Liiklussüüteod

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

09.mai 2014.a

Kohtuistungi aeg ja koht

09.mai 2014.a. Rapla

Kriminaalasja number

1-13-1533

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Rita Vainula erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

P.P (isikukood XXX elukoht xxxxxx maakond xxxxxx vald xxxxx alevik xxxxxxxx xxxx)

Kaitsja

vandeadvokaat Eve Jundas

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 384, 385 p. 26, 427 lg. 1, 428 lg. 1 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Asendada P.P-le Pärnu Maakohtu poolt 18.veebruaril 2013.a. vangistuse asemel ette nähtud üldkasuliku töö tegemata osa 222 tundi vangistusega ükssada üksteist (111) päeva. Seoses sundtoomise ja kinnipidamisega 28.-29.oktoobrini 2013.a. on vangistusest kaks (2) päeva kantud ja vangistuse kandmata osaks jääb ükssada üheksa (109) päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse tähtaega arvestada 03.maist 2014.a. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu kohtuistungist osa võtnud määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks 144 eurot. Kaitsja tasu jätta riigi kanda. Määrus saata süüdimõistetule, kriminaalhooldajale, prokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord

Määrust saab vaidlustada määruskaebusega, milline tuleb esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) 10 päeva jooksul arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdismõistetu jaoks algab tähtaeg määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud P.P on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 18.veebruaril 2013.a. KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva, milline asendati 356 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus 06.märtsil 2013.a. Töö tegemise tähtajaks oli üks aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni oli P.P kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Erakorralise ettekande esitamise ajaks 14.veebruariks k.a. oli tehtud 124 tundi ja tegemata 232, mida ei olnud järele jäänud tähtaja piires enam võimalik teha. 29.oktoobril 2013.a. arutas kohus kriminaalhooldaja eelmist erakorralist ettekannet, mis oli samuti esitatud töö ajakava rikkumise ja käitumiskontrolli nõuete täitmata jätmise pärast. Pärast seda kohtuistungit on P.P jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumist ja jätnud neli korda tulemata registreerimisele. Mittetuleku põhjust ei ole P.P teatanud. Viimati käis P.P kriminaalhooldaja juures 20.jaanuaril 2014.a. Järgmine registreerimine pidi olema 07.veebruaril 2014.a., mil P.P kohale ei tulnud, midagi ei teatanud ja kriminaalhooldaja telefonikõnedele ei vastanud. Kriminaalhooldaja saatis 14.veebruaril kutse 19.veeebruariks k.a. Selle peale P.P helistas ja ütles, et ta on Tartus ja tulla ei saa. Kriminaalhooldaja määras uueks registreerimise ajaks 21.veebruari k.a., mil P.P kohale ei tulnud ega helistanud. 05.märtsil lõppes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg. P.P ei täitnud pärast 29.oktoobrit 2013.a. ka üldkasuliku töö ajakava. Kui kriminaalhooldaja 11.novembril 2013.a. kontrollimas käis, siis P.P tööl ei olnud. Hiljem püüdis P.P väita, et ta oli siiski, kuid seejärel tunnistas, et ikkagi ei olnud. Pärast 29.oktoobrit 2013.a.on P.P teinud k.a. jaanaurikuus üldkasulikku tööd 10 tundi ja tegemata tundide arv seega 222. Kriminaalhooldaja taotleb tegemata üldkasuliku töö asendamist vangistusega. P.P tunnistab, et üldkasulik töö on jäänud tema enda süül tegemata ja ei heida kellelegi midagi ette. Samas olnud tööl käimine Kehtnast Hagerisse kulukas ja aeganõudev. Ta oleks valmis veel töötunnid tegema. P.P kinnitab, et ta on kogu aeg käinud kodust kaugemal mitteametlikult palgatööl. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et tegemata üldkasulik töö tuleb asendada KarS § 69 lg. 6 kohaselt vangistusega, sest P.P ei kasutanud 29.okoobril 2013. a antud võimalust üldkasuliku töö tegemist jätkata ja käitumiskontrollile alluda. Millegagi ei ole põhjendatud kriminaalhooldaja juurde tulemata jäämine 07.veebruaril ja 21.veebruaril k.a. P.P ei kasutanud võimalust pöörduda kriminaalhooldaja poole töö saamiseks oma elukohale lähemal. Vajadus teenida perele elamiseks raha on mõistetav, kuid süüdimõistetu peab aru saama ka kohtu poolt mõistetud karistuse sisust. Kriminaalhooldaja on teinud omalt pool kõik vajaliku, et P.P saaks kohtuotsust täita. Tegemata üldkasuliku töö osale vastab 111 päeva vangistust.