Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Kriminaalasjas on süüdistus esitatud G.T (Konovalova) ́le selles, et tema Kristina nimel avaldas ebaseadusliku varalise kasu saamise eesmärgil oktoobrikuus 2009.a internetiportaali www.seti.ee avalikkusele kättesaadavas internetiväljaandes tööpakkumise kuulutuse „Töö Hispaanias tsitruseliste korjamisel“, milles teavitas - komplekteerime inimesi

brigaadidesse tööks Hispaanias, töö on Valentsias (Sevillas) apelsinide ja mandariinide korjamine. Töögraafik 5/2. Võib töötada paaris meesterahvas ja naisterahvas. Komplekteerimine toimub kuni 20. detsembrini. Töö on hooajaline 3 kuni 6 kuud (võib kauem). Elamistingimused on head, söök omal kulul. Kõigi tööks vajaminevate dokumentide vormistamine. Palgamaksmine iga kahe nädala järel, hea töö ja püüdlikkuse puhul palk võib olla 800-1100 eurot. Väljasõit Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tallinn-Sevilla. Lisainfo telefonil + 37258209329. Nii oktoobri lõpus 2009 telefoni vestlusel esitas ta ennast Kristinana ning pakkus T S , M S , G S , S B , L S , O O , M L , O K , F L , A K ametlikku ja kindlat tööd Hispaanias mandariinide ja apelsinide korjamisel. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel G.T (Konovalova) telefonitsi selgitas kuulutusest huvitatud tööotsijatele, et internetti pani kuulutuse tema tütar K , töö on kindel ja ametlik, kindla tööpalgaga, kusjuures tasumine toimub tükitöö alusel 1,10 eurot korjatud mandariinide või apelsinide kasti eest, töötasu umbes 20000-24000 krooni kuus, ehk 1000-1500 eurot 2 nädala eest, töö seal on olemas ja juba paari nädalaga võib tagasi teenida Hispaaniasse tööle rakendamiseks kulutatud raha. Eluase on töökoha lähedal, elamistingimused on head. Kindla tunde tekitamise eesmärgil, süüdistatav G.T (Konovalova) veenis tööotsijaid nii telefonitsi kui ka kokkusaamisel, et töötada võib ükskõik millise kodakondsusega ning kinnitas, et Valentsias juba oodatakse töötajaid, seoses millega väljasõit Narvast toimub mitte 10.11.2009.a vaid varem, nimelt 07.11.2009.a. Süüdistatav selgitas samuti, et ise töötab Hispaanias, hakkab töötama teistega korjates apelsine ja mandariine ning Narva naasis ta selleks, et võtta kaasa töösoovijate grupp. Peale Valentsiasse saabumist paigutatakse töötajad majja, lastakse 2-3 päeva puhata nii kaua, kuni vormistatakse tööks vajalikud dokumendid, seejärel võib kohe tööle asuda. G.T (Konovalova) selgitas samuti, et temale tuleb tasuda raha summas 600 eurot, nimelt 250 eurot sõidu eest, 150 eurot tööloa eest, 200 eurot eluaseme eest. Eesti Vabariigi territooriumil, viibides tööotsijate grupiga Narvast Riia liikuvas mikrobussis Mercedes Benz reg nr xxx, G.T (Konovalova), olles selliselt 07.11.2009.a saanud T S , J S , M S , L J , G S , S B , A K, F L , M L , O O , O K ning L S käest igaühelt 600 eurot ja omades kavatsust Valentsias oma lubadusi ja töö esitamist mitte täita. Seejuures G.T (Konovalova) ei olnud tegelikult kavatsust ega võimalust anda Valentsias tööotsijatele lubatut tööd, vestluse käigus viis tahtlikult inimesi eksitusse töö olemasolu kohta, kodakondsuseta inimestele tööloa saamise ja vormistamise kohta, tasu tööloa vormistamise eest ning töötingimuste ja töötasu saamise kohta. 11.11.2009.a toimetades tööotsijaid Valentsiasse, G.T (Konovalova) teavitas, et tööd ei ole ega tule lähimal ajal ning pakkus sõita Hispaania lõuna poole ca 800 km kaugusel asuvasse El Rocio, kus tema sõnade järgi on tööd. Tööotsijad nõudsid G.T (Konovalova) ́ lt selgitusi toimunu kohta. El Rocios süüdistatav andis nendele infot, mis ei vastanud tõele, jättis saadud raha endale ning omamata kavatsust täita töörakendusega seotud luba, 12.11.2009.a lahkus tööotsijate grupist, luues selliselt teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning saades varalist kasu, tekitas kannatanutele varalise kahju. Kannatanud ei saanud Valentsias lubatud tööd ning olid sunnitud Eestisse tagasi tulema. Kelmuse toimepanemisega tekitas G.T (Konovalova) varalise kahju järgmistele kannatanutele: T S varalise kahju summas 3500,00 eurot;

M S varalise kahju summas (11312,00 krooni) 722,97 eurot; L J varalise kahju summas (11312,00 krooni) 722,97 eurot; J S varalise kahju summas (11312,00 krooni) 722,97 eurot; G S varalise kahju summas (13637,50 krooni) 871,60 eurot; S B varalise kahju summas (11861,25 krooni) 758,07 eurot; L S varalise kahju summas (13229,00 krooni) 845,49 eurot; O O varalise kahju summas (14121,00 krooni) 902,50 eurot; M L varalise kahju summas (14329,00 krooni) 915,79 eurot; O K varalise kahju summas (14329,00 krooni) 915,79 eurot; F L varalise kahju summas (16196,50 krooni) 1035,15 eurot; A K varalise kahju summas (14846,50 krooni) 948,86 eurot. Tekitades kannatanutele varalist kahju, sai süüdistatav varalist kasu summas 7200 eurot. Seega pani G.T (Konovalova) toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel internetportaali kaudu avalikkuse poole pöördudes, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuritegu.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdistatavale G.T-le süüdistus on arusaadav, süüd ja tsiviilhagisid ta ei tunnista. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid: Süüdistatav G.T ütluste kohaselt ta ei tahtnud kedagi petta, teda samuti pettis inimene nimega A , kes elas Hispaanias. Ta käib ise tihti Eestis, Lätis, Leedus, moodustab gruppe Hispaanias töötamiseks. G.T sai meesterahvaga tuttavaks Hispaania, ta oli G.T tööandja. G.T ise töötas Hispaanias El Rossios umbes 6 kuud aastal 2009. G.T tuli Hispaaniast siia mõneks päevaks, et kohtuda lapsega ning kavatses tööle tagasi minna. A ütles, et kui ta tahab tagasi tulla, võib moodustada ka grupi tööotsijatest. A ütles, et tööd on alati ja inimesi oli vaja. G.T ei saanud tasu A selle eest, et kohtus inimestega, rääkis tööst, viis inimesi kohale. Tööpakkumise kuulutust G.T ei avaldanud, keegi avaldas kuulutuse G.T asemel, pannes sellele tema telefoninumbrit. G.T on kindel, et tegi kuulutuse A . Peale seda helistas G.T-le A ja ütles, et tema numbril on avaldatud kuulutus ja sinna hakkavad helistama inimesed. Inimesed helistasid ja G.T suhtles nendega, rääkis, et kui nad soovivad sõita, siis tellitakse buss, mille eest tuleb maksta. Samuti rääkis G.T, et ta on ka tööline ja sõidab tööle koos nendega. G.T ei ole kunagi öelnud, kui palju inimesed hakkavad teenima, oli öeldud, et see on väga raske töö, sunnitöö, et dokumente vormistab tööandja kohapeal kõikidele olenemata kodakondsusest. G.T rääkis, et võib töötada kahel inimesel gruppides , töö on Hispaanias ja Valenscias, konkreetset kohta ei olnud öeldud. Inimesed, kes olid nõus sõitma, tulid selle bussiga. Buss sõitis Narvast läbi Jõhvi Hispaaniasse, kus oli elamine ja töö. Bussi tellis G.T ja sõitis koos nendega ja maksis

ka selle eest sama summat. Mingeid lubadusi G.T inimestele ei andnud. Kuna inimesed soovisid tagasi tulla Eestisse aasta lõpuks, oli muudetud väljasõidu kuupäev. Väljasõit oli kooskõlastatud A ja inimestega, kes tuli nende vastu Riias. Riiga sõiduajal korjas G.T inimestelt raha Narva-Riia sõidu eest ning maksis bussijuhile umbes 300-350 eurot. Teisi rahasummasid G.T ei kogunud. Riias nad istusid teistesse bussidesse ja sõitsid Valenciasse. Sõit ei olnud edukat, inimesed lootsid, et saavad kohale kiiresti, teel oli rike. Valencias tööd ei olnud, neid saadeti El Rossiosse ning neil tuli maksta täiendavalt 10 eurot sõidu eest A . Saabudes El Rossiosse olid vastas ebakained inimesed, kes rääkisid halbu asju, olid agressiivsed. Parema majutuse eest tuli maksta veel 50 eurot. Kui G.T tuli järgmisel päeval olid inimesed argessiivsed ja hakkasid ähvardama. Inimestega suhtles A , kes ütles, et töö ja elukoht saab olema parem, kui see neid ei rahulda. G.T ise lahkus Hispaaniast 2 päeva pärast. Peale prokuröri pooli süüdistuse täiendamist andi süüdistatav G.T ütlusi, et varalist kasu ma ei saanud. Inimesed kinnitasid, et A üüris maja kus elada. A andis ta 6850 € ja tema raha 600 €, bussijuhile andis ta 350 €.

Kannatanu M L ütluste kohaselt oktoobris 2009 leidis ta saidist seti.ee tööpakkumise. Kuulutuses pakuti töö Hispaanias Valencias apelsinide ja mandariinide korjamisel, töötasuks oli märgitud 20000-24000 krooni ühe kuu jooksul, elamine mugavustega majas, töö tingimused olid kirjeldatud nii, et tundus jõukohane. Kuulutus oli Kristiina nimelt. Linnas arutas sõbrannaga O K ja otsustas helistada kuulutuses märgitud telefoninumbrile. M L ja O K kohtusid süüdistatavaga Narvas Fama keskuses. Kohtumisel ütles G.T, et ta on Galina ning kinnitas kuulutuses olnud informatsiooni töö kohta, seletades, et on võimalik teenida 20000 krooni kuus, on vaja vaid vilju korjata, aga traktor viib kastid ära, raskest füüsilisest tööst juttu ei olnud. G.T sõnade järgi maksis apelsinide kast 1 euro, mandariinide 1,50 eurot. G.T ütles, et ise ammu töötab Hispaanias, tahab sinna koos perega elama asuda. G.T enda eeskujul, et ta töötab ja teenib raha, äratas absoluutse veendumuse töö kohta. G.T seletas, et Hispaanias saavad tööle kõik olenemata kodakondsusest – ka VF kodanikud ja ilma kodakondsuseta isikud. Tööluba vormistatakse 2 päeva jooksul. Elamistingimuste kohta rääkis G.T, et majas olmetingimustega, võib elada 2-3 inimest toas, see kõik maksis 200 eurot. L ja K andsid kohe G.T-le garantiiraha 50 eurot, kokku oli vaja 600 eurot – 250 eurot teekond, 150 eurot dokumentide vormistamine Hispaanias ja 200 eurot elamine. Ülejäänud raha 550 eurot andsid L ja K bussis. Hispaaniasse sõitsid nad Riia kaudu. Jõudes Valenciasse, said nad teada, et seal tööd ei ole G.T seletas, et võib sõita edasi El Rossiosse, kus on töö ja elamine. Edasise sõidu eest tuli täiendavalt maksta 10 eurot igaühelt. El Rossios teatati nendele, et apelsinide kast maksab 0,50 eurot, mandariinide kast -0,90 eurot, iga 10-s kast tuleb anda brigadirile. Elamustingimused ei vastanud G.T poolt kirjeldatule, nad pidid juurde maksma 50 eurot, samuti ostma gaasi. G.T lahkus Hispaaniast kas järgmisel või ülejärgmisel päeval, kui saabusid El Rossiosse. Tööd võimaldas nendele hoopis teine meesterahvas nimega Oleg, kes aitas ka dokumentide vormistamisel. Kaheteistkümnetest inimestest, kes tuli Eestist tööle Hispaaniasse koos M L said tööle vaid 3,

kellel oli EV kodakondsus. Dokumentide eest maksis M L täiendavalt 50 eurot. Hispaanias viibis L umbes kuu aega, kuna dokumentide vormistamine kestis kaua, umbes kaks nädalat L töötas. Töö eest sai M L tasu, millest arvati maha – 5 eurot tööle sõit iga päeva ja 50 eurot dokumentide vormistamine, ning ta sai kätte umbes 100 eurot. El Rossisos elades, sai L tuttavaks teiste inimestega, kellega koos varem tili G.T tööle Hispaanias, need inimesed teatasid, et G.T praktiliselt ei töötanud, ütles et ta on haige. M L teatas, et tegelikus ei vastanud G.T poolt kirjeldatule ning kui L oleks teadlik kõigest tingimustest Narvas, ta Hispaaniasse ei sõitnuks. Tagasi sõitis ta lennukiga, pileti broneeris tema tütar. M L esitab tsiviilhagi summas 14320 krooni ehk 915,79 eurot. Kannatanu O K ütluste kohaselt näitas talle M L kuulutust saidil seti.ee. Kuulutuse sisuks oli, et korjatakse inimesi tööle Hispaaniasse, vanus ja sugu tähtsust ei omanud, 20 000 24000 krooni palk 2 nädala eest korraga, elamine Valencias, elamistingimused head. Kontaktisikuks oli märgitud Kristiina. Nad helistasid, leppisid kohtumise kokku ja Famas kohtusid. Algul rääkisid naisterahvale Kistiina, hiljem ütles, et ta on Galina, kuulutuse andis, sest ei tahtnud oma nime avaldada, sest teda Narvas tuntakse. G.T esitles end tööandjana, töö kohta ta rääkis, et töö ei ole raske, ütles, et tema töötab juba pool aastat ja saab hakkama, pani ennast eeskujuks. Töö on Valencias, on vaja apelsine ja mandariine korjata, et traktor veab kaste, et tööriistad saab sealt, aga võib ka siit osta, et riided oleks kerged. Ütles, et ka mitte EV kodanikud saavad Hispaania tööload, et tal endal on ka „hall pass“. Elamise kohta selgitas, et kõik tingimused olemas, söömi võimalused, soe vesi, toas 23 inimest, elamine on Valencias. K ja L olid kindlad, saadud info on tõene, apelsinide kast maksis tema sõnade järgi 1,00 € ja mandariinid 1,5 €. G.T oli väga veenev oma juttudes, et ise seal töötas pool aastat ja oli rahul. Lubas, et 2 nädala jooksul nad teenid tasa kulutatud raha. Oma viibimist Narvas selgitas G.T sellega, et tuli brigaadi moodustama. Esimesel kohtumisel maksid 50 €, tagatiseks, et sõidame sinna, ülejäänud summa 550 eurot nad maksid bussis teel Jõhvist Riiga, G.T oli paber, kuhu igaüks kirjutas oma nime ja pani allkirja. Valencias pidi vastu tulema A , kes pidi olema põldude omanik ja annab tööd põldudel. Keegi vastu ei tulnud, Galina ütles, et 2 tunni pärast tuleb, nägime teda alles õhtul. Valencias elamist ei ole pakutud. G.T tuli ja ütles, et Valencias tööd ei ole ja vaja sõita El Rossiosse. Kõik küsisid, miks tööd ei ole, olid nördinud. Kõik otsustaid, et vaja El Rossiosse sõita. Korjati veel 10 € inimeselt ja samade bussidega sõitsid El Rossiosse. El Rossioska tööd ei saanud, dokumente tööks K ka ei saanud. Ü ritati panna neid elama majja, kus elas teine brigaad, see oli sigala. Inimesed ei lasknud busse ja BMW ära sõita, nõudsid teist elamist, mille eest maksid täiendavalt 50 eurot. G.T ööbis bussis maja juures ning järgmisel hommikul teda juba ei olnud. Said aru, et G.T pettis neid, ta veenis Hispaaniasse sõitma, Valenciasse tööle, inimesed uskusid tema sõnu, kaotasid palju raha. El Rossios elas Kolpakova umbes kuu aega, otsustas sõita ära, sest tööd ei olnud. Töötasid need 3 inimest, kellel oli EV kodakondsus – M L , K , N nimeline naisterahvas. Hispaania ei anna tööluba isikutele, kellel ei ole EL kodakondsust, said sellest teada O , kes oli teine tööandja. Kodus said teada, et 2009 aastast Hispaania ei anna tööluba mitte kodanikele. O K esitab tsiviilhagi summas 915,79 €, selles on sõit kuni El Rossioni 600 €, elamine, 4000 krooni lennukipilet Riiga.

Tunnistaja T K ütluste kohaselt sai ta tuttavaks G.T-ga (Konovalovaga) septembris 2009, ta koos G.T-ga sõitis tööle Hispaaniasse. Nende brigaad elas Hispaanias El Rossio külas, Sevilias. Majutati neid elumajja, kus elas ka G.T.

jäi mulja, et G.T tuli nendega Hispaaniasse esimest korda. Kes oli EL kodanik sai tööloa 10 €, teistele vormistati sotsiaalnumber 10 € eest. Septembris tööd ei olnud üldse, oktoobris 2-3 korda nädalas inimesed käisid põllul. K töötas ilma tööloata, kuna A ütles, et tööd saab ikkagi teha tema dokumentidega. Mõned inimesed peeti kinni ja maksid trahvi. K töötas Hispaanias umbes 30 päeva kolme kuu jooksul ning teenis 150 eurot. G.T oli teadlik, et kellel ei ole kodakondsust ei saa üldse Hispaania töötada. Mandariinide kasti hind oli 0,75 € ja apelsinid 0,5 €, kuid hinnad muutusid, see sõltus põllust ja tööandjast ja kokkuostu hinnast. Kasti maksimaalne hind oli - mandariinid 1,10 € ja apelsinid 1 €. Saada 20-24 000 krooni kuus oli ebareaalne. G.T Hispaanias ei töötanud, töötas 1,5 päeva, kui nad käisid Hispaaniast Portugali tööle. Ta sõitis ära kuskil novembris. Inimene, kes oli meie brigadir ütles, et tuleb veel üks grupp, keda viib Galja. Inimeste osa, keda tõi G.T tööle, sõitis järgmisel päeval minema, osa elas ühes majas, kuid oli ilma tööta. Kui inimesed tulid El Rossiosse, neile räägiti kohe, et tööd ei ole ja ei ole võimalik saada tööluba, ning mõned otsustasid lahkuda. Tunnistaja M N ütluste kohaselt tegeleb tema firma veoteenusega. Aastal 2009 oktoobris või novembris helistati talle telefoni teel ning paluti inimesed Riiga viia. Telliti 19 kohaline buss ning teenus maksis 5500 krooni ehk 350 eurot. Riiga viis inimesed L Z . Tasuti sularahas L . Kannatanu T S ütluste kohaselt oli seti.ee kuulutus tööst Hispaanias, lubati häid elamistingimusi, head töötasu, oli kontakt Kristiina number. Elamine ja töö oli Valencias, mandariinide ja apelsinide korjamine hea töötasuga 1100-1500 € kuus. Kannatanu helistas ja samal päeval oli määratud kohtumine, kuhu läks koos tütrega M J . Kohtumisel rääkis G.T , et vormistab dokumendid, et paneb kokku brigaadi tööks Hispaanias Valencias, et pidime mandariine ja apelsine korjama kastidesse, et töö on ametlik ja iga kodakondsusega saab tööle, töö eest makstakse üle 2 nädala. Mandariinide ja apelsinide kast pidi maksma 1,10 €, kui hästi töötada siis hind tõuseb. Lubas häid elamistingimusi, toas 2-3 inimest, sooja veega, köögiga, kõik mugavused, elamine maksis 100 € kuus, inimesed andsid 200 € nagu kuu eest ette. G.T , ütles, et K on tema tütre nimi. G.T rääkis teekonnast, tööst, tasust, teadis kõike, ütles, et mina teid viin, mina kõike tean. Oli palju korraldavaid küsimusi mida teha selleks, et sõita ja raha teenida. G.T ütles, et töötas seal ja teenis hästi ja kavatseb perega elama minna, et tuli Eestisse tööbörsile registreerima, gruppi kokku panema ja sõidab tagasi Hispaaniasse. G.T oli väga veenev oma kogemuste najal, et teenida on lihtne ja kerge, ta mõjutas kannatanut töö vastu võtma. Kannatanu korduvalt helistas G.T-le ja küsis, kas ilma kodakondsuseta saab tööd, sest nende peres oli erinevad passid. Galina vastas veenvalt, et ka halli passiga saab tööd. Teel Riiga korjas G.T raha 600 eurot igaühelt ja passi koopiad, tema sõnade järgi vormistatakse dokumendid 2 päevaga ja siis inimesed asuvad tööle. Hiljem sai kannatanu teada, et tee eest maksis ta vähem ja dokumentide vormistamine maksab 10 €. Saabudes Hispaaniasse, tuli välja, et kõik G.T lubadused ei vasta tõele: Valencias ei olnud töö- ega elukohta, keegi ei oodanud, elamistingimused olid väga halvad, hinnad ei vastanud tegelikkusele, ei ole võimalik lubatud raha teenida, tuleb veel kahele brigadirile ka A teenida, iga 10 kast tuli anda neile, pidid sõitma El Rossiosse kuna Valencias tööd ei olnud. El Rossios elavad inimesed seletasid, et nad on ilma tööta kaua ja ei saa koju tulla. T S koos oma perekonnaga – tütre M J , tütre abikaasa L J ja poja J S , viibis El Rossios 3 päeva ja tulid tagasi koju. T S palus G.T tagastada nendele raha majutuse ja dokumentide vormistamise eest, kuid raha tagasi ei saanud. Eestisse tagasi nad tulid sama bussiga (Riiani), millega sõitsid Hispaaniasse ning maksid selle eest 100 eurot inimeselt. Kui kannatanu oleks teadnud kõigest tegelikest asjaoludest Narvas, ta ei võtnuks vastu tööpakkumise. Kuna T S ise maksis kogu pere eest, st nelja inimeste eest, siis ta esitab tsiviilhagi summas 3500 eurot.

Kannatanu M J (S ) ütluste kohaselt helistas talle 2009 oktoobri lõpus ema ja ütles, et seti.ee nägi kuulutust tööks Hispaanias. Ema helistas ja me läksime kohtumisele. Kohtumisel ütles naisterahvas, et ta on Galina, et kogub gruppi tööks Hispaanias Valencias. Endast ta ütles, et töötab Hispaanias ammu põllul korjab apelsine ja mandariine. G.T rääkis tööst Hispaanias: tsitruste korjamine, palk1100-1500 €, makstakse kasti koguse järgi, kast maksab 1,10 €. Selgitas, et selleks, et saada tööd, kodakondsus tähtsust ei oma, et vormistatakse tööluba kahe päeva jooksul ja siis saab kohe tööle. G.T lubas, et inimesed elavad 2-3 inimest toas. Iga inimene pidi maksma 600 €, millest 150 oli dokumentide eest, 200 elamine, 250 sõidukulud. G.T õi ennast eeskujuks. M J ema T S andis tema ja tema mehe eest G.T-le raha teel Riiga, iga ühe eest 600 eurot, siinjuures iga üks kirjutas paberile oma nime ja allkirja, summa. Saabudes Valenciasse, ütles G.T, et tööd ei ole, maja ei ole üüritud, peab ootama 2 nädalat kuni viljad valmivad või sõitma 800 km kaugusele. Kõik sõitsid sinna kui oli lootus, et seal on tööd. Sõidu eest tuli maksta veel 10 eurot. El Rossios tanklas kohtusi meesterahvaga nimega M , kes oli brigadir, ta rääkis töötingimustest, mis ei vastanud G.T poolt räägitule: Töötasu, kasti hind oli madalam, mandariinide kast oli 0,9 €, apelsinide kast 0,5 €, et temale tuleb anda iga 10 kast, aiakäärid ei sobinud, mis ostsime ja peame ostma nendelt ja samuti pidime ostma ämbrid. El Rossios tööle M J ei jäänud, kuna suheldes inimestega, kes seal olid juba enne, ütlesid, et tööd ei ole, neil ei ole süüa, ei ole raha et koju tagasi sõita, oli arusaadav, et töötamine Hispaania ei ole reaalne, et veel suurematesse võlgadesse sattuda, otsustas nende perekond lahkuda. Kannatanu J S ütluste kohaselt sõitis ta tööle Hispaaniasse, sest tema ema sõnade järgi seal pakuti hea tasuga tööd. Narvas oli raske tööd leida, selle pärast nõustus ema ettepanekuga sõita Hispaaniasse. Narvast Riiga nad sõitsid bussiga, Riias istusid ümber väiksematesse 2 bussi. Teel maksis T S poja J S eest vajalikud 600 eurot. Kui nad sõitsid Hispaaniasse rääkis G.T, et ta ise töötas tsitrusviljade korjajana, võib teenida kuni 2000 € kuus, et töö juba ootab Valencias, saabudes saab kohe tööle asuda, et elamine on üüritud. Kuid saabudes Valenciasse, tööd nad ei saanud ja kui inimesed tahavad võivad sõita El Rossio. El Rossios viibis J S umbes 4 päeva, ööbis 3 ööd olime autos, 1 öö majas ning sõitis tagasi koju sama bussiga, millega tuli Hispaaniasse, sest seal elanud isikud teatasid, et tööd ei ole. Kannatanu A K ütluste kohaselt Seti.ee oli kuulutus tööst Hispaania Valencia ja ta helistas. Tempo kohvikus kohtus ta G.T-ga ja oli veel umbes 15 inimest, küsiti küsimusi palga kohta, elamistingimuste kohta. G.T edastas informatsiooni: saab teenida kergelt 800 €, pingutades rohkem, palk kord 2 nädala tagant, korjata apelsine ja mandariine Valencias, kodakondsus ei oma tähtsust, tööle võib asuta 2-3 päeva pärast peale dokumentide vormistamist, elada 2-3 inimest toas, head tingimused, maksta tuleb 200 € majutuse eest, 250 sõidukulu, 150 € dokumentide vormistamine. G.T kohtumisel andis mõista, et on võimalus tööd saada, endast ta ütles, et viib inimesi töökohani, kus neid vastu võetakse ja hakkab töötama koos inimestega, et juba töötas seal, teenis hästi ja soovis aidata Narva töötuid. G.T veenis kannatanu tööpakkumuse vastu võtma. Saabudes Valenciasse tööd kannatanu ei saanud, neid viidi El Rossiosse. Ise G.T viibis El Rossisos umbes 3 päeva, temalt kannatanu tööd ei saanud. Tuli meesterahvas nimega O , kes ütles, et talle helistas A S , et siin on inimesi kes töötasid põllul ja neil on dokumendid. Kannatanu küsis O , miks A S ise teid tööle ei võtnud, millele O vastas, et ei tea, sest A S ei vasta telefonile. A K töötas umbes 2 nädalat koos M L , mandariinid maksid 1,10 ja apelsinid 0,5€. Elamistingimused ei vastanud lubatule, toas oli külm ja niiske, voodid olid narid, toas elas 6 inimest, teenis K kokku 100 € üle 2 nädala eest. Tööks vajalikke dokumente aitas K vormistada O . Teised, kes ei sõitnud ära kohe, olid majas, sest tööluba nad ei saanud. Viibis Hispaanias kuu aega,

dokumentide vormistamine võttis 2-3 päeva, mille eest maksis K täiendavalt. A K esitab tsiviilhagi summas 14846,50 krooni

Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud asitõendi vaatlusi protokolli koos kuulutuse väljatrükkiga ( prokuröri toimiku lk 238-238), mille kohaselt kuulutuse sisuks on töö pakkumine Hiapaanias Valencias (Seviljas), kirjeldatud töö ja elamistingimused. Tunnistaja L Z ütluste kohaselt 2009 sügisel palus M N sõita bussiga Riiga inimeste veoks. Fama juurest võttis ta rahva peale ja sõitis Riiga. N sai aru, et grupi juht oli G.T . Sõidu ajal kuulas ta, et grupi juht korjas raha. Temale maksti sõidu eest umbes 300 eurot, maksis organiseerija. Kannatanu S B ütluste kohaselt helistas ta kuulutuses antud numbrile ja samal päeval leppis kokku kohtumise Tempo poe juures. Telefoni teel öeldi, et majutus on 100 €, et toas elab 2-3 inimest, majas pidi olema kuum vesi, apelsini kasti eest pidi makstama 1,1 €, tüki töö, riietus kerge, kuna on väga palav, töö raske, kaste tassida pole vaja, ütles, et ise töötas seal ja läheb tagasi. Kohtumisel lubas G.T tööd Valencias, apelsinide ja mandariinide korjamises, tema sõnedel saab ka pikemalt töötada ja korjata juurvilju, oliive, rääkis, et 2 nädalaga saab makstud 600€ tagasi teenida, et iga kodakondsusega saab tööd, et Valencias tuleb vastu inimene, kes vormistab dokumente ja annab elamise. Enda kohta ütles G.T, et paneb kokku grupi, organiseerib sõidu, sõidab koos inimestega ja hakkab tööle koos nendega, ütles et ise oli seal töötanud ja kavatses tagasi minna, oli näha, et inimene teab olusid Hispaania. Raha 600 eurot tasus kannatanu bussi kui sõitis Narvast Riiga. Saabudes Valenciasse tuli välja, et seal tööd ei ole, G.T ütles, et et alles 2 nädala pärast saab tööd, et tööd on kaugemal 800 km, ta kinnitas, et seal on tööd ning inimesed otsustasid edasi sõita. El Rossiosse jõudsinad 11,11 hommikul, vastu tuli M , ütles et ta on brigadir, et elamist meile ei ole, et kast apelsine maksab 0,5 €, et iga 10 kasti peame talle andma, palus oodata ja jalutada. Tuli meesterahva nimega M koos teise meesterahvaga ja nad pakkusid võimalust elada majas, kus elas grupp Narvast. Kui saabus El Rossiosse G.T, kannatanu küsis, miks ei ole lubatut, millele sai vastuse, et pöörduge A S poole. Ööbimiseks tingimusi ei olnud, voodid olid täis, juhul kui keegi oleks maganud mitmekesi voodis , siis oli võimalik majas ööbima. Kannatanu suhtles inimestega, kes elasid majas, kuhu paluti ka temale elada. Olid inimesed Leedust, kes ütlesid, tere tulemast põrgusse, et teenida ei ole siin võimalik. B viibis El Rossios 3 päeva ja sõitis bussiga Riiani, mille eest tasus veel 100 eurot, Riiast sõitis Narvani reisibussiga, 335 krooni pilet. Tagasi sõita otsustas, sest oli palju valet, teda peteti, tööd ei olnud Valencia ega El Rossio, elamist ei olnud, A kes pidi olema tööandja meiega ei suhelnud. S B esitas tsiviilhagi summas 758,07 eurot. Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kannatanu S B ülekuulamise protokolli lisa – fotod (prokuröri toimiku lk 36-38), mille kohaselt on fotodel kujutatud M S ,

L J,Š,B,.

Kannatanu G S ütluste kohaselt sai ta T S teada, et seti.ee on kuulutus tööst Hispaanias Valencias. Ta ise ka vaatas kuulutuse, pakuti tööd Hispaania Valencia, tsitruseliste korjamisel, tasuga 1500 €. Kannatanu helistas numbril, oli nimi Kristiina, vastas Galina, ütles, et see oli tütre kuulutus. Kannatanu küsis töö kohta, G.T vastas, et töö on põllul, apelsinide korjamine, töö riietus kerge, töö ei pidanud väga raske olema, kast maksab 1,10 €,

kaste korjab traktor, et elamine heas majas, toas 2-3 inimest, käivad lukus, pesemisvõimalused, tualett, et raha kerge teenida , võib teenida 600 € kahes nädalas, saame tagasi teenida makstava 600 €, et töökoht asub Valencia elamisest mitte kaugel. Samuti G.T ütles, et kodakondsus ei oma tähtsust ning 2 päeva pärast peale dokumentide vormistamist saab tööle. Tuleks maksta 600 € - 200 elamine, 250 tee eest Valencia, 150 tööloa vormistamine. Kannatanul tekkis veendumus, et ta saab tööd ja otsustas sõita tööle Hispaaniasse. Bussis andis kannatanu G.T-le 600 €, kuna G.T ütles, et vaja raha näidata, et oli olnud juhus, kus sõitsid aga ei maksnud. Raha G.T võttis allkirja nime taha. Valencias kannatanu tööle ei asunud, G.T ütles, et elamist ja tööd ei ole ja ei tulegi, vaja sõita El Rossio. Seal hommikul tuli brigadir M , kes ütles, et apelsinide kast maksab 0,5 €, iga 10 kast tuleb temale anda, et traktor kaste ei korja. Inimestelt, kes majas elasid sai kannatanu teada, et tööd ei ole, nad on ilma raha ja tööta, tagasisõiduks raha ei ole, lähedased toetavad. M käest, et peame dokumendid vormistama, et töö asub 80 km kaugusel, viiakse autoga. El Rossios oli ta 3 päeva, sel ajal v viidi linna ja vormistati sotsiaalnumber, millega A sõnade järgi võib tööloa vormistada. Tööle kannatanu ei asunud, otsustas sama bussiga koju sõita, kasutamata raha ta tagasi ei saanud. Kui ta oleks teadlik kõigest asjaoludest Narvas, ta ei võtnuks tööpakkumise vastu. G S esitas tsiviilhagi summas 13637,50 krooni ehk 871,96 eurot. Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kannatanu G S ülekuulamise protokolli lisa – fotod, kus on kujutatud Hispaanias maja, samuti auto ja buss (prokuröri toimiku lk 17-24). Kannatanu F L ütluste kohaselt oli Seti.ee kuulutus, pakuti tööd Hispaania Valencia, apelsinide ja mandariinide korjamine, elamine võimaldati, organiseeris Kristiina, telefonis Galina selgitas, et see on tema t nimi. Galina ütles, et sõidab ka tööle, aga kogub rühma kokku, seadis ennast eeskujuks. Tööd lubati Valencias, 2 nädalaga saab tagasi teenid sõidu kulu 600 €, tööd saab iga inimene vaatamata kodakondsusele. Elamise kohta seletas G.T , et 2-3 toas, soe vesi, internet, kõik tingimused, elamine on töökoha lähedal. Tuleks maksta 600 € - 200 elamine, 250 tee eest Valencia, 150 tööloa vormistamine. G.T veenis teda tööpakkumine vastu võtma, kuna tema jutt kuidas ise raha teenis oli veenev. 600 € maksis kannatanu G.T-le teel enne Tartut. Keegi S küsis kas on võimalik maksta ositi, G.T polnud sellega nõus. Ütles, et kes pole nõus võib koju tagasi sõita. Valencias tööd ega elamist kannatanu ei saanud. G.T pakkus sõita edasi 800 km El Rossio, kus on võimalik vilju korjata, et seal on tööd. El Rossios tööd ka ei saanud. Kui ta oleks teadnud, et Valencia ei ole tööd, ei võtnud ta pakkumise vastu. Kohapeal sai kannatanu aru, et G.T lubadused ei vasta tõele, et tegelikkuses dokumentide vormistamine maksab 10, mitte 150, et Valencias tööd ei olnud, et kodakondsus oli oluline. Tagasi kasutamata raha kannatanu ei saanud. Elamiseks Hispaanias saatsid F L raha lähedased, tuttavad. Tööl ta ei käinud, sest ei olnud tööluba, L sai mingi registreerimise dokumendi millega teda tööle ei võetud. L hiljem teada O , et tema passiga ja selle dokumendiga ta ei saa mind tööle võtta, et sõidaks ta parem koju. Halli passiga Hispaania tööd ei saa. F L esitas tsiviilhagi summas 16196,50 krooni ehk 1035,58 eurot. Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud makse korraldused (prokuröri toimiku lk 124, 126, 130, 131, 132, 133). Kannatanu O O ütluste kohaselt nägi ta seti.ee kuulutust, milles kutsuti tööle tsitruste korjamisele Hispaania Valencia. Korjati gruppi tsitruste korjamiseks Valencia, tasu 800-1500 €, 1 kord 2 nädala tagant, tööd saavad iga kodakondsustega inimesed. O helistas

telefoninumbrile ning sai kinnituse, et saab tööd ilma kodakondsuseta, oli öeldud, mis summa kaasa võtta, elamistingimuste kohta, töötingimuste kohta, kuidas toimub maksmine. G.T seletas, et töötab ise seal, talle väga meeldib, elamistingimused on head, palka makstakse õigeaegselt, ta tuli Eestisse gruppi kokku panema. G.T oli väga veenev, et töötab ise, et dokumendid vormistatakse, et kõik on ametlik, et on elamine, kui vaja ta aitab, rääkis et töötab üle aasta, talle väga meeldib, et kavatseb perega sinna elama asuda, taotleb kodakondsust. O maksis G.T-le bussis 600 € - 200 elamine, 250 tee eest Valencia, 150 tööloa vormistamine. Valencias ütles G.T, tööd ei ole, et on vaja sõita edasi Seviliasse El Rossio, sõidu eest täiendavalt maksti 10 eurot. El Rossios ka tööd ei saanud, sest halli passiga ei saan tööluba vormistada. O vormistas sotsiaalnumbrit ja elamisluba, mis lubas Hispaanias elada, seda selgitas meesterahvas O , kes tuli neid tööle võtma, küsis dokumente ja ütles, et nendega töötada ei tohi, et alates juulist saavad töötada ainult kodakondsusega isikud. Hispaanias elas O umbes kuu aega, vahendid elamiseks saatsid talle lähedased. A üüris elamiseks maja, mille eest maksis kannatanu 50 eurot, tuli ka gaasi eraldi osta. O O esitas tsiviilhagi summas 14121 krooni ehk 902,87 eurot. Tunnistaja A G ütluste kohaselt töötas ta aastal 2009 Hispaanias, korjas apelsine ja mandariine, aitas inimesi, näitasin kuidas korjata. Kodakondsust tal ei ole, kuid tööluba oli, sest oli vormistatud 2008. aastal. Umbes oktoobris 2009 sõitis ta koos inimeste grupiga Eestist Hispaaniasse tööle, selles grupis oli ka G.T . G.T töötas Portugalis, kuid mitte kaua, sest tal oli kuumuse pärast halb. Elasid nad El Rossios. G.T tuli tagasi koju Eestisse tervise pärast, sest töö oli raske, ta ei rääkinud, ei kavatseb tulla tagasi. Mandariinid maksid 1,20 € kast, apelsinid olid odavamad, hind kõikus, inimesed pidid talle korjama iga 10 kasti. Umbes novembris 2009 G.T tuli El Rossiosse grupiga, millest mõned isikud said tööd, kõik soovijad said ka elamise. G.T kokku käis Hiapaanias kaks korda, ühel korral koos G , teisel tõi grupi.

Kannatanu L J ütluste kohaselt abikaasalt ja abikaasa emalt sai ta teada, et Hispaanias saab teenida. Ta ise ka vaatas kuulutuse, kus oli kirjas, et korjatakse gruppi tööks puuviljade korjamiseks Valencia 3-6 kuuks, töötasu suurus 1100-1500 eurot, palka makstakse 1 kord 2 nädala tagant. J kuulas omakseid, siis luges ka ise kuulutust ja veendus, et saab teenida, kuna oli töötu. Sõidu ajal Narvast Valencia rääkis G.T , et inimesed puhkavad 2-3 päeva, lisaks dokumentide vormistatakse ja siis oleks saanud tööle asuda. G.T kinnitas, et maja on üüritud, et on töö. Samuti sõidu ajal maksti 600 eurot - 150 sõit, 200 majutus, 150 tööluba ja andis passi koopia dokumentide vormistamiseks. L. J ämm andis tema eest, igaüks andis paberile nime taha allkirja. Valencias tööd nad ei saanud, ei saanud ka elamist. G.T ütles, et viljad pole valmis, peab 2 nädalat ootama või sõitma lõuna poole. Kõik sõitsid El Rossiosse, kuid seal ka tööd ei saanud. Inimestelt keda seal J kohtas ja inimestelt kes majas elasid sai ta teada, et tööd seal ka ei ole. L J otsustas Hispaaniast lahkuda, sest ei tahtnud võlgu võtta, ta küsis G.T-lt raha tagasi, kuid ta ütles, et raha on A käes. A ütles, et raha ei ole, andis Galinale. Kui L J oleks teadnud Narvas, et kuulutuses on vale andmed, ta ei sõitnuks Valencia tööle. Bussis rääkis G.T, et apelsinide kasti hind on 1,10 eurot, tegelikult oli 0,5 eurot.

Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud O O lennukipiletid, T S bussi piletid, F L lennukipiletid, A K lennukipileti koopia (prokuröri toimiku lk 55, 79-82, 128-129, 149), dokumendid kinnitavad esitatud tsiviilhagide summat. Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud asitõendi vaatlusprotokolli (prokuröri toimiku lk 220-223), milles vaadeldud G.T mobiiltelefoni Sony Eriksson. Kohus võttis KrMS § 286-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kohtueelse menetluse kulude tõendid (prokuröri toimiku lk 218-219, 185-187, 246-247). Kohus võttis KrMS § 297 alusel vastu kannatanu T väljavõtted, mis kinnitavad tsiviilhagi summat.

S poolt esitatud telefoni kõnede

Kohus võttis KrMS § 297 alusel vastu prokuröri poolt esitatud O O panga väljavõtte, kust on näha, et M L arvele on J O tehtud ülekanded; lennupiletid M L ja O K nimele, mis kinnitavad, et 11 ja 12,12,2009 nad lendasid Seviliast Riiga; lennupiletid A K ja F , kes lendasid lennukiga Sevialist Riiga 11 ja 12,11.2009; M L Danske panga konto väljavõte, mis kinnitab teostatud ülekandeid.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et G.T teod temale esitatud süüdistuses KarS § 209 järgi on tõendamist leidnud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kannatanute T S, M S, L J, J S, G S , S B , O O , M L, O K , F L, A K ja tunnistajate M N , A G , T K , L Z ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule tervikliku pildi toimepandud kuriteost. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Kannatanud ei olnud varem süüdistatava ega teineteisega tuttavad (enamuses), kuriteo teoimepanemise asjaolude kohta annavad kannatanud ühetaolisi ütlusi. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistajate

ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Kohtu hinnangul kannatanud andsid ütlusi selle kohta, mis toimus tegelikkuses. Kohus loeb süüdistatava G.T ütlusi mitteusaldusväärseteks kuna need on vastuolus kannatanute ja tunnistajate ütlustega, ütlused ei ole „eluliselt usutavad“, ütlustes esinevad vastuolud ka eeluurimisel antud ütlustega. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe süüdistatava G.T ütlusi eluliselt usutavateks, sest ei ole usutav, et isik, kes sõitis esimest korda tööle Hispaaniasse vilju korjama ning sai aru, et ei saa tervise tõttu sellistes töö- ja ilmastikutingimustes töötada, siis sama isik, mõne päeva pärast, . Samuti ei ole usutav, et isik, kes läheb Eestist Hispaaniasse , kandes seejuures rahalisi kulutusi, viibib kohapeal 2-3 päeva ja sõidab ära. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka see, et keegi andis süüdistatava asemel kuulutuse, viidates tema telefoninumbrile ja tütre nimele, ning seejärel süüdistatav võtab telefonikõned vastu, organiseerib kohtumisi jne. G.T andis eeluurimise käigus ütlusi, et tema ise andis kuulutuse sotsiaalvõrgustikus Hispaanias töö võimaldamise kohta, kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta ei andnud kuulutuse. Eeluurimisel rääkis süüdistatav, et korjas inimestelt 600 eurot, kuid kohtuistungil eitab seda. Ütluste erinevust põhjendas G.T mõju osutamisega menetleja poolt, kui kohus suhtub sellesse kriitiliselt, kuna ülekuulamisel osales kaitsja, samuti ei ole kohtule esitatud andmeid, et G.T eeluurimise staadiumis vaidlustaks menetleja tegevust. Kohus ei saa isikulise tõendiallika ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna. Olukorras, kus süüdistatav on ristküsitlusel ja kohtueelsel uurimisel andnud diametraalselt erinevaid ütlusi ja ta pole suutnud erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, ei saa kohus tema ütlustele tugineda valikuliselt, vaid need tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. (RKKKo 3-1-1-31-12, 3-1-1-26-13). Ülaltoodust lähtudes jätab kohus süüdistatav G.T ütlused tervikuna kõrvale. Kohus, kohtuotsuse tegemisel rajaneb kannatanute T Si, M S, L J, J S, G S, S B, O O, M

L, O K ,

L, A K ja tunnistajate M N , A G , T K , L Z ütlustele, asitõendi vaatlusprotokollidele (tl 1-3, 15-18), fototabelitele (tl 7-11, 36-39), ning loeb tuvastatuks, et G.T , tulles Hispaaniast Narva, olles teadlik Hispaanias töö ja elamise tingimustest, otsustas saada varalist kasu, viies Eestis elavaid isikuid eksimusse faktiliste asjaolude kohta. Selleks avaldas G.T Kristina nimel oktoobrikuus 2009.a internetiportaali www.seti.ee avalikkusele kättesaadavas internetiväljaandes tööpakkumise kuulutuse, mille sisu ei vastanud tegelikkusele: „Töö Hispaanias tsitruseliste korjamisel“, milles teavitas - komplekteerime inimesi brigaadidesse tööks Hispaanias, töö on Valentsias (Sevillas) apelsinide ja mandariinide korjamine. Töögraafik 5/2. Võib töötada paaris meesterahvas ja naisterahvas. Komplekteerimine toimub kuni 20. detsembrini. Töö on hooajaline 3 kuni 6 kuud (võib kauem). Elamistingimused on head, söök omal kulul. Kõigi tööks vajaminevate dokumentide vormistamine. Palgamaksmine iga kahe nädala järel, hea töö ja püüdlikkuse puhul palk võib olla 800-1100 eurot. Väljasõit Narva-Sillamäe-JõhviTallinn-Sevilla. Lisainfo telefonil + xxxxxxxxxxxx“. Oktoobri lõpus 2009 telefoni vestlustel ja isiklikel kohtumisel kinnitas G.T tegelikkusele mitte vastava informatsiooni ning pakkus T S , M S , G S , S B , O O , M L , O K , F L , A K ametlikku ja kindlat tööd Hispaanias mandariinide ja apelsinide korjamisel. G.T (Konovalova) selgitas kuulutusest huvitatud tööotsijatele, et töö on kindel

ja ametlik, kindla tööpalgaga, kusjuures tasumine toimub tükitöö alusel 1,10 eurot korjatud mandariinide või apelsinide kasti eest, töötasu umbes 20000-24000 krooni kuus, ehk 10001500 eurot, töö seal on olemas ja juba paari nädalaga võib tagasi teenida Hispaaniasse tööle rakendamiseks kulutatud raha. Eluase on töökoha lähedal, elamistingimused on head. Kindla tunde tekitamise eesmärgil, süüdistatav G.T (Konovalova) veenis tööotsijaid nii telefonitsi kui ka kokkusaamisel, et töötada võib ükskõik millise kodakondsusega ning kinnitas, et Valencias juba oodatakse töötajaid, seoses millega väljasõit Narvast toimub mitte 10.11.2009.a vaid varem, nimelt 07.11.2009.a.. G.T selgitas samuti, et ise töötab Hispaanias, hakkab töötama koos teistega, korjates apelsine ja mandariine ning Narva naasis ta selleks, et võtta kaasa töösoovijate grupp. Peale Valenciasse saabumist paigutatakse töötajad majja, lastakse 2-3 päeva puhata nii kaua, seni kuni vormistatakse tööks vajalikud dokumendid, seejärel võib kohe tööle asuda. G.T (Konovalova), olles teadlik, et tema poolt kirjeldatud tingimused ja töö ei vasta tegelikkusele sai T S , M S , J S , L J , G S , S B , O O , M L , O K , F L , A K, igaühelt 600 eurot, G.vassiljeva sõnade järgi nimelt 250 eurot sõidu eest,150 eurot tööloa eest, 200 eurot eluaseme eest. Valentsias G.T (Konovalova) teavitas, et tööd ei ole ega tule lähimal ajal ning pakkus sõita Hispaania lõuna poole ca 800 km kaugusel asuvasse El Rocio, kus tema sõnade järgi on tööd. 12.11.2009.a lahkus tööotsijate grupist. Viies kannatanuid eksimusse, tekitas G.T nendele varalist kahju, aga endale sai varalise kasu summas 7200 eurot. Kannatanute ütlustega on tuvastatud, et kuulutuses sotsiaalvõrgustikus seti.ee tööpakkumise kuulutuses olid märgitud G.T telefoninumber ja Kristiina nimi. Kohus leiab, et kuulutuse andis G.T , sest ei ole „eluliselt usutav“, et keegi teine annaks kuulutuse, pannes G.T nime. Samuti kannatanute ütlustest tuleneb, et G.T ei olnud hämmastunud, kui temale hakkasid inimesed helistama, vastupidi ta telefonitsi ja isiklikel kohtumistel kinnitas kuulutuses olevat informatsiooni. G.T tegevused oma eesmärgi saavutamiseks on järjepidevad ja sihikindlad– tema annab kuulutuse, võtab vastu telefonikõned, määrab kohtumisi, viib inimesi eksimusse töö ja elu tingimuste kohta. Tunnistajate M N ja L Z ütlustega on tuvastatud, et G.T ise tellis bussi inimeste viimiseks Narvast Riiga, suhtlemisel M. N telefonitsi ja L.Z isiklikult positsioneeris G.T end kui grupi juht, sõidu organiseerija. Tunnistaja L Z ütlustega on kinnitatud kannatanute ütlusi, et G.T bussis kogus inimestelt raha. Asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 1-3) on kinnitatud G.T poolt antud kuulutuse sisu, fototabelid (tl 7-11) sisaldavad informatsiooni kannatanutele pakkuva elamise kohta, fototabelid koos kannatanute ütlustega kinnitavad, et elamistingitused ei vastanud G.T poolt kirjeldatule ja lubatule. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 15-18) ja fototabelid 36-39) kinnitavad, et G.T olid kontaktid Eestist väljaspool viibivate isikutega, sh A nimelise meesterahvaga ja A G . Fototabelid samuti kinnitavad kannatanu ütlusi, et peale kannatanute toimetamist Hispaaniasse El Rossiosse, lahkus G.T Eestisse ning kannatanud ei saanud El Rossios tööd, töötasid ainult kannatanud, kellel oli Eesti kodakondsus – M L ja A K . Ülaltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et G.T sai kannatanutelt igaühelt 600 eurot ning sai ta varalist kasu summas 7200 eurot. Kannatanute tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et asjaolud, milliseid kirjeldas G.T ei vastanud tegelikkusele – Valencias tööd ja elamist ei olnud; El Rossios elamiseks anti maja, kus ühes toas elasid 5-6 inimest ilma gaasi ja soe veeta; ilma kodakondsuseta ja VF kodakondsusega inimesi tööle ei võetud; töö oli väga raske ja teenida oli ebareaalne; töökoht asus elamisest kaugel ning viidi transpordiga, mille eest tuli juurde

maksta; apelsinide ja mandariinide kasti hind on palju väiksem ja iga 10-s kast oli vaja ära anda. G.T oli hästi teadlik, et kõik tema poolt kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, sest ise viibis Hispaanias ja püüdis tööd teha. Selleks, et veenda inimesi tema pakkumuse vastu võtma, seadis G.T ennast eeskujuks, et ta juba kaua töötab Hispaanias, hästi teenib ja tahab koos perega kolida Hispaaniasse elama, kuid tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tuvastatud, et G.T on töötanud vaid mõned päevad ning raske töö, ilmastik ja tervise tõttu ei suutnud ta tööd jätkata. G.T poolt kannatanutele edastatud informatsioon oli ebatõene, kuid pakutud tingimused olid veenvad ja vastuvõetavad. Olles G.T poolt viidud eksitusse, võtsid kannatanud G.T tööpakkumise vastu. Kannatanu andsid kohtuistungil ütlusi, et kui nad oleksid Narvas teadlikud, mis tegelikkuses ootab neid Hispaanias, nad kindlasti ei oleks tööle läinud. Kohtu hinnangul on pole oluline, et kannatanud L J ja J enne sõitu isiklikult ei suhelnud G.T-ga , kuid nad nägid kuulutust ja seal sisaldavat informatsiooni ning koostoimes T S ja M J poolt edastatuga, võtsid nad ka pakkumuse vastu. Peale selle sõidu ajal Narvast Hispaaniasse kinnitas G.T kogu enda poolt öeldut. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Lühidalt väljendatuna tähendab kelmus enesekahjustusdelikti: isik viiakse süüdistatava poolt vahetult või vahendlikult mingites tegelikes asjaoludes eksimusse, mis toovad edasiselt kaasa varakäsutuse tegemise kannatanu (petetu) poolt. Petetu peab tegema ise varakäsutuse, mis kahjustaks tema majandusliku sfääri. (RKKKo 3-1-1-28-12, TRKo 1-07-14727). G.T lõi kannatanutele (T S , M J - S , J S , L J , G S , S B , O O , M L , O K , F L , A K) ebaõige ettekujutuse töö tingimuste, elamise tingimuste kohta ja enda kohta. Süüdistatav pettis kannatanuid, st mõjutas kannatanute arusaama, tekitades nendes väärkujutlust. Süüdistatava petmise tagajärjel sattusid kannatanud eksimusse, kannatanute ettekujutus erines tegelikest asjaoludest. Varakäsutuse näol on tegemist ühenduslüliga kahe tunnuse, eksimuse ja varalise kahju vahel. Petetu ja seetõttu eksimusse sattunu tekitab eksimuse kaudu endale varalise kahju. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu kahjustamisele. Kannatanud, olles sattunud eksimusse, sooritasid teod – andsid süüdistatavatele raha, tekitades iseendale varalise kahju. Kannatanud olid teadlikud nende tegude varalist tähtsust omavast sisust. Süüdistatav, saanud kannatanutelt raha, sai varalise kasu, st positiivse muudatuse oma varalises seisundis - rahalise seisu paranemise. Süüdistatav G.T ja tema kaitsja väidavad, et G.T et saanud oma tegevuste tagajärjel mingit varalist kasu. Kohus suhtub sellesse kriitiliselt. Kohus juba andis hinnangu G.T ütlustele ja leidis, et ütlused on mitteusaldusväärsed, samuti luges kohus tuvastatuks, et kannatanud andsid G.T-le üle igaüks 600 eurot. Seega kohtu hinnangul KarS § 209 koosseis on G.T poolt objektiivsest küljest täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. G.T ise ka oli käinud Hispaanias tööl, kuid ei suutnud seda teha. G.T oli hästi teadlik kõikidest asjaoludest, millised ootavad kannatanuid Hispaanias.

Kannatanute eksimusse viimise eesmärgiks oli veenda kannatanuid anda temale raha ja saada varalist kasu. G.T andis algusest peale teadvalt ning eesmärgipäraselt kannatanutele tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, st pani toime kuriteo otsese tahtlusega. G.T esitas ebaõiged andmed sotsiaalvõrgustikus, kuhu on juurdepääs määratlemata hulgale isikule. Kuulutus oli suunatud üldsusele eesmärgiks tekitada Eesti elanikel huvi tööpakkumuse vastu ning koguda rohkem töö soovijaid. Seega pani G.T toime kelmuse avalikkuse poole pöördudes, st kuriteo KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. G.T ei ole varem kelmust, vargust või omastamist toime pannud, käesolev kuritegu kõikide kannatanute vastu on hõlmatud ühe tahtlusega. G.T pani kelmuse toime avalikkusele pöördudes, st alusest peale pidas ta silmas kasu saamist mitmetelt isikutelt. Seega tema teos puudub korduvus. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav G.T tegevuses on olemas nii objektiivne kui ka subjektiivne kelmuse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele G.T süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises välja arvatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (korduvus). III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: esitas hagi summas 3500,00 eurot, mis seisneb - 2400 eurot on makstud G.T-le T S , J S , M J (S ) ja L J i eest; 400 eurot on kuulutatud sõitmisele Valenciast Riiga samade nelja inimeste eest; 21.41 eurot on kuulutatud bussi piletite ostmisele Riiast Narvani nelja inimeste eest; 10 eurot tööriistade ostmine neljale perekonna liikmetele; 80,38

eurot on makstud tema ja J S poolt Hispaaniast tehtud telefonikõnede eest; 532,98 eurot toiduainete ostmine, tasulise WC kasutamine, ööbimine Riia bussijaamas. esitas hagi summas 871,60 eurot, mis seisneb – 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 100 eurot Valenciast Riiani sõidu eest, 140 eurot söök ja tasulise WC kasutamine, 21.41 eurot bussipilet Riiast Narvani. esitas hagi summas 758,07 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 15 eurot ostetud tekk, 100 eurot Riiasse sõitmine, 21.41 eurot bussipilet Riiast Narvani. esitas hagi summas 902,50 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 5 eurot elamine El Rossios, 10 eurot sõit El RossioSevilja-lennujaam, 251,81 eurot lennupiletid Seviljast Riiani, 25,56 eurot sõit Riiast Narvani. esitas hagi summas 915,79 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 50 eurot elamine El Rossios, 255,65 eurot lennupiletid Riiani. esitas hagi summas 915,79 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 50 eurot elamine El Rossios, 255,65 eurot lennupiletid Riiani. esitas hagi summas 1035,15 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 255,65 eurot lennupiletid Riiani, 102,30 söök, 67,13 telefonikõned. esitas hagi summas 948,86 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 255,65 eurot lennupiletid Riiani, 83,12 eurot telefonikõned. Kohus loeb esitatud tsiviilhagid põhjendatuks osaliselt ning rahuldab tsiviilhagid osas, mille kohta on tõendatud, et süüdistatava tegevusega on kannatanutele kahju tekitatud. Kannatanud andsid kohtuistungil ütlusi, et nad üldse ei oleks sõitnud Hispaaniasse, kui oleksid faktilistest asjaoludest teadlikud. Seega G.T viies kannatanuid eksimusse, tekitas kahju summas 600 eurot ning sõidukulude osas. Selles osas tsiviilhagid on tõendatud kannatanute ütlustega, piletite koopiatega, pangaandmetega. Tsiviilhagid osas, mis puudutavad igapäevaseid eluvajadusi – toitlustus, WC kasutamine, kommunaalteenused, telefonikõned, asjade ostmine, jätab kohus rahuldamata, kuna samad kulutused kannab inimene iga päev ning need ei ole tingitud just G.T tegevustest. Samuti on arusaadav, et telefonikõne Hispaaniast Eestisse on kallim kui Eestisisene kõne, kuid ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud kuriteoga seotud telefonikõnede maht ning vahe rahvusvaheliste ja sisekõnede vahel. Seega tsiviilhagid: G S hagi summas 140 eurot, S B hagi summas 15 eurot, F L hagi summas 169,37 eurot, A K hagi summas 83,09 eurot, O K hagi summas 50 eurot, M L hagi summas 50 eurot, T S summas 614,36 eurot , tuleb jätta rahuldamata. Kannatanute tsiviilhagid: T S summas 2885.64 eurot, G S summas 731,41 eurot, S B summas 731,41 eurot, O O summas 897,37 eurot, M L summas 865,65 eurot, O K

summas 865,65 eurot, F L summas 865,65 eurot, A K summas 865,65 eurot, kuuluvad VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ja väljamõistmisele G.T-lt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastast vangistust. G.T pani otsese tahtlusega toime varavastase kuriteo, ning tegude tagajärjel on üksteist isikut viidud eksitusse ning kaheksa isikut on saanud varalise kahju. Kuriteoga tekitatud kahjud ei ole kannatanutele hüvitatud, G.T ei ole oma süüd tunnistanud. G.T ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud, tema tegudes ei ole KarS §-des 57, 58 sätestatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. KarS § 209 lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistust. G.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemisest, ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada G.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni minimaalse ja keskmise määra piires. Arvestades G.T isikust (varem kriminaalkorras karistamata, omab alaealisi lapsi) tuleb kohaldada G.T suhtes KarS § 73 sätteid ning määrata katseajaks kolm aastat. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 2,4,5,9 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 480 eurot, 12,15 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 1541,50 eurot kaitsjatasu, kannatanute O K ja M L sõidukulud 150 eurot.

G.T on varem kriminaalkorras karistamata, ei tööta ja kasvatab lapsi, seoses millega on otstarbekas vabastada G.T osaliselt menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. Mõista G.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot, 12,15 (kaksteist EUR 15 senti) eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 1541,50 (üks tuhat viissada nelikümmend üks EUR 50 senti) eurot kaitsjatasu. Menetluskulud- 1⁄2 sundrahast s.o. 240 EUR, kannatanutele O K hüvitatud sõidukulu 100 EUR ning M L hüvitatud sõidukulud 50 EUR, jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313, 315. (

)

Larissa Prokopenko Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.