadist lähtuvalt tuleb nende asjaolude tuvastamisel, mis kuuluvad süüdistuse esemesse, lähtuda nii isiku süüküsimuse lahendamisel kui kannatanu tsiviilnõude üle otsustamisel ainult kriminaalmenetluslikust tõendamiskoormisest. Ringkonnakohus ei näe ühtki põhjust, miks ei peaks Riigikohtu seisukoht, et nende asjaolude tuvastamisel, mis kuuluvad süüdistuse esemesse, tuleb lähtuda nii isiku süüküsimuse lahendamisel kui kannatanu tsiviilnõude üle otsustamisel ainult kriminaalmenetluse regulatsioonist, olema laiendatav kõigile tõendite hindamise küsimustele. Seega näiteks juhul, kui tekitatud kahju on kuriteo koosseisuline tunnus ning kohus loeb süüküsimust lahendades kahju tõendatuks väiksemas ulatuses kui süüdistuses väidetud, ei saa nõuda, et kohus, kannatanu tsiviilhagi lahendades võtaks seisukoha, kas tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist lähtudes saaks anda tõenditele teistsuguse hinnangu ja lugeda siiski kahju tõendatuks suuremas ulatuses. Tõendid, millele apellant tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni alusel hinnangu andmist taotleb, leiduvad süüdistusaktis nimetatud tõendite hulgas, tõendades süüdistusakti kohaselt mitte ainult loata kaevandatud dolokivi kogust, vaid ka loata kaevandamise fakti (tl 3). Süüdistuse kohaselt seisnes A. E ja K.Z vastavalt KarS § 363 lg-le 1 ja lg-le 2 vastav tegu kaevandustöödes väljaspool maavara kaevandamise loaga määratud mäeeraldise piire. Seega on viidatud tõendite puhul ilmselgelt tegemist tõenditega, millega sooviti tõendada kuriteokoosseisu asjaolu (lisaks võiks loata kaevandatud dolokivi kogus omada tähtsust isiku süü suuruse hindamisel, mis on oluline karistuse mõistmise seisukohalt). Kuna kohus peab kriminaalasja arutades hindama kõiki tõendeid kogumis, pidi kohus vältimatult andma viidatud tõenditele hinnangu A. E ja K.Z süüküsimust lahendades. Asjaolu, et kohus asus seisukohale, et tegemist on lubamatute tõenditega, ei muuda olematuks seda, et tegemist oli tõenditega, mis esitati kohtule tõendamaks, et A. E ja K.Z on pannud toime kuriteo. Seega lähtus maakohus viidatud tõendite suhtes seisukohta võttes põhjendatult kriminaalmenetluse regulatsioonist ja tal ei olnud tsiviilhagi lahendamisel kohustust eraldi hinnata, kas tsiviilkohtumenetluses oleks tegemist lubatavate tõenditega. 5.2 Väiteid selle kohta, et maakohus oleks apellatsioonis nimetatud tõendeid kõrvale jättes kohaldanud kriminaalmenetlusõigust valesti, apellatsioonis esitatud ei ole. Ka ei ole apellatsioonis viidatud muudele, maakohtu poolt lubatavaks loetud tõenditele, mille alusel võiks olla võimalik tuvastada loata kaevandatud dolokivi kogus. Seega ei anna apellatsiooni väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas ning maakohtu otsus tuleb jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata.

5 (6)

(arve nr 132235), kuna sellega seotud 0,6 tundi kestnud toiming on apellatsiooniga tutvumine, kuid ka arve nr 132294 hõlmab apellatsiooni analüüsi. Sellest tulenevalt tuleb riigieelarvest hüvitada K.Z apellatsioonimenetluses kantud kulud 1713,6 eur ulatuses.

Sten Lind

Meelika Aava

Malle Preimer

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.