Kohtulahend

B.F-iga on vanglas viidud läbi vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, kuid isik ei ole osalenud üheski programmis, mis käsitleks alkoholi tarvitamisega seotud riske. Samuti ei tunnista B. F eriti alkoholiprobleemi olemasolu, kuigi ta on pannud kõik kuriteod alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult toime. Vaatamata seni antud võimalustele on kinnipeetaval palju aastaid olnud probleemid enesedistsipliiniga ja seaduskuuleka eluviisiga. B. F on vanglas 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tal on probleeme enesedistsipliiniga ka range järelevalve tingimustes. Nendel asjaoludel jääb väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja lubadustest B.F ennetähtaegseks vabastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 5.3 B. F puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on 6 korral kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu kuriteod on mõistetud peamiselt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (viimases kriminaalasjas 8 episoodi). Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest väärteomenetluse korras. Mõistetud korduv karistatus viitab B. F riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kuriteod pani ta toime ajal, mil temalt oli ära võetud juhtimisõigus. Sõiduautot juhtis ta korduvalt joobes üldkasuliku töö tegemise ajal. Seetõttu on kaheldav, kas kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et B. F ei tunnista alkoholiprobleemi ja seetõttu puudub tal motivatsioon ka sellest loobuda. Lisaks on B.F ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu on selgitanud selle mõistmise asjaolusid ja ringkonnakohus arvestab nendega. 5.4 Apellatsioonikohtule esitatud kaebuses märgib B.F , et tal on töö- ja elukoht ning ülalpidamisel pensionärist ema. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited (töö- ja elukoht) on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 17). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et B. F ei kuulu ennetähtaegsele vabastamisele. Ehkki B.F iseloomustuses on veel teisigi teda positiivselt iseloomustavaid andmeid, nt head ja toetavad peresuhted, vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga ning osalemine suitsetamisest loobumise grupis, tuleb KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ei kuulu määruskaebuse esitaja ennetähtaegselt vabastamisele. 5.5 B.F terviseprobleemid, millele väidetavalt ei ole vangistuses võimalik kvalifitseeritud arstiabi saada, ei ole põhjenduseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kuivõrd vangistusseaduse alusel suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult haigestunud, toimub tema ennetähtaegse vabastamise otsustamine karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku määrusega karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt. Antud juhul sellekohast esildist tehtud ei ole, mistõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus ise hinnata B. F terviseprobleemide ulatust. 5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.