Kohtulahend

1-12-10731 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Pärnu kohtumaja kantselei kaudu alates 22.august 2013.a. kell 16:00.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Arvo Erissaar ́ t süüdistatakse selles, et tema olles ajavahemikul 02.05.1996 kuni 07.06.2010 AS Reiden Dolomiit juhatuse ainuliige ning jagades äriühingu juhtimise kõrvalt ettevõttes töökäske ning suuniseid kaevandustegevuse valdkonnas, olles seega KarS § 14 lg 1 nimetatud isik, kes tegutses juriidilise isiku huvides, korraldas ajavahemikul 01.01.2006- 31.12.2008, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, AS Reiden Dolomiit poolt kaevandamistöid väljaspool 30.06.2005. a Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud „Maavara kaevandamise luba KMIN- 083“ määratud mäeeraldist plokkides nr 1, 8, 12, 13, 16, 24, 16 (väljaspool taotlust) 44 288 m3 mahus. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Eelkirjeldatud tegevusega- kaevandamisloata kaevandamisega- rikkus Arvo Erissaar maapõueseaduse §- i 25 lg 1, mille kohaselt tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Seega Arvo Erissaar, pani toime KarS § 363 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so looduskasutusloata tegutsemise, kui see luba oli nõutav. AS-i Reiden Dolomiit süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme Arvo Erissaare tahtliku tegevuse läbi, kes tegutses juriidilise isiku huvides, teostas ajavahemikul 01.01.200631.12.2008, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kaevandamistöid väljaspool 30.06.2005. a Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud „Maavara kaevandamise luba KMIN- 083“ määratud mäeeraldist plokkides nr 1, 8, 12, 13, 16, 24, 16 (väljaspool taotlust) 44 288 m3 mahus. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Eelkirjeldatud tegevusegakaevandamisloata kaevandamisega- rikkus AS Reiden Dolomiit maapõueseaduse §- i 25 lg 1, mille kohaselt tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Seega AS Reiden Dolomiit, pani toime KarS § 363 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so looduskasutusloata tegutsemise, kui see luba oli nõutav. Kohtuistungil uuritud tõendid:

1-12-10731 kagunurgas pindalaliselt 0,37 hektaril. Vastavate arvutiprogrammidega on arvutatud väljaspool mäeeraldise piiri kaevandatud pinnase maht. Loata on maavara kaevandatud sell järgi vähemalt 42 300 m3.

1-12-10731 m3 ja selle eest on tasutud 1118000 krooni. Kõikide koguste pealt kuulub maksmisele ühekordne keskkonnatasu ja ületatud koguste osas tuleb juurde maksta veel neljakordne keskkonnatasu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüdistused esitatud kvalifikatsioonides on tõendamist leidnud. Sissejuhatavalt käesolev episood on eeskätt tõendatud asjatundja E. Nne ja OÜ Ge markšeider mõõdistustega ning süüdistatava A. Erissaare ütlustega. E. Niitlaane kohtuistungil kinnitas, et OÜ Georite mõõdistuste järgi on aastate lõikes mäeeraldise piiri ületatud. Vaidlus puudub selles, et mõõdistusi telliti AS Reiden Dolomiit poolt regulaarselt kaevandamistegevuse ja kaevandamisloaga määratud alal. OÜ Georite kui litsentseeritud ettevõtte mõõdistustes kahtlemine kriminaalmenetluse eseme tähtsaima asjaolu seisukohast on hüpoteetiline ka asjatundja selgituste järgi. Ja isegi kui arvestada asjatundja poolt öeldud hüpoteetilisi kahtlusi, jäi ka asjatundja kohtus selle juurde, et igal juhul on mäeeraldise piire ületatud ka hüpoteetiliste kahtluste kinnitusel. Seega OÜ Georite mõõdistused tõendavad esitatud 5 / 20

1-12-10731 süüdistuste järgi loata kaevandamist. Teiseks peaasjalikult kinnitab süüdistuse paikapidavust süüdistatava ütlused - A. Erissaar, kes ettevõtte huvides tegutsedes vastutas selle eest, et mäeeraldise piire ei ületataks. Tema ütluste järgi tema aga perioodiliste markšeideri joonistega väga ei tutvunud ja neid endale aastate vältel selgeks ei teinud. Sellist tegevust ei saa mõistlikult pidada eksimuseks koosseisu asjaolude suhtes, s.o koosseisu suhtes kaudne tahtlus, kuivõrd selline suhtumine oli A. Erissaarel pikema perioodi jooksul süüdistuses toodud ajal.

6 / 20

1-12-10731

I.

Objektiivsete tunnuste tõendatus KarS § 363 lg 1, 2 alusel

1-12-10731 ja tõendamise eeltingimus. On ka mõistetav, et mõõtetulemus ei saa olla jälgitav ja usaldusväärne, kui selle mõõtmise protseduur ei ole standardne. Antud juhtumil ei saa olla mõõtmine ja selle tulemus üldteada fakt, tegemist on keerulise protseduuriga, mille läbiviimise käik ja tulemus peab olema igati läbipaistev. 15.08.2007.a Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli (I kd tl 116) kohaselt on märgitud, et mäeeraldisel ei ole tähistust, kuid samas on leitud ka, et seaduslikul tasandil hetkel ka selleks täpsemad nõuded puuduvad. Seega ka nimetatud asjaoludel on suhtunud ka Keskkonnainspektsioon piiride mõõtmistesse äärmiselt suhteliselt ja mitte etteheitvalt kaevandaja tegevusse. Siiski nagu kinnitas ka A. Erissaar, ei olnud kontrollimise eesmärk just loa piirides tegutsemise kontrollimine. Sama objekti kontrollimise protokolli kohaselt tehti seda käsi GPS seadmega, kuid märgitud on, et suure vea tõttu (täpsus ca 5m) polnud võimalik tuvastada piiriületust. Visuaalne kontroll seda samuti ei võimalda. Seega käesolevas asjas on leitud, et isegi kui mõõtmisvahendi veatäpsus on +/-5 m, ei ole võimalik rikkumist tuvastada. Samuti on märgitud Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollides 15.08.2007.a, 19.12.2008.a, 15.10.2009.a 2007-2009.a (tl 116-119), et kaevandamise aastaseid piirkoguseid ületatud ei ole. Iseenesest antud faktid ei anna indikatsioone, et võidakse olla loa piirest kõrvale kaldutud. 12.04.2010.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotode ja skeemiga (I kd tl 8392). Vaatluse juures viibis ka AS Reiden juhataja A.Suppi. Fotodel on punasega fikseeritud ülekaevandamise kohad - fotod 5 ja foto nr 6 kohaselt, alates puust on ülekaevandamine. Protokolli kohaselt sündmuspaika fotografeeriti fotoaparaadiga Olympus 580 SW ja koordinaate võeti portatiivse GPS seadmega Garmin Oregon 550. Protokolli kohaselt vaatluse tulemusena on koostatud skeem, milles fikseeritud ülekaevandamise ala. Koordinaatide geograafilistest ristkoordinaatideks ümberarvutamiseks kasutati internetipõhilist vabavaralist kalkulaatorit Geo Konverterit. Samuti kasutati 50m taadeldud mõõdulinti. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi on teostatud mõõtmistegevuses kasutatud GPS seadet ning tarkvara Geo Konverter. Protokollis ei ole esitanud andmed kasutatud GPS seadme taatluskohustuse täitmise või lisaks jälgitavalt kalibreerimise kohta. Ka selliste andmete tagantjärgi kogumine, ei oleks aga usaldusväärne ja kohane, sest puudub nt konkreetse seadme kohta andmed (nt seeria number vms) antud protokollis. Asjatundja E. N andis kohtuistungil ütlusi, et eriharidus piiride paikapanemisel ei aita, vaja on geodeeti, markšeiderit ja instrumente, piisavaks ei ole ainuüksi käsi GPS. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ega ka muud asjas esitatud tõendid ei kajasta, et mõõtmisi teostanud Keskkonnainspektsioonil oleks kaevandatud ala pindala ning kaevandatud maavaravaru mahu (kaeveala sügavuse) mõõtmiseks tõendatud pädevus (mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3). Mõõtemetoodika peab kajastama kasutatud mõõtetulemusi, nende dokumenteerimist, mõõtemääramatuse hindamise aluseid jm olulisi andmeid. Seda enam kui teise tõendi järgi järelevalve käigus - s.o objekti kontrollimise protokollis on kasutatud GPS seadet ja lisaks viitega selle ebatäpsusele. Seega sündmuskoha protokollis tuvastatu on väljapool tavateadmisi ja sündmuspaiga protokollis fikseeritud tulemuseni jõudmine ei ole jälgitav ega usaldusväärne. 8 / 20

1-12-10731 Kohus leiab samuti, nõustudes ühtlasi kaitsja poolega, et Keskkonnainspektsiooni sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole osas, milles antakse Keskkonnainspektsiooni hinnang loaga hõlmatud alast väljaspool kaevandamisele, lubatavaks tõendiks. Sellest tulenevalt ei tõenda vaatlusprotokoll eraldivõetuna kindlasti süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemist, sealhulgas seda, kui ulatuslikult on mäeeraldise piiridest väljutud või millises koguses seda on tehtud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis endas ei sisaldu ka teavet selle kohta, kuidas konkreetselt näitab vaatlus, et on kaevandamisel ületatud mäeeraldise piire. Üksnes lisatud fotode selgitustes on selliseid väiteid esitatud, kuid need on väited, milleni jõudmine ei ole antud tõendi järgi üle kontrollitav. Samuti selliste mõõtmistulemuste arvestamine oleks ka vastuolus RKL nr 3-1-1-67-11 (p 11, 12). See, kus jookseb loast tulenev mäeeraldise piir looduses, ei ole silmaga nähtav pildilt. Jääb arusaamatuks, kuidas on sündmuskoha vaatluse käigus looduses paika pandud maavara kaevandamise loa plaanidele kantud mäeeraldise piir ning kuidas seda piiri arvestatud fotodel kujutatu suhtes. Tuleb nõustuda tuginedes ka asjatundja E. N ütlustele, et need asjaolud peaksid olema mõõtmise tulemuse hindamisel jälgitavad. Sündmuskoha vaatlusprotokolli interpreteerimisel asjatundja poolt oleks tulemust ehk siis, kui ka algandmed oleks kogutud taadeldud mõõteseadmega pädeva isiku poolt. Sealjuures ka pädevamõõtmise korral peaks ära olema toodud lubatavad veapiirid, mida saab lõpptulemusel arvesse võtta. Käesoleval juhul sisaldub vaatlusprotokollis kirjeldus sellest, kuidas on võetud kaevandatud ala piiril asuvate punktide koordinaadid, kuid nimetatud protseduur ei ole läbipaistev, sest ei ole arusaadav, kuidas sündmuskohal on sellised mõõtmistulemused saadud ja millise pädeva mõõtmise tulemusel. Need ei ole üldteada olevad asjaolud ja arvutused, et neid ka spetsialisti või mitte spetsialisti poolt piltide järgi tuvastada, mis on lisatud vaatlusprotokollile. Kõrvaldamata kahtluseks jääb, et pigem ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis ja lisatud plaanil kirjeldatu kohaselt tegemist mitte sündmuskoha vaatluse tulemusena saadud andmetega, vaid Keskkonnainspektsiooni poolt hiljem rakendatud teatud võtteid (kasutatud arvutiprogramme) ja mitteõiguslikke eriteadmisi loaga lubatud mäeeraldise piiride ja nende ületamise tuvastamiseks. Maa-ameti poolt koostatud kaevandamistegevuse aerokontrolli projekt nr 13 (I kd tl 77-82) oli kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Antud tõendi osas on vastuväiteid esitanud ka kaitsja pool. See dokument on koostatud 12.05.2009.a teostatud ülelennu alusel ja mille tulemusena Maa-amet tuvastas kaevandamise väljaspool mäeeraldist, siia juurde kuuluvad teatavad skemaatilised pildid, kust on näha kaevandamise asukoht ja maht. Tl 82 kohaselt on märgitud, et ülekaevandamine on toimunud kagunurgas pindalaliselt 0,37 hektaril. Vastavate arvutiprogrammidega on arvutatud väljaspool mäeeraldise piiri kaevandatud pinnase maht. Loata on maavara kaevandatud sell järgi vähemalt 42 300 m3. Ehkki protokolli kohaselt on ülelend ja kontroll toimunud 2009.a, on fotodena kasutatud ka 2006.a aerofotosid, mille kohaselt on väidetavalt juba näha kõrvalekaldeid mäeeraldise piirest. Samas alates 2006.a ei ole AS-le Reiden Dolomiit selles osas tähelepanu ei juhitud ja ametkonnad ei reageerinud kuidagi. Kohus on seisukohal, et antud aerokontrolliprojekt ei ole siiski lubatavaks tõendiks kriminaalmenetluses, antud tõendi kohaselt on arusaamatu, kuidas ja millise usaldusväärse meetodi alusel on arvestatud ülekaevandamine, milline on arvutuskäik ja kas lähtutud on reaalselt kaevandusloa osaks olevatest plaanidest või on aluseks võetud Maa-ameti digitaalsed plaanid (vm). Viimaste kohta on öelnud ka asjatundja E. N, et need ei lähe kokku. Nimetatud tõendiga ei saa usaldusväärselt tõendada süüdistuses ette heidetud ülekaevandamise mahtusid ja mäeeraldisest väljapool kaevandamist. 9 / 20

1-12-10731

27.09.2007 Keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 1071 Anelma dolokivimaardla varu osalise ümberhindamise ja keskkonnaregistri andmete muutmise kohta (I kd tl 153-154). Käskkirjaga tehti otsus hinnata OÜ Inseneribüroo Steiger töö järgi seisuga 01.07.2007.a Anelema dolomiidimaardlas 7,78 ha pindalal kõrgemargilise ehitusdolokivi passiivse tarbevaru koguses 778 tuh m3 ümber aktiivseks tarbevaruks. Selleks telliti arendaja poolt OÜ Inseneribüroo Steiger topograafiline ja varu arvutuse plaan 09.07.2007, mis oli käskkirja 27.09.2007.a. nr. 1071 aluseks (I kd tl 156). Asjatundja E. Niitlaane ütluste kohaselt Inseneribüroo Steiger poolt koostatud 09.07.2007.a. topograafiline varuarvutuse plaan on mäeeraldisest kagusse jääval alal varu ümberhindamise töö juures oleva varuarvutuse plaaniga. Selle plaani - töö eesmärk oli siis mäeeraldisest lõunasse, ja idasse, ehk kagunurgas jääva maavara varu aktiivse tarbevaruna arvele võtmine, et arendaja saaks sinna esitada kaevandamisloa taotluse, mida ta ka tegi ja kuhu ta tänaseks kaevandamisloa saanud on. See töö esitati Keskkonnaministeeriumile, ministeeriumis vaadati see läbi ja on ka ministri kinnitus - KK ministri käskkiri 27.09.2007.a nr. 1071. Selle käskkirjaga ongi töö kinnitatud, mille koosseisus see joonis on ja samuti selle joonise järgi on näha, et 2007.a ollakse väljaspool mäeeraldise piire kaevandatud. Ametkond siis sellele ei reageerinud. Süüdistusaktis loata kaevandamist tõendava tõendina on veel märgitud ka seletuskiri OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud Anelema dolokivikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavara mahu (2005-2009) seletuskiri ja koostatud plaan (Töö nr. 10/0541,I kd tl 93-106, 109 maavara mahu arvutuste plaan väljaspool kehtivat mäeeraldist KMIN-083; geoloogilised läbilõiked ja mäeeraldise plaan tl 134). 2010.a OÜ Inseneribüroo Steiger Anelema dolokarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist maavara mahu seletuskiri, see koostati AS Reiden Dolomiit tellimusel seoses ametkondade poolt neile teatavaks tehtud ülekaevandamisega. Arvutused on tehtud markšeider A. K ja mäeinsener V K poolt. Analüüsil on OÜ Inseneribüroo Steiger kasutanud ka mitmeid plaane, mis võeti seletuskirjas aluseks mahtude ja ülekaevandamise ala määramiseks: - OÜ Georite 21.12.2005.a koostatud Dolomiidikarjääri maaala plaan nr 05141, (I tl 107) . - OÜ Georite 25.04.2006.a. koostatud maa-ala plaani töö nr 06039 (I kd tl 108). - OÜ Georite poolt koostatud mäetööde arengukava 2007.a, koostatud 04.12.2006.a (I kd tl 110, 155). Võrreldes eelnevate plaanidega on ülekaevandamise ala laienenud. - OÜ Georite poolt koostatud mäetööde arengukava 2009.a.30.11.2009 (I kd tl 111). Plaani kohaselt on ülekaevandamise ala veelgi laienenud. Asjaolu, kas süüdistatavad on kaevandanud väljaspool väljaantud maavara kaevandamisloaga antud mäeeraldisi ja eriti see, kui ulatuslikult seda on tehtud, on asjaoluks, mis eeldab mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist, mis kohtus tõendina väljendatakse ekspertiisiaktina, mille koostajad on ka hoiatatud KrMS § 107 lg 2 kohaselt. Samuti nimetatud töös ei ole eriteadmisi mitteomavale isikule jälgitav lahenduskäik, milles on töös jõutud. OÜ Inseneribüroo Steiger mäeeraldisest kaevandatud maavara mahu seletuskiri ja koostatud plaan ei saa kriminaalasjas olla tõendiks ja tõendiks, mis asendaks ekspertiisiakti. Käeolevas asjas aga enam mõõtmisi looduses teostada ei ole võimalik, sest sündmuskoht on muutunud, kaevandamisega on edasi mindud ja nõutavat täpsust enam eeldada ei saa. Käesolevat tööd koostanud spetsialistid karjääris kohapeal ei käinud ja arvutuste täpsus on seotud algmaterjali-lähteandmete täpsusega. Tegemist on asjatundjate poolt koostatud kirjalike seisukohtadega, mis ei saa olla tõendiks kohtumenetluses. Kohus saab hinnata 10 / 20

1-12-10731 asjatundjate ütlusi, mis on kohtus saadud ülekuulamise tulemusena. Kohus arvestabki E. Niitlaane ütlusi, mida ta on andnud OÜ Georite mõõdistustest lähtuvalt mäeeraldise piiri ületamise seisukohast. Kõrvale põikena, eeltoodu tõttu kohus ei saa arvestada ka asjas kirjalikke E. N ja V. Pi seisukohti, sest need ei ole samuti kohtumenetluses nõutavas tõendivormis. A. Suppi ütluste kohaselt oli vaja töö tellida, et vabatahtlikult maksta ära keskkonnatasu. Asjatundja E. N andis ütlusi, et OÜ Georite on litsentseeritud ettevõte ja seetõttu tuleb ka eeldada esitatud andmete õigsust. E. Niitlaan andis seisukoha, et kuivõrd ta ei saanud ega olegi võimalik täielikult ülekontrollida 2010.a OÜ Inseneribüroo Steiger Anelema dolokarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist maavara mahu seletuskirja koostamise aluseks olnud lähteandmete täpset paikapidavust, võib tulemus erineda kuni kolmandiku kuni 40% võrra. Samas tuleb eeldada OÜ Georite andmete õigsust ja asjatundja E. Ne ütluste kohaselt tõdeda, et vaatamata hüpoteetilisele võimalustele, on siiski süüdistuse kohaselt mäeeraldise piire loa järgi ületatud. Käesolevas asjas on tõstatatud üksnes hüpoteetilisi võimalusi OÜ Georite mõõdistustes kahtlemiseks asjatundja poolt. Kohus peab oluliseks, et asjatundja on teinud vajalikud võrdlused ja leidnud ka ise kohtuliku uurimise esemeks olevate OÜ Georite mõõdistusi vaadeldes, et mäeeraldise piire on ületatud isegi siis, kui esineks teoreetiline või hüpoteetiline võimalus kuni 40%-seks erinevuseks tegelikkusega. Seda ka sealhulgas siis, kui mõõdistuste aluseks on võetud maaameti digitaalsed kaardid. Käesolevas asjas on andnud ütlusi ka süüdistatavana A. Erissaar ja AS Reiden Dolomiit esindaja A. Suppi. Esimese ütluste kohaselt märkas ta piiride ületust 2007.a lõpus. A.Suppi ütluste kohaselt oli ta sel perioodil AS Reiden Dolomiit nõukogu liige, hariduseks on tal mäetööstuse ökonoomika. Mäeeraldise piiride ületamisest sai ta teada pärast Keskkonnaministeeriumist laekunud informatsiooni, 2009.a lõpp või 2010.a algus. Seega arvestades kõnesolevat kaevandamisluba ja selle lisasid (I kd tl 73-76) ning OÜ Georite mõõdistusi (I kd tl 107-108, 110-111) koos asjatundja E. Niitlaane ütlustega ning samuti süüdistatavate A. Erissaare ja AS Reiden Dolomiit esindaja ütlustega, tuleb tuvastatuks lugeda objektiivse koosseisu mõttes, et A. Erissaarele ja AS-le Reiden Dolomiit poolt esitatud süüdistuste järgi toodud perioodil loaga antud mäeeraldise piire on ületatud. Kuid ületamise osa täpne määratlemine selliselt nagu on seda süüdistuses toodud ei ole enam võimalik ja tuvastatav. Ehkki loata kaevandamine on tuvastamist leidnud, ei saa kohus tõendina arvestada OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirja, siis ei ole võimalik kohtul lugeda tuvastatuks süüdistuses toodud kaevandamise mahu suurus.

1-12-10731 kaevandatud väljaprint Maaameti Geosüsteemi rakendusest (I kd tl 135) näitab, et kaevandamisloa muutmisega on kaevandamisala laiendatud. Loa muudatus tehti ametkondade kooskõlastuste ja keskkonnamõjude hindamise järgselt, mis kinnitas loa väljastamise võimalikkust (I kd tl 136-138). Vastavalt kaitsja poolt esitatud vastuväidetele, enne seisukoha võtmist objektiivse koosseisu tunnuste tõendatuse osas, peab kohus andma seisukoha ka asjaolule, et süüdistuses märgitud kaevandamise luba muudeti, mis siiski andis õiguse samal alal, mida süüdistuses ette heidetakse, kaevandada hilisema õiguse üksikaktiga tagantjärgi. Seega ei antud uut luba, vaid muudeti sama süüdistuses toodud luba KMIN-083 (I kd tl 131) ja loa, s.o kaevandamise protsessi lubatavuse kehtivusaeg jäi samuti samaks 03.05.2019 (I kd tl 74, 125-126). Küsimus on selles, kas nimetatud tagantjärgi antud õigus sama loaga mõjutab objektiivse koosseisu paikapidavust või mitte? Vastata tuleb küsimusele, kas antud koosseisu mõttes tuleb ikkagi tuvastada antud kehtiva loa vältel ja sama loa raames, milline õigus siis isikule lõpp-kokkuvõttes kaevandamisprotsessis ühes ja samas kaevanduses loaga KMIN-083 järgi anti? Antud juhul OÜ-le Reiden Dolomiit sama süüdistuses toodud loaga hilisemalt laiendati kaevandamise õigust. Kas tuleb arvestada kogu loa alusel antud kaevandamisprotsessi kui tervikut või mitte? Kas võib olla siinjuures määravaks, et loaga antav kaevandamisprotsess ongi pikk ja seetõttu loas tehtavad muudatused võivad olla loomulikud, vajalikud ja võimalikud, mis välistavad antud objektiivse koosseisu enne loa muutust toimuvate asjaolude suhtes? Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on seadusandja tahte kohaselt formaalse abstraktse ohudeliktiga, siis eeltoodud küsimuste püstitustele tuleb vastata eitavalt. Tõepoolest kinnitab kehtiv muudetud kaevandamise luba, mille järgi ei ole varasem mäeeraldise piiri ületamine loaga nr KMIN-083 valdavalt vastuolus. Lõppkokkuvõttes pidas riik kaevandamise laiendamist isegi vajalikuks, andes kaevandamise võimaluse seeläbi ka teistele ettevõtetele. Kuid süüdistatavatele inkrimineeritud koosseisu mõtteks ja tuvastamise eelduseks ei ole õigushüvele konkreetne oht ja kahju. Seadusandja on inkrimineeritud koosseisuga seadnud karistatavuse piiri veelgi ettepoole, s.o. enne konkreetse ohu ja kahju tekkimist. Kaevandamisluba antakse õiguse üksikakti Keskkonnaministeeriumi pädeva isiku kantsleri käskkirja alusel. Käesolevaga OÜ-l Reiden Dolomiit ei puudunud täielikult luba. Kui luba muudeti käskkirjaga hilisemalt ja laiendati kaevandamisala, ei tähendada see süüdistatavatele soodsamat ja ka õigustavat olukorda antud muudetud loa alusel, mis vabastaks nad kriminaalvastutusest. Hilisema üksikakti muutmisega ei ole tegemist printsiibiga, et hilisem kergem seadus välistab varasema raskema kohaldamise. Nimetatud üksikakti andmisele eelnesid ka mitmed vajalikud kooskõlastused ja keskkonnamõju uuring. Inkrimineeritud koosseisu kriminaliseerimise mõtteks ilmselt ongi see, et enne kaevandamise alustamist oleks läbi viidud õigushüve seisukohast vajalikud protseduurid, mis päädis otsustusega loa osas. Antud koosseisu mõtteks ongi see, et välistada võimalikke ohte ja selle teket keskkonnale juba abstraktselt nö eos, et loata ei asutaks kaevandama enne, kui selleks on tehtu vajalikud uuringud ja kooskõlastused. See on abstraktse ohudelikti mõte õigushüve kaitseks. Õiguse üksikakti adressaat ei saa endale ise võtta õigusakti andja rolli ja voli. Tal on õigus teha pöördumisi ja esitada taotlusi pädevatele ametkondadele kaalumiseks. 12 / 20

1-12-10731 A. Suppi ütluste kohaselt vahepeal mäeeralduspiiridega vastuollu minemise tõttu tasus AS Reiden Dolomiit ka vabal tahtel keskkonnatasu kõrgendatud ulatuses (I kd tl 120-122) ja tegi vastavates deklaratsioonides muudatusi, kuna Steigeri töö arvutuste järgi olid nad läinud üle piiri. Kohus ei leia, et selline asjaolu rikuks topeltkaristamise keeldu nagu kaitsja on osundanud. Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (MAAPS § 2 p 11). Ehkki MAAPS § 25 lg 1 alusel tekib maavara kaevandamise loaga kaevandamise õigus. Käesolevaga inkrimineeritud koosseisu mõttes, see õigus peab olema enne kaevandustegevuse alustamist olemas, vastupidisel tuleb tõdeda, et nõutav luba puudub.

II.

Subjektiivse koosseisu tõendatus KarS § 363 lg 1, 2 alusel

KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesolevas asjas on süüdistatavateks - juriidiliseks isikuks AS Reiden Dolomiit ja füüsiliseks isikuks juhatuse liige A. Erissaar. Nii viimase kui A. Suppi ütluste kohaselt oli karjääris süüdistuses toodud perioodil vastutavaks spetsialistiks A. Erisaar, kes vastutas ka selle eest, et püsitaks mäeeraldise piires.

13 / 20

1-12-10731

1-12-10731

Käesolevas asjas ainujuhatuse liige A. Erissaar kaardimaterjali järgi (tlk 107-111), mis oli tellitud OÜ-lt Georite sai tööde etappide vahelisel ajal märgata, et on väljutud mäeeraldise piirest ja tal ei ole alust usaldada „nn eelnevat infot“. Samuti tegemist on aastate vältel tehtud otsustusega mitte neid endale selgeks teha ja ebamõistlikult usaldada enda kui mäetööstuse alal eriharidust mitteomava isikuna tekkinud arusaama litsentseeritud ettevõtte OÜ Georite tööle. Kui A. Erissaare ütluste kohaselt tekkis tal sisuliselt selge teadmine 2007.a lõpus, et mäeeraldise piire on ületatud, siis sisuliselt ei toimunud ka muutust 2008.a, kuna ülekaevandamine jätkus ning pädevaid ametnikke sellest ta ka ise ei informeerinud, on ta antud kuriteo sooritanud kaudse tahtlusega. Kaitsja poolt on väitnud, et kuivõrd 2007.a toimus kaevandamine esimeses kvartalis, siis kindalasti on episoodid 2006.a kuni 2007.a aegunud. Kohus sellega ei nõustu. Kui vaadata A. Erissaare subjektiivset külge, et tegemist oli põhimõttelise otsustusega mitte tutvuda piisavalt markšeider mõõdistustega süüdistuses toodud perioodil ja veel enne sedagi alates 2005.a (I kd tl 107), siis tuleb lugeda, et tegemist on kogu esitatud süüdistuse ulatuses jätkuva kuriteoga aastate lõikes. Kohtu alla andmiseks ei olnud viimasest teost arvates möödunud veel viite aastat.

1-12-10731 Eeltooduga on tõendamist leidnud süüdistatavate suhtes kogu süüteokoosseis esitatud süüdistuse järgi.

III.

Õigusvastasus ja süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav A. Erissaar, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust tegutsedes AS Reiden Dolomiit juhatuse liikmena ja pädeva isikuna korraldades mäeeraldise piirides kaevandamist, mitte kaevandada maavara ilma loata, otsustas siiski kaudse tahtlusega loata kaevandamise kasuks kui õigusvastase käitumise kasuks. A. Erissaare käitumine on seeläbi juriidiliselt omistatav ka AS-le Reiden Dolomiit, kuivõrd ta oli pädev mäeeraldise piiride järgmiseks ja korralduse jagamiseks antud ettevõttes ning viimase huvides tegutsemiseks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistatav subjektiivselt süüdistatavatele normatiivse süü alusel vastavalt KarS § 363 lg 1 ja § 363 lg 2 alusel sätestatud tunnustele vastavate kuriteo toimepanemises. Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatavatel teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult on süüdistatavad neile inkrimineeritud vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on süüdistused tõendamist leidnud ja kohus tunnistab süüdistatavad nendes süüdi.

IV.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-12-10731 konkreetselt ei võtnud sihiks mäeeraldise piirides toimimise kontrollimist, ehkki on viiteid ka GPS-i kasutamisele, kuid kel oli kindlasti võimalus tutvuda OÜ Georite mõõdistustega. Samuti esitati 2007.a taotlus Keskkonnaministeeriumile. Aastaid mingeid küsimusi mäeeraldise piires tegutsemise kohta järelevalve ametnikel ei tekkinud. 27.09.2007 Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 1071 „Anelma dolokivimaardla varu osalise ümberhindamise ja keskkonnaregistri andmete muutmise kohta“ I kd tl 153-154 tehti otsus hinnata OÜ Inseneribüroo Steiger töö järgi seisuga 01.07.2007.a Anelema dolomiidimaardlas 7,78 ha pindalal kõrgemargilise ehitusdolokivi passiivse tarbevaru koguses 778 tuh m3 ümber aktiivseks tarbevaruks. Selleks telliti arendaja poolt OÜ Inseneribüroo Steiger topograafiline ja varu arvutuse plaan 09.07.2007, mis oli käskkirja 27.09.2007.a. nr. 1071 aluseks (I kd tl 156). Juba siis oleks pidanud mäeeraldise piiridest lubamatut väljumist märkama ka ministeerium. Kohus peab õiglaseks, et kui antud juhul süüdistatav A. Erissaarel on tuvastatud kuriteo toimepanemine kaudse tahtlusega, siis oleks olnud riigi pädevatel ametkondadel hoolikamalt toimides, olnud võimalus tuvastatud jätkuvale kuriteole varasemalt piir panna, kuid kriminaalmenetlus alustati alles 2010.a. A. Erissaare kaitsja on leidnud, et tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka A. Erissaare 2012.a tuludeklaratsiooni, millest nähtuvalt on isiku tulud vähenenud. KarS § 44 lg 2 alusel peaksid päevamäära suuruse vähendamisel esinema siiski erandlikud asjaolud, nendeks asjaoludeks ei ole pelk tulu vähenemine. Kohus lähtub mõlema süüdistatava suhtes karistuse mõistmisel prokuröri poolt esitatud tõenditest viimaste tulude kohta kriminaalmenetlusele eelnenud aastal.

V.

Tsiviilhagi

1-12-10731 18803:002:0117, 18803:002:0364, 18803:002:0118 ning 18803:002:0125 väljaspool mäeeraldise piiri, see tähendab alal, kus kostjal kaevandamise õigus puudus. Maapõueseaduse (MaaPS) § 74 lg 41 järgi hüvitab keskkonnakahju keskkonda kahjustanud isik. MaaPS § 74 lg 1 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata. 01.04.2005-12.07.2008 kehtinud MaaPS § 74 lõige 1 punkti 1 sõnastus, mis sätestab, et keskkonnale tekitatakse kahju, kui kaevandatakse looduslikku lasundit, mis ei ole arvele võetud, või maavaravaru kohas, mis ei ole kaevandamisalaks määratud, ei erine oma sisult täna kehtivast redaktsioonist. Seega tekitas kostja keskkonnale kahju nii kuni 12.07.2008 kehtinud redaktsiooni tähenduses kui ka alates 13.07.2008 kehtiva redaktsiooni tähenduses. MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lg 2 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VÕS § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt on tegu õigusvastane, kui tegu on seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. MaaPS § 25 lg 1 järgi tekib maavara kaevandamise õigus loa alusel. Kostjal puudus maavara kaevandamiseks luba väljaspool Anelema dolomiidikarjääri, seega kaevandas kostja maavara ilma nõutava loata. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Anelema dolomiidikarjääris on kaevandatud 2006-2009 loaga KMIN-083 määratud mäeeraldise piirist väljaspool mahus 44 288 tuh m3 dolokivi. Kaevandamine väljaspool mäeeraldise piiri on aset leidnud karjääri kagunurgas nii süvitsi kui ka horisontaalselt, nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kokku kahju 322 821,57 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks koma viiskümmend seitse) eurot. Keskkonnakahju tekkis põhjusel, et kaevandatud on väljaspool mäeeraldise piiri st alal kus kostjal puudus õigus ja luba kaevandada. Kostja kahjustava tegevuse (väljaspool Anelema dolomiidikarjääris määratud piiri kaevandamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja on põhjendanud teo õigusvastasuse ja põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel, seega süüd eeldatakse. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 ja süüd välistavaid asjaolusid VÕS § 1050 lg 2 järgi ei esine, seega tuleb kostjal hüvitada tekitatud keskkonnakahju summas 322 821,57 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks koma viiskümmend seitse) eurot.

18 / 20

1-12-10731 MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Keskkonnatasude seaduse § 9 lg 2 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määrus nr 316 „Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 20062009” kehtestab dolokivi hinnaks: 9,5 kr/m3 12 kr/m3 13 kr/m3 12.06.2012 on koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt, mille järgi arvutatakse lähtuvalt OÜ Inseneribüroo Steiger poolt tehtud Anelema dolomiidikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavaramahu (2005-2009) seletuskirjale väljaspool mäeeraldise piiri kaevandamisega keskkonnale tekitatud kahju järgmiselt. 2006 kaevandanud väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri horisontaaltasapinnas plokis 12 15574 m3, plokis 13 979 m3 ja plokis 24 851 m3 seega kokku 17 404 m3 dolokivi. Tekitatud kahju suurus arvutatakse korrutades kaevandatud dolokivi koguse sel aastal kehtinud kaevandamistasuga ning seejärel kümnekordse kõrgendatud määraga. 17 404 m3 * 9,50 kr * 10 = 1 653 380 kr Saame keskkonnale tekitatud aastaseks kahju suuruseks 1 653 380 krooni. 2007 kaevandanud väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri sügavuti plokis 1 509 m3, plokis 8 7130 m3, plokis 12 1059 m3, plokis 16 97 m3, plokis 24 99 m3 ja plokis 16 830 m3, seega kokku 9 724 m3. Tekitatud kahju suurus arvutatakse korrutades kaevandatud dolokivi koguse sel aastal kehtinud kaevandamistasuga ning seejärel kümnekordse kõrgendatud määraga. 9 724 m3 * 12,00 kr * 10 = 1 166 880 kr Saame keskkonnale tekitatud aastaseks kahju suuruseks 1 166 880 krooni. 2008 kaevandanud väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri sügavuti plokis 12 7085 m3, plokis 13 469 m3 ja plokis 24 513 m3, kokku 8 067 m3. Horisontaaltasapinnas on kaevandatud väljaspool mäeeraldise piiri plokis 12 8 670 m3, plokis 13 309 m3 ja plokis 24 114 m3, kokku 9 093 m3. Kokku kaevandati väljaspool mäeeraldise piiri 2008 17 160 m3. Tekitatud kahju suurus arvutatakse korrutades kaevandatud dolokivi koguse sel aastal kehtinud kaevandamistasuga ning seejärel kümnekordse kõrgendatud määraga. 17 160 m3 * 13,00 kr * 10 = 2 230 800 kr Saame keskkonnale tekitatud aastaseks kahju suuruseks 2 230 800 krooni. Kokku on kostja ajavahemikul 2006-2009 kaevandamistegevusega Anelema dolomiidikarjääris väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri tekitanud keskkonnale kahju suuruses 5 051 060 krooni (322 821,57 eurot). MaaPS § 74 lõige 5 sätestab, et keskkonnakahju nõuab sisse Keskkonnainspektsioon ning kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. 26.07.2010 esitas hageja tsiviilhagiavalduse kriminaalmenetluse nr 10940000001 juurde keskkonnale tekitatud kahju 4 848 223 (neli miljonit kaheksasada nelikümmend kaheksa tuhat kakssada kakskümmend kolm) krooni. 18.06.2012 muutis hageja 26.07.2010 esitatud tsiviilhagiavaldust, seoses kahju ümberarvutamisega. 28.05.2013 muudab hageja 18.06.2012 esitatud tsiviilhagi seoses muudetud süüdistusega, jättes välja 2005 aastal tekitatud kahju. KrMS § 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba.

19 / 20

1-12-10731 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 1043, § 133 lõigetest 1 ja 2; MaaPS § 74 lg 1 p 1, § 74 lg 5 hageja taotleb tekitatud keskkonnakahju 322 821,57 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks koma viiskümmend seitse) eurot väljamõistmist.

VI. Menetluskulud Välja tuleb mõista süüdimõistetutelt menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel: - Arvo Erissaarelt sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega 480 eurot, kaitsja Vahur Krinali poolt osutatud riigi õigusabi kulu 648 eurot ja toimiku koopiate kulu 45 eurosenti; - AS Reiden Dolomiit sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega 480 eurot ja toimiku koopiate kulu 45 eurosenti. AS Reiden Dolomiit kaitsjakulud jätta AS Reiden Dolomiit kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

VII.

Tõkend ja asitõendid

Tõkend ja asitõendid puuduvad.

Indrek Nummert Kohtunik

20 / 20

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.