Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariigi territooriumil, viibides tööotsijate grupiga Narvast Riia liikuvas mikrobussis Mercedes Benz reg nr XXX , S.H (Konovalova), olles selliselt 07.11.2009.a saanud T.S. i, J.S. i, M.S. i, L.J. i, G.S. , S.B. , A.K. i, F.L. i, M.L. e, O.O. , O.K. ning L.S. käest igaühelt 600 eurot ja omades kavatsust Valentsias oma lubadusi ja töö esitamist mitte täita. Seejuures S.H (Konovalova) ei olnud tegelikult kavatsust ega võimalust anda Valentsias tööotsijatele lubatud tööd, vestluse käigus viis tahtlikult inimesi eksitusse töö olemasolu kohta, kodakondsuseta inimestele tööloa saamise ja vormistamise kohta, tasu tööloa vormistamise eest ning töötingimuste ja töötasu saamise kohta. 11.11.2009 toimetades tööotsijaid Valentsiasse, S.H (Konovalova) teavitas, et tööd ei ole ega tule lähimal ajal ning pakkus sõita Hispaania lõuna poole ca 800 km kaugusel asuvasse El Rocio, kus tema sõnade järgi on tööd. Tööotsijad nõudsid S.H-lt (Konovalova) selgitusi toimunu kohta. El Rocios süüdistatav andis nendele infot, mis ei vastanud tõele, jättis saadud raha endale ning omamata kavatsust täita töörakendusega seotud lubadust, 12.11.2009.a lahkus tööotsijate grupist, luues selliselt teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning saades varalist kasu, tekitas kannatanutele varalise kahju. Kannatanud ei saanud Valentsias lubatud tööd ning olid sunnitud Eestisse tagasi tulema. Kelmuse toimepanemisega tekitas S.H (Konovalova) varalise kahju järgmistele kannatanutele: T.S. ile varalise kahju summas 3500,00 eurot; M.S. ́ile varalise kahju summas (11312,00 krooni) 722,97 eurot; L.J. ́ile varalise kahju summas (11312,00 krooni) 722,97 eurot; J.S. ile varalise kahju summas (11312,00 krooni) 722,97 eurot; G.S. ́le varalise kahju summas (13637,50 krooni) 871,60 eurot; S.B. le varalise kahju summas (11861,25 krooni) 758,07 eurot; L.S. le varalise kahju summas (13229,00 krooni) 845,49 eurot; O.O. le varalise kahju summas (14121,00 krooni) 902,50 eurot; M.L. ele varalise kahju summas (14329,00 krooni) 915,79 eurot; O.K. le varalise kahju summas (14329,00 krooni) 915,79 eurot; F.L. ile varalise kahju summas (16196,50 krooni) 1035,15 eurot; A.K. ile varalise kahju summas (14846,50 krooni) 948,86 eurot.

ESIMESE ASTME KOHTUOTSUSE SISU

elamise tingimustest, otsustas saada varalist kasu, viies Eestis elavaid isikuid eksimusse faktiliste asjaolude kohta. 4.2 Süüdistatava S.H ütlusi tuleb pidada mitteusaldusväärseteks, kuna need on vastuolus kannatanute ja tunnistajate ütlustega, ütlused ei ole eluliselt usutavad, ütlustes esinevad vastuolud ka eeluurimisel antud ütlustega. Kuivõrd kohus ei saa tugineda tõendiallika ütlustele valikuliselt, peab ta andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna – seetõttu tuleb S.H ütlused jätta tervikuna kõrvale. 4.3 S.H lõi kannatanutele ebaõige ettekujutuse töö tingimuste, elamise tingimuste ja enda kohta. Süüdistatav pettis kannatanuid, st mõjutas kannatanute arusaama, tekitades nendes väärkujutlust. Süüdistatava petmise tagajärjel sattusid kannatanud eksimusse, kannatanute ettekujutus erines tegelikest asjaoludest. Kannatanud, olles sattunud eksimusse, andsid süüdistatavatele raha, tekitades iseendale varalise kahju. Kannatanud olid teadlikud nende tegude varalist tähtsust omavast sisust. Süüdistatav, saanud kannatanutelt raha, sai varalise kasu. Ehkki S.H ja tema kaitsja väidavad, et süüdistatav ei saanud oma tegevuste tagajärjel mingit varalist kasu, suhtus kohus sellesse kriitiliselt – seda eelkõige S.H ütluste ebausaldusväärsust arvestades. Samuti luges kohus tuvastatuks, et kannatanud andsid S.H-le üle 600 eurot. 4.4 S.H pani süüteo toime otsese tahtlusega. S.H ise ka oli käinud Hispaanias tööl, kuid ei suutnud seda teha. Ta oli hästi teadlik kõikidest asjaoludest, millised ootavad kannatanuid Hispaanias. Kannatanute eksimusse viimise eesmärgiks oli veenda kannatanuid andma talle raha ja saada varalist kasu. S.H andis algusest peale teadvalt ning eesmärgipäraselt kannatanutele tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. 4.5 S.H esitas ebaõiged andmed sotsiaalvõrgustikus, kuhu on juurdepääs määratlemata hulgale isikule. Kuulutus oli suunatud üldsusele eesmärgiks tekitada Eesti elanikel huvi tööpakkumuse vastu ning koguda rohkem töö soovijaid. Seega pani S.H toime kelmuse avalikkuse poole pöördudes, st kuriteo KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. 4.6 S.H ei ole varem kelmust, vargust või omastamist toime pannud. Käesolev kuritegu kõikide kannatanute vastu on hõlmatud ühe tahtlusega. S.H pani kelmuse toime avalikkusele pöördudes, st algusest peale pidas ta silmas kasu saamist mitmetelt isikutelt. Seega tema teos puudub korduvus. 4.7 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4.8 Tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele tunnistas kohus S.H süüdi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, välja arvatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (korduvus). 4.9 Arvestades KarS § 56 sätestatut ja Riigikohtu praktikat ning sanktsioonipiire, samuti aga raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, teo tehiolusid ja isiku süüd, mõistis kohus S.H-le karistuseks vangistuse. Arvestades, et S.H on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, kellel on alaealised lapsed, tuleb tema suhtes kohaldada KarS § 73 ja määrata katseajaks kolm aastat.

APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

elab alaliselt isaga Narvas. Kelmuste toimepanemisel kasutas süüdistatav oma 4-aastase tütre Kristina nime, samuti andis ta kontaktnumbrina oma poja mobiiltelefoninumbri. S.H ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tema tegudes puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Arvestada tuleks, et süüdistatav meelitas valetamisoskuse abil töötuid, pannes nad veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. 5.4 Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tuleb karistuse mõistmisel aluseks võtta konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada üles- või allapoole (RKKK 3-1-1-77-11, p 11). Seetõttu ei ole põhjendatud karistuse mõistmine S.H-le sisuliselt alammääras. S.H tuleb karistada 3-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuuluks 3 kuud. Prokuröri hinnangul on karistuse kandmisest osalise vabastamisega täidetav eripreventiivne eesmärk, anda isikule, kelle täielikult karistuse kandmisest vabastamine poole tema teost lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus.

maksumus, võttes arvesse tõlgi teenuseid, võib maksta vähem kui 150 eurot. Asja materjalidega on tuvastatud, et tööotsijad ei vallanud hispaania keelt ja vajasid tõlgi teenuseid. Üürimajades elamisele kulus tööotsijatel vähemalt 100 eurot kuus ja 2-kuuline ettemaks elukoha eest ei ole süüdistatava varaline kasu. 7.3 Süüdistatav ei saanud varalist kasu, kuna tööotsijatelt saadud raha oli edasi antud A.S. ile realiseerimaks vajalikke toiminguid, mis on seotud tööotsijate majutamise ja töölerakendamisega. Uuritud tõendid viitavad sellele, et A.S. kohaldas võimalikke meetmeid tööotsijate majutamiseks ja töölerakendamiseks. Fakti, et kõigile tööotsijatele ei meeldinud töö- ja elutingimused, ei saa süüdistatavale süüks panna kui tahtlikku ilma töö- ja elukohata jätmist. Võimalus asuda tööle on tõenäolise iseloomuga arvestades tööturgu. 7.4 Süüdistatava teod olid põhjustatud teatud kergemeelsusest ja lootusest A.S. i võimalustele, mitte tahtest toime panna kelmust. Süüdistatav lootis viimase võimalustele tööotsijaid Hispaanias majutada ja tööle rakendada, ning saatis tööotsijad sinna tema palvel. Süüdistatava tegudes puudus otsene tahe petta ja omakasu motiiv eesmärgiga saada varalist kasu. Ainult kannatanute ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks, et Valencias ei olnud kuulutuses märgitud tööpakkumist. Analoogilisi kuulutusi võib leida internetilehekülgedel, mis on seotud tööotsimisega Hispaanias. Süüdistatav arvas heauskselt, et töö saamine on A.S. i pädevuses, aga töötasu sõltub täielikult kuulutuses märgitud tingimustest. Kui A.S. ei suutnud osa saabunud tööotsijatest tööle rakendada, siis puudub alus arvamuseks, et just seda süüdistatav sooviski. Tööotsijad hindasid elamistingimusi erinevalt. Kannatanute ärasõit põhjusel, et elamistingimused neile ei sobinud, ei tähenda, et süüdistataval oli tahe petta. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtub, et osa Hispaaniasse saabunutest said tööd ja töötajad, kellel olid tsitruseliste korjamise oskused, said töö eest suurematki tasu, kui oli märgitud kuulutuses. Näiteks kinnitavad m.h tunnistaja A.G. i istungil antud ütlused kaitsja eelnevaid väiteid. 7.5 Kohtu järeldus süüdistatava süüst ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kohus ei motiveeri oma seisukohta, miks ta leiab, et süüdistatav oli tööotsijate saatjaks Hispaaniasse eesmärgiga saada varalist kasu, mitte aga A.S. i palvel ja lootes kergemeelselt aidata Narva töötuid. Et sõita Valenciasse, pidi keegi tõesti tööotsijate grupilt raha koguma ja arveldama isikutega, kes osutasid tööotsijatele Narvast Valenciasse sõidutamise teenust. 7.6 Apellant leiab, et asja materjalidega ei ole tuvastatud süüdistatava otsest tahtlust kelmuse toimepanemiseks kannatanute suhtes eesmärgiga saada varalist kasu. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta, et tema ei saanud mingit kasu. Kannatanutelt saadud raha andis ta A.S. ile üle ning ei omanud tahtlust kelmuse toimepanemiseks ega saanud ka varalist kasu. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

8 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri ja kannatanute apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele osaliselt, kaitsja apellatsioon aga jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht antud asjas on järgmine. 8.1 S.H-le etteheidetav käitumine seisnes selles, et tema, esinedes Kristina nime all, avaldas internetiportaalis kuulutuse, kus esitas end isikuna, kes komplekteerib inimesi brigaadidesse tööks Valencias. Oktoobri lõpus kinnitas ta nii kokkusaamistel kui ka telefoni teel kuulutuses avaldatut ning selgitas tööotsijatele, et töö on kindel ja ametlik, kindla palgaga ehk 1000-1500 eurot 2 nädala eest ning heade tingimustega eluase asub töökoha lähedal. Samuti ei ole oluline tööotsija kodakondsus. S.H lubas, et kõik tööks vajalikud dokumendid vormistatakse 2-3 päeva jooksul, misjärel võib kohe tööle asuda. Jõudnud

kohale, ei saanud Hispaaniasse sõitnud isikud neile eelnevalt lubatud tööd Valencias. Seepeale tegi S.H ettepaneku sõita 800 km kaugusele El Rociosse, kus tema sõnul on tööd, mis aga ei vastanud tõele ja kannatanud olid sunnitud Eestisse tagasi pöörduma. Vahendustegevuse eest küsis süüdistatav kannatanutelt 600 eurot iga Hispaaniasse läinud isiku pealt, mille ta ka sai. Tegelikkuses ta enda poolt lubatut ei täitnud. Kannatanute raha jättis ta endale, omamata kavatsust täita lubadusi ning lahkus 12.11.2009 tööotsijate grupist, luues teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning saades varalist kasu. 8.2 Apellatsioonis vaidlustab kaitsja S.H süüdimõistmise täielikult ja leiab, et süüdistatav tuleb õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Asjaoludes ei olnud pettust – fakti, et kõigile tööotsijatele ei meeldinud töö- ja elamistingimused, ei saa süüdistatavale süüks panna kui tahtlikku ilma töö- ja elukohata jätmist. Analoogilisi töökuulutusi leidub internetilehekülgedel ja võimalus asuda tööle on tööturgu arvestades tõenäolise iseloomuga. Süüdistatava eesmärgiks ei olnud tööotsijate petmine, vaid kergemeelsus ja lootus, et A.S. il on pädevus ja võimalus nad Hispaanias tööle rakendada ja majutada. S.H ei saanud ka varalist kasu, kuivõrd tema tegeles vaid isikutega arveldamise ja grupilt raha kogumisega. Tööotsijatelt saadud raha andis ta edasi A.S. ile, realiseerimaks tööotsijate majutamise ja töölerakendamisega seotud toiminguid. 8.3 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendite analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele ning lugenud KarS § 209 lg 2 p 4 objektiivse koosseisu tunnused – petmine, eksimus, varakäsutus ja varaline kasu ning avalikkuse poole pöördumine tuvastatuks. Ühtlasi on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et S.H täitis koosseisu otsese tahtlusega. Kaitsja argumentidega ei nõustu apellatsioonikohus järgmistel põhjustel. 8.3.1 Kelmus tähendab enesekahjustusdelikti, kus isik viiakse süüdistatava poolt vahetult või vahendlikult mingites tegelikes asjaoludes eksimusse, mis toovad edasiselt kaasa varakäsutuse tegemise kannatanu poolt. Maakohus tuvastas kannatanute ja tunnistajate ütluste ning dokumentaalsete tõenditega, et S.H , esinedes Kristina nime all ning olles teadlik Hispaanias töö ja elamistingimustest, viis Eestis elavad isikud eksimusse faktilistes asjaoludes. Kannatanud sattusid pettuse teel eksimusse ning tegid varakäsutuse. Süüdistatava S.H ütlused tunnistas kohus tervikuna ebausaldusväärseteks nii nendes esinevate vastuolude kui ka elulise ebausutavuse tõttu. Nii andis S.H eeluurimisel ütlusi, et sotsiaalvõrgustikku pani Hispaanias töö võimaldamise kohta kuulutuse ja korjas inimestelt 600 eurot, ent kohtuistungil eitas eeltoodut. Ütluste erinevust põhjendas S.H menetlejapoolse surveavaldusega. Kohus suhtus mõjustamisesse kriitiliselt – seda enam, et ülekuulamise juures viibis kaitsja ning eeluurimise staadiumis ei vaidlustatud menetleja tegevust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult lugenud süüdistatava ütlused tervikuna ebausaldusväärseks. 8.3 Kelmuse koosseisu inkrimineerimiseks tuleb esmalt tuvastada, kas S.H tekitas vahetult väärkujutuse tegelikest asjaoludest varakäsutuse tegijatele. 8.3.1 Pettuse esemeks oleva asjaolu näol on oluline, et tegemist oleks asjaoluga, mis kujundab või määrab kannatanu otsustust teha varakäsutus, s-o varalise kasu saamise suhtes põhjusliku seosega (RKKK 3-1-1-98-09, p 13). Kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab aga KarS § 209 järgi olema teadlik, seega peab tegutsema otsese tahtlusega (§ 16 lg 3), muude asjaolude jaoks piisab kaudsest tahtlusest. 8.3.2 Maakohus tuvastas, et S.H esines kuulutust sotsiaalvõrgustikus esitledes tütre nimega. Kui inimesed talle helistama hakkasid, kinnitas ta kuulutuses olevat informatsiooni.

Ta veenis tööotsijad, et töötada võib ükskõik millise kodakondsusega isik ja kinnitas, et töötajaid juba oodatakse. Samuti selgitas ta, et töötab ka ise Hispaanias ja hakkab teistega koos töötama ning väitis, et Narva tuli ta selleks, et võtta kaasa töösoovijate grupp (kohtuotsus, kd 1, lk 39). 8.3.3 Ringkonnakohtu hinnangul said kannatanute jaoks vahetult väärettekujutuse tekitamisel tegelikest asjaoludest varakäsutuse tegemisel oluliseks järgmised asjaolud. Tunnistaja T.S. i ütluste kohaselt esitles S.H end kui brigadiri (kd 1, lk 116), kes tuli end siinsele tööbörsile registreerima (kd 1, lk 117) ja väitis, et töötas Hispaanias, teenis hästi ning soovib perega sinna elama asuda (kd 1, lk 116). Kannatanu M.L. e ütluste kohaselt väitis süüdistatav, et tal on juba Hispaanias brigaad, kellega ta enne töötas ja oli enne moodustanud (kd 1, lk 97). Valenciasse jõudes sai selgeks, et keegi seal ei oodanud, hooaeg polnud veel alanud, ei olnud ka maja, kus elada ega tööd (kd 1, lk 98). Tunnistaja O.K. ütluste kohaselt esitles süüdistatav end tööandjana ja tõi end eeskujuks, öeldes, et töö ei ole raske ja et tema töötab juba pool aastat ja on rahul (kd 1, lk 105). Tunnistaja M.S. i ütluste kohaselt andis S.H teada, et töötab juba ammu põllul apelsine ja mandariine korjates ja paneb kokku gruppi tööks Hispaanias (kd 1, lk 121). S.H käitus kui tööandja, võttis sõnades kõik enda peale ning pidas end üleval kui tööandja, kelle olekust ja veendumustest sai kannatanu aru, et töö on garanteeritud ning tööle asutakse peale 2-päevast puhkust, mis kulub dokumentide vormistamisele (kd 1, lk 116-117). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt väitis süüdistatav, et hakkab ka ise teistega koos tööle (kd 1, lk 141). Kannatanu O.O. ütluste kohaselt veenis süüdistatav teda selles, et ka tema ise töötab, töö meeldib talle väga, elamistingimused on head ning palka makstakse õigeaegselt ning lubas vajadusel aidata. Süüdistatava sõnul elas ta Hispaanias juba 3 aastat ja töötas seal üle aasta ning kavatses perega sinna elama asuda ning pannes gruppi kokku (kd 1, lk 159-160). Kannatanu O.K. i ütluste kohaselt oli süüdistataval tema enda sõnul otsene roll töö saamisel - vestlusest oli aru saada, et süüdistatav moodustab grupi ning tööle asutakse 2-3 päeva pärast dokumentide vormistamist, seejuures asub tööle ka S.H ise (kd 1, lk 130). Samuti oli kannatanute jaoks oluline teave, kas kodakondsus mõjutab Hispaanias tööloa saamist. Süüdistatav kinnitas, et tööd saavad kõik, sõltumata kodakondsusest (kd 1, lk 141, 122, 116), tuues jälle näiteks enda, kui n-ö halli passiga isiku, kes aga sellele vaatamata töötab (kd 1, lk 159). Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt oli S.H alates 2009. aasta septembrist El Rocios, ent ta ei töötanud, kuna ootas luba. Seejuures jäi tunnistajale mulje, et S.H on Hispaanias esimest korda. Hispaaniast sõitis S.H ära novembris ning naasis samal kuul uue grupiga. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud El Rocios septembris üldse tööd, oktoobris käidi põllul 2-3 korda nädalas. Kokku töötati kolme kuu jooksul 30 päeva. S.H aga ei saanud olla teadmisi töö korraldusest, kuna põllul ta ei käinud (kd 1, lk 110). Tunnistaja ütluste kohaselt piirdus S.H töötamine selle aja jooksul 1,5 päevaga, mil tööle käidi Portugali. Tunnistaja ütluste kohaselt oli S.H teadlik, et kodakondsuseta isikud Hispaanias töötada ei saa. Mõned inimesed peeti dokumentideta töötamise pärast ka kinni ja neil tuli maksta trahvi (kd 1, lk 111-112). 8.3.4 Eeltoodud kannatanute ütlustest järeldub, et S.H esitles end vale nime all grupijuhi ja brigadirina, kellel on otsene roll töö- ja elukoha saamisel ning tuues end eeskujuks, lõi kannatanutes ettekujutuse tasuvast kergest teenistusest, mille saamiseks ei ole kodakondsus oluline. Kannatanute ütlustest nähtub, et tõuke Valenciasse tööle sõiduks andsid just S.H kindlad lubadused. Selle tulemusena uskusid kannatanud, et S.H täidab oma kohustused vastavalt kokkulepitule ja tegid varakäsutuse. Tunnistaja T.K. ütlused annavad kinnitust sellest, et tegelikkuses piirdus S.H viibimine Hispaanias peamiselt tööloa ootamisega, seejuures oli ta ilmselt Hispaanias esmakordselt ja kuna ta põllul ei käinud, ei saanud tal olla teadmisi ka töö korraldusest. Samuti oli S.H teadlik, et tööd on vähe ning Vene kodakondsusega isikud Hispaanias tööluba ei saa. Seega ei langenud

süüdistatava poolt lubatu, mille eest kannatanud tema huvides varakäsutuse tegid, kokku tegelikkusega, sest lubadusi, mis olid kannatanute raha maksmise eelduseks, ta ei täita ei kavatsenud. Esitledes end pikaajalise Hispaanias töötajana ja sealset elu tundva isikuna ning luues sellega kannatanutes pettekujutelma, tegutses ta otsese tahtlusega ebaõige ettekujutuse loomise osas olukorras, kus tal tegelikult ei olnud kavatsust ega võimalust kokkulepet täita. Eeltoodud põhjendustel on välistatud ka süüdistatava olemine eksimuses koosseisu aluseks olevate asjaolude suhtes. Kannatanud aga uskusid asjaoludest nähtuvalt kokkulepete sõlmimise ja varakäsutuse tegemise ajal, et S.H on võimalus neile Hispaanias tööd ja elukohta pakkuda. Ka kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et Valenciasse jõudes kannatanud tegelikult mingit tööd ei saanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.H veenis kannatanuid sõitma edasi Lõuna poole – El Rociosse, s.o kannatanud viidi algselt lubatust erinevasse kohta, nõudes sõidu eest lisaraha. Kohale jõudes selgus, et sealgi õnnestuks tööluba saada vaid Eesti Vabariigi kodakondsetel (kd 1, lk 109), tööd on vähe ning teenimisvõimalused ja elutingimused ei vasta süüdistatava poolt lubatule (kd 1, lk 108). Mingit tööd said M.L. ja A.K. , ent nende ütluste kohaselt ei vastanud selle tingimused S.H jagatud lubadustele. Seega ei päde ka kaitsja väited, et osa saabunutest saidki Hispaanias tööd ja suurematki tasu, kui oli märgitud kuulutuses (kd 1, lk 102). 8.3.5 Kaitsja väitel peab arvestama sellega, et võimalus asuda tööle on tööturgu arvestades tõenäolise iseloomuga. Apellatsioonikohus sellega ei nõustu – kaasuse asjaoludest ei nähtu, et kannatanutele oleks selgitatud, et nad Hispaaniasse jõudes peavad arvestama sealse tööturuseisuga, s.h tõenäosusega jääda tööta. Kaitsja väide, nagu leiduks taolisi tööpakkumisi kõikjal internetis, mistõttu ei saa üksnes kannatanute ütlustega lugeda tõendatuks, et tööd Valencias ei ole – ringkonnakohtu hinnangul ei päde. Vastupidi – tööotsijates tekitati kindel teadmine töö olemasolust ja kohesest tööleasumise võimalusest. Kannatanutele antud lubaduste kohaselt pidi tööleasumine toimuma 3. päeval peale kohalejõudmist. Kannatanu M.S. i ütluste kohaselt ütles süüdistatav neile, et raha pole vaja palju kaasa võtta, piisab 30 eurost ( kd 1, lk 124). Mõnel tööotsijal oli kaasas vaid 5 eurot, kuna sõit pidi olema kiire ja kohapeal hakatakse kohe teenima (kd 1, lk 99). 8.4 Kaitsja väitel ei saanud S.H varalist kasu, kuivõrd tema tegeles vaid isikutega arveldamise ja grupilt raha kogumisega. Tööotsijatelt saadud raha andis ta edasi A.S. ile, realiseerimaks tööotsijate majutamise ja töölerakendamisega seotud toiminguid. Kelmuse koosseis on täidetud, kui varaline õigus on läinud süüdlase käsutusse. Süüdistusakti kohaselt sai S.H Eesti Vabariigi territooriumil, viibides tööotsijate grupiga Narvast Riiga liikuvas mikrobussis kannatanutelt sularaha. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav seadis kannatanud fakti ette – kas maksate kohe kogu raha ära või lähete koju tagasi (kd 1, lk 118). Raha pidi olema ära makstud enne Valgat (kd 1, lk 89). Nagu ringkonnakohus eespool sedastas, esitles tööandja, -organisaatori ja vastutajana süüdistatav ise. Ka maakohtus ei leidnud kinnitust, et süüdistatav oleks kannatanutele esinenud kui vahendaja, kes esindab tegelikku tööandjat A.S. ki. Kannatanud, jõudnud kohale ja veendunud, et töö- ja elukohta ei ole, nõudsid S.H-lt raha tagastamist, mispeale viimane soovitas raha tagastamist küsida A.S. ilt, kes omakorda soovitas pöörduda S.H poole. Arvestades S.H käitumist selle terviklikkuses - tema kestvaid lubadusi ning tegelikkusele mittevastavaid seletusi, samuti lahkumist grupi juurest järgmisel päeval peale El Rociosse saabumist, ehkki ta esitles end kui grupijuhti, kes hakkab kõigiga koos tööle, näitab, et tal puudus juba alguses kokkulepete täitmise kavatsus. 8.5 Kaitsja on vaidlustanud ka S.H-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni KarS § 209 lg 2 p 4 järgi, leides, et süüdistusest nähtuvalt ei eeldanud internetis avaldatud kuulutus

selle andja poolt varalise kasu saamist. Kuulutus ei tee avalikkusele ettepanekut anda kuulutuse andjale mingit varalist eelistust ja mingit kasu kuulutuse esitaja sellega ei saa. Ringkonnakohus osundab Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-1-1-2-10, milles märgitakse, et avalikkuse poole pöördudes toimepandud kelmusele on iseloomulik, et ebaõigeid andmeid ja seega petmise kavatsust sisaldava pöördumise avalikkuse poole (kasutades ajakirjandust või veebisaiti) teeb kõigepealt süüdistatav. Seejärel on just hilisemalt kannatanud need, kes ebaõigeid andmeid sisaldavale pöördumisele reageerides ise süüdistatavaga ühendust võtavad ja pettuse mõjul ka tehinguks omapoolset initsiatiivi avaldavad. Maakohus tuvastas õigesti, et ebaõiged andmed esitati sotsiaalvõrgustikus, mistõttu on tegemist määratlemata hulgale isikutele suunatud tööpakkumisega, mille eesmärgiks oli tekitada Eesti elanikel huvi tööpakkumise vastu ja koguda sellega rohkem tööotsijaid. Seega kannatanute ligimeelitamine ebaõigete andmete ja petmise kavatsust sisaldava pöördumisega kannabki lõppkokkuvõttes süüdistatava eesmärki saada varalist kasu. Maakohus on S.H õigesti süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. 8.6 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S.H süüdistuse osas õigesti kohaldanud materiaalõigust, mõistes ta õigeks süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. S.H ei ole varem kohtuotsusega kelmuses, varguses või omastamises süüdi mõistetud. Prokuröri apellatsioonis märgitakse, et kohus on lähtunud üksnes süüdistatava tegevuse eesmärgist, jättes kõrvale muud asjaolud (ebaõige ettekujutuse loomine igas kannatanus eraldi, individuaalne suhtlus erinevatel aegadel eesmärgiga süvendada igaühes veendumust lubaduste paikapidavuses, kannatanud tegid teineteisest sõltumatult varakäsutused ning süüdistatav sai tulu erinevatest allikatest). 8.6.1 Jätkuva kuriteoga on tegemist olukorras, kus objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Oluliseks hindamiskriteeriumiks on siin keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses (RKKK 3-1-1-4-04, p 13.2). 8.6.2 Süüdistusaktis ei ole üksiktegusid eraldi välja toodud – seega puudub antud juhul võimalus tuvastada, milline süütegu pandi toime esimesena, millele järgnes nn faktiline retsidiiv. Märkimist väärib, et süüdistatava üksiktegusid iseloomustab nende toimepanemise sarnasus, ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule – 2009. a kuulutuse avaldamisega avalikus internetiportaalis www.seti.ee avaldas süüdistatav kuulutuse, mille sisu tegelikkusele ei vastanud ja mis kõikide kannatanute puhul oli suunatud sama õigushüve – varavastase süüteo toimepanemisele. Seejärel hakkasid kannatanud temaga ühendust võtma ja avaldasid omapoolset initsiatiivi kohtumisteks ja vestlusteks. Seejuures on kannatanutele esitatud informatsioon ja veenmiseks kasutatud väited põhiolemuselt sarnased, nagu ka kannatanutelt nõutud tasu töö ja dokumentidega seotud vahendamise eest. Kokkusaamisi iseloomustab lisaks ajaline ja ruumiline seos. Kannatanute ütluste kohaselt korraldas S.H kohtumisi kohvikus Tempo ning inimesi oli kohtumisel 12-13 ( kd 1, lk 116). Seega oli süüdistatava huvi suunatud laiema sihtrühma vastu. Süüdistuse kohaselt avaldati kuulutus 2009. a oktoobris, erinevad kannatanud on andnud ütlusi, et kohtumised toimusid 25.- 26. oktoober ning väljasõit 07.11.2009, mistõttu on põhjust rääkida üksikepisoodide ajalisest

lähedusest, kuna kannatanute värbamine ja sellele järgnenud väljasõit toimusid lühikese ajavahemiku jooksul. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et tegusid hõlmab ühtne tahtlus. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud, et S.H süü KarS § 209 lg 2 p 1 järgi tõendatud ei ole. 8.6.3 Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et ehkki maakohus on süüdistatava KarS § 209 lg 2 p 1 järgi õigeks mõistnud, ei kajastu see otsuse resolutsioonis. Sellise rikkumise saab aga ringkonnakohus ise kõrvaldada.

poolt õigesti kvalifitseeritud, mistõttu võib karistuse suurus jääda allapoole prokuröri taotletud määra. 9.1.5 Prokuröri taotluses sisalduvad isikut iseloomustavad andmed (välismaal viibimine alaealiste laste kõrvalt ja laste nime ning telefoninumbri kasutamine kuulutuses) on pigem moraali kui teosüü küsimus. S.H suhtes eraldatud kriminaalasjad, millega prokurör käesoleva karistuse mõistmisel palub arvestada, on käesolevaks ajaks prokuröri taotlusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu Viru Maakohtu 02.10.2013 määruse alusel lõpetatud. Liiatigi ei oleks maakohus saanud käesolevas asjas karistust mõistes tugineda kriminaalasjadele, milles menetlus alles käis ning isiku süüküsimus alles lahtine. 9.1.6 Kokkuvõtvalt nõustub apellatsioonikohus maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistuse liigi ja määraga ning jätab prokuröri ja kannatanute apellatsioonid selles osas rahuldamata.

1, lk 121). Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kulutuste lugemist igapäevaseks kuluks ja leiab, et inimesed olid sisuliselt sundseisus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks taotlejatele 14 päeva eest 10 euro suuruse hüvitise määramist tasulise WC kasutamise eest inimese kohta. S.B. tsiviilhagis nimetatud teki osas jääb hagi rahuldamata, kuna selle võttis kannatanu kaasa (kd 1, lk 146) ja saab seda kasutada edaspidigi. O.K. ja M.L. tegid seoses El Rocios maja eest üüri maksmisega lisakulutusi, millist ei oleks olnud, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olnud sündmust ei oleks toimunud, mistõttu kuulub nende hagis eluasemele kulunud summa 50 eurot samuti hüvitamisele. Lisaks on T.S. , F.L. ja A.K. esitatud hagis taotlenud telefonikõnede hüvitamist. Maakohus luges teadaolevaks, et kõne Hispaaniast Eestisse on kallim kui Eestisisene kõne, kuid kohtulikul uurimisel ei tuvastatud kuriteoga seotud telefonikõnede mahtu ning vahet rahvusvaheliste ja sisekõnede vahel. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka telefonikõnede eest esitatud hagi rahuldamist. F.L. i kohtus antud ütlustest nähtub, et tema sinnajäämise põhjuseks oli ärasõiduks vajaliku raha puudumine, mistõttu saatsid talle lähedased elamisraha. Samuti nähtub pangaväljavõtetest, et rahaülekandeid M.L. e arve kaudu tehti A.K. ile. Ilmselgelt oli kannatanutel selleks vajalik lähedastega ühendust pidada, oma olukorda selgitada ja otsida võimalusi raha saamiseks olukorras, kus viibiti võõras riigis ja eesmärgiks oli kodumaale naasta. Seega leiab ringkonnakohus, et nimetatud kulutused tuleb jätta kahju tekitaja kanda. Seega kuuluvad hüvitamisele ja kannatanute hagid rahuldamisele järgmiselt: G.S. kasuks 741 eurot ja 41 senti, F.L. i kasuks 932 eurot 78 senti, A.K. i kasuks 948 eurot 86 senti, O.K. kasuks 915 eurot 79 senti, M.L. e kasuks 915 eurot 79 senti, T.S. i kasuks 3006 eurot 2 senti. Maakohtu poolt O.O. kasuks mõistetud 897 eurot ja 37 senti ja S.B. kasuks mõistetud 731 eurot 41 sendi osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.