Kohtulahend

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

29.oktoober 2013.a

Kohtuistungi aeg ja koht

29.oktoober 2013.a. Rapla

Kriminaalasja number

1-13-1533

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Rita Vainula erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

R.P (isikukood XXX elukoht xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxx alevik xxxxxxxxx xxx)

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 385 p. 26, 427 lg. 1 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata R.P-le Pärnu Maakohtu poolt 18.veebruaril 2013.a.mõistetud vangistust täitmisele. Koopia määrusest saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud R.P on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 18.veebruaril 2013.a. KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva, milline asendati 356 tunni üldkasuliku tööga. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on R.P kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Tehtud oli erakorralise ettekande esitamise ajaks 44 tundi ja tegemata 312. Tööandjaks on MTÜ Sutlema Väravatorni Selts. R.P oli pakutud töödega

nõus, töö oli võimetekohane ja ajakava sai koostatud R.P jaoks sobivate kuupäevade järgi. Tööd oli võimalik teha ka nädalavahetustel, kuid R.P seda võimalust ei kasutanud. Ühel korral kuus on R.P käinud kriminaalhooldaja juures registreerimistel ja talle on selgitatud üldkasuliku töö tegemata jätmise tagajärgi. R.P on korduvalt lubanud üldkasulikku tööd tegema minna, kuid on mittetegemiseks leidnud põhjendamatuid vabandusi: vajadus käia palgatööl, jäänud hommikuti magama, haigestumised, alkoholi tarvitamine j.n.e. Paljudel kordadel ei ole R.P isegi oma mittetulekust juhendajale teatanud. 17. septembril 2013.a. tegi kriminaalhooldaja kodukülastuse, kuid ust ei avatud ja R.P telefon oli välja lülitatud. Kodukülastuse põhjuseks oli R.P väide oma terivliku seisundi kohta - 04.septembril k.a. R.P väitis seljavigastust n.n. äratõmbamist, mis ei võimaldanud tööd teha. Pärast seda lubas R.P minna üldkasulikku tööd tegema 09.septembril vastavalt ajakavale, kuid ei läinud. Kui kriminaalhooldaja 19.septembril 2013.a. helistas, siis väitis R.P , et viibib Sauel mitteametlikult tööl. 02.oktoobril k.a. jättis R.P tulemata korralisele registreerimisele. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist. R.P tunnistab, et üldkasulik töö on jäänud tegemata tema enda lohakuse tõttu. Tal on võimalus teha Hageris tööd nädalavahetustel. Seal peab käima töötunde tegemas ka üks teine mees, kellel on auto ja nad on käinud koos. Mõnel kokku lepitud ajal on kaaslane jätnud aga tulemata. Mittetulek on selgunud siis, kui rong on juba läinud ja seetõttu on puudunud võimalus iseseisvalt kohale sõita. Tööpäevadel on R.P käinud Sauel mitteametlikult ehitustöid tegemas. Ta oleks valmis järelejäänud aja jooksul ette nähtud hulga töötunde ära tegema. Kohtuistungitele ja kriminaalhooldaja juurde jäi tulemata seepärast, et ei tahtnud töölt puududa. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest R.P ei ole alates 05.maist 2013.a. üldkasulikku tööd tegemas käinud ega täitnud tööandjale ja kriminaalholdajale antud lubadusi. Kohus ei pea vangistuse täitmisele pööramist aga veel otstarbekaks, sest üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni on üle nelja kuu ja R.P on avaldanud valmisolekut töö ära teha. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdimõistetu peab tegema ka palgatööd ja vangistuse täitmisele pööramisega kaotaksid süüdimõistetu ja tema ülalpeetavad sissetuleku. Kohus peab võimalikuks anda süüdimõistetule veelkordse võimaluse kohtu poolt pandud kohustuse täitmiseks.