Kriminaalasi nr 1-13-9088
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.oktoobril 2013 Jõgeva
Kriminaalasja number
1-13-9088
Kriminaalasi
U.K vastu esitatud süüdistus KarS § 424 järgi;
Menetlusosalised ja nende esindajad
süüdistatav: U.K (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel – eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht Puumaja Tehase OÜ ehituspuusepp, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 15.09.2009.a. KarS § 266 lg.1 järgi 2 kuud vangistust tingimuslikult 18-kuulise katseajaga, 2) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 29.12.2011 KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud, mis on asendatud üldkasuliku tööga 240 tundi sooritamise tähtajaga 5 kuud, 3) 13.05.2013.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud KarS § 74 alusel katseajaga 18 kuud. Tõkend: ei ole kohaldatud. Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liane Peets. Kaitsja: vandeadvokaat Arri Tooming, Advokaadibüroo Arri Tooming Aadress: Tallinna 21 Telefon: 6604669 e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
11.oktoober 2013
Juhindudes KrMS § 247, § 248, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3, 1(6)
KarS §
69, § 83 lg.1, lg.2 maakohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada U.K (kuus) kuud.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada U.K-le mõistetud karistust 13.05.2013.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd . KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.K üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.1 elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1.2 ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1.3 alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1.4 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1.5 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1.6 Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada U.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata U.K katseajaks käitumiskontrolli nõuete kontrollimiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2(6)
Menetluskulud tuleb hüvitada U.K, tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 591,72 eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-13-9088, U.K menetluskulu”. Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks kuni kogu menetluskulude tasumiseni. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on 49 (nelikümmend üheksa) eurot ja 31 senti. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS -i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määravat alust KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, U.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 14.07.2013.a. kella 20 ajal Jõgeva Maakonnas Puurmani vallas Härjanurme kalatalu juurde viival teelõigul ja Pedja jõge ületaval sillal mootorratast KTM reg. nr . 01KJ, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,78 mg/l kohta. Sellise teoga pani süüdistatav toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada U.K-le mõistetud karistust 13.05.2013.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
3(6)
KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd . KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.K üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: -elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond; -ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; -saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. -Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada U.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata U.K katseajaks käitumiskontrolli nõuete kontrollimiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend- mootorratas KTM reg nr 01KJ (kuulub U.K-le – tl 51). KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel taotleb prokurör kohtult sõiduki arestimist konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks. Kohtuistung. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Prokurör selgitas kuriteo asjaolusid, andis hinnangu süüdistatava käitumisele eelmise karistuse mõistmise järgselt. Tõsiselt kaaluti reaalse vangistuse kohaldamist. Prokurör nõustus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, kuna isik oli nõus vangistusest pääsemisest konfiskeerimisega ja nõus loobuma alkoholist. Prokurör palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi ning on nõus kokkuleppega. Ta polnud ammu mootorrattaga sõitnud ja nüüd proovis. Juhtimisõigust tal ei ole, pole kunagi olnudki, kool pooleli. Mootorratas kuulub talle. Teadis, et on joonud õlut kui sõitma läks. Eelmine üldkasulik töö on tehtud. Ta on ka nüüd nõus tööd tegema- saab seda teha nädalavahetustel ja peale tööaega. Teab, mis töid võidakse talle anda. Alkoholist loobumine- lihtsalt enam ei joo. Kaitsja esitab taotlused kinnitada kokkulepe, mis on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe, ning määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul. Põhjalikult arutati kõiki variante, sealhulgas tõsiselt reaalset vangistust. Reaalse vangistuse korral kaotaks ta nii töö kui ka
4(6)
iseenda, rasketest sotsiaalsetest oludest tulnuna oleks sellest raske üle saada. A:U.K on nõus oma puhkeajast loobuma ja ennast tihedale tööle allutama. Seda tuleb hinnata. Menetluskulude tasumise tähtaega pikendada, ka varasemad menetluskulud on nii tasutud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud. Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et U.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Asjas ei ole vaidlust teo kvalifikatsiooni ega faktiliste asjaolude üle. Neid kinnitavad toimikus olevad tõendid. U.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus nõustub, et kui on veel mingeid variante isiku mõjutamiseks ilma temalt vabadust reaalselt võtmata, siis tuleks seda kasutada. Lisakaristust kohaldada ei saa, kuna juhtimisõigus puudub. Võttes arvesse, et U.K on lühikese aja jooksul mitmendat korda pannud toime süüteo, s.h. ka samaliigilise süüteo ja ärakantud karistused ei ole andnud piisavat tulemust, on põhjendatud kohaldada lisaks põhikaristusele ka muid abinõusid, mis võiksid kaasa aidata uute süütegude toimepanemisest hoidumisele edaspidi. Kohus loeb sellise abinõuna põhjendatuks konfiskeerimise kohaldamist KarS § 83 lg.1 alusel. U.K puudub juhtimisõigus, sellele vaatamata juhib ta mootorsõidukit, sealjuures veel alkoholijoobes. On põhjustanud ohtliku liiklusjuhtumi. U.K karistusregistrist nähtub, et teda on palju kordi karistatud Alkoholiseaduse järgi, s.t. isikul on tõsised probleemid alkoholitarvitamisest ja seetõttu on ka lisakohustuse kohaldamine õigustatud. U.K enda ja kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks on põhjendatud rakendada edaspidi sedaliiki tegude ärahoidmiseks konfiskeerimist, konfiskeerides süüteo toimepanemise vahendi- temale kuuluva mootorratta. Mootorratta kuuluvuse kohta U.K-le on olemas politsei andmebaasi tõend (tl.51). Kohus selgitab, et konfiskeerimise toime on KarS § 85 kohaselt, et konfiskeeritu läheb riigi omandisse ja KarS § 85 lg.3 järgi kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist võõrandamiskeeluna. Menetluskulud. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista U.K-lt. Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 24 eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.74-75 leidub määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses summas 87,72 eurot ja kogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summas 111,72 eurot. Menetluskuluks on sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1), mille 480 eurot. Kokku menetluskulud 591,72 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kaitsja taotluse alusel ja tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimalus (kaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetul menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul) määrata menetluskulude tasumine võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuine makse 49,31 eurot. /allkirjastatud digitaalselt)
5(6)
Kohtunik Ülle Raag
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.