Kriminaalasi nr 1-13-9088
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13.juuli 2015.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-9088
Kohtunik
Ülle Raag Margit Veike
Kohtuistungisekretär Taotlus
Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne täiendava kohustuse määramiseks
Taotluse esitaja
Kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Süüdimõistetu
F.M- isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: x
KarS § 75 lg.2 p.8 alusel määrata F.M-ile lisakohustus läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Jätkata kriminaalhooldust kohtuotsuse alusel. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
F.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 11.10.2013.a. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel on F.M-i karistust suurendatud talle 13.05.2013.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg. 1 alusel asendati F.M-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumises, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg. 4 alusel kohustati F.M-i ühiskondliku töö tegemise ajal järgime KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel kohustati F.M-i mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. F.M määrati katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna- poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.10.2013.a. Kriminaalhooldusametniku 19.05.2014.a. erakorralise ettekande alusel määras kohus F.M-ile 02.06.2014.a. määrusega lisakohustuse pöörduda psühhiaatri poole alkoholiravi vajaduse väljaselgitamiseks ja kohustuse alluda ettenähtud ravile. 19.06.2015.a saabus kohtule kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemäe poolt koostatud uus erakorraline ettekanne seoses F.M-ile kohtuotsusega 1-13-9088 mõistetud karistusega. On ilmnenud takistavad tegurid F.M-ile määratud kriminalhoolduse teostamisel: F.M on eiranud üldkasuliku töö sooritamise ajakava, rikkunud registreerimiskohustuse tähtaegsuse nõuet. Kriminaalhooldusametnik on eelnevalt koostanud juba kaks kirjalikku hoiatust F.M-ile. Kohtu eelmise määrusega määratud lisakohustuse- pöörduda psühhiaatri poole ja alluda ettenähtud ravile- on F.M täitnud, esitanud sellekohase psühhiaatri tõendi. Psühhiaater on leidnud, et F.M-i alkoholisõltuvus on sotsiaalset laadi (ei suuda sõpradele „ei“ öelda). Kui F.M-i on üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumise ja registreerimiskohustuse rikkumise eest hoiatatud, on mõneks ajaks suhtumine paranenud, kuid siis tekib jälle tagasilangus. Rootsi Kuningriigis on F.M tabatud alkoholijoobes mootorsõidukijuhtimiselt. F.M annab kriminaalhooldusametnikule lubadusi ja seletanud, et töö tegemise ajakavast ei ole kinni pidanud, kuna on teinud tasulist tööd, või on olnud lihtsalt kodus ja tegelenud koduste asjadega, teda on korduvalt tabatud ka alkoholitarvitanuna, viibis 1 kuu arestimajas. Praeguseks on jäänud sooritada 160 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata F.M-ile KarS § 75 lg. 2 p. 8 alusel kohustus- läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening, et luua hooldusalusel muutus sõltuvust tekitavate ainete tarbimises ja analüüsida seniseid käitumisvigu. Ehkki selliseid erakorralisi ettekandeid lahendab kohus KrMS § 432 lg.1 kohaselt kirjalikus menetluses, määras kohus kohtuistungi F.M-i küsitlemiseks, et tagada võimalus selgitada isikule kriminaalhoolduse reeglite täitmata jätmise tagajärgi, samuti tagajärgi üldkasuliku töö tegematajätmise puhul. Vahetu selgitus on isikule mõjusam. Kohtuistungil 13.juulil F.M nõustus läbima sotsiaalprogrammi. Ta on nüüdseks püüdlikult tööd teinud, teha on veel 82 tundi. Talle võimaldatakse tasulise töö tegemist õhtuti,
et päeval saaks teha üldkasulikku tööd. Tema ainus sissetulek ja elatusallikas ongi oma tööga elatise teenimine. Ta soovib üldkasuliku töö ära teha, teab mittetegemise tagajärgi. Kohus küsis ain F.M-ilt ka mootorratta kohta, mis on kohtuotsusega konfiskeeritud, kuid mille kättesaamine on osutunud konfiskeerimist teostavale Maavalitsuse ametnikule ületamatuks. F.M seletas, et mootorratta ta müüs tuttavale maha, õigemini müüdi maha sel ajal kui ta ise välisriigis oli. Ratas on registris F.M-i nimelt maha võetud.
KrMS § 432 lg 1 sätestab: siti. KrMS § 427 lg 1 sätestab:
KarS § 74 lg 4 sätestab
KrMS § 428 lg 1 sätestab: erakorralise ettekande
ks vastavalt
Kohus leiab, et F.M ei ole täitnud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid psühhiaater ravivajadust ei tähelda. Seetõttu ei saa F.M-i alkoholisõltuvust (mis on mõjutanud ka üldkasuliku töö tegemist) ületada raviga. Võib olla õige, et F.M-i alkoholiprobleem on sotsiaalset laadi, eriti arvestades tema kasvukeskkonda, ka lähedaste positiivse mõju puudumist. F.M ise mõistab rikkumiste ohtlikkust (üldkasulik töö jääb sooritamata, asendatakse vangistusega) ja on nõus täiendavat abi kasutama, et oma käitumisega paremini toime tulla. F.M on suutnud oma üldkasuliku töö tegemise kohas ( lastekodu „Metstareke“) ja palgatöö andja juures saavutada mõistmise ja kokkulepped, et tulla toime mõlema töö tegemisega. Kohus leiab, et see on tunnustust vääriv. F.M on nõus läbima ka sotsiaalprogrammi. Ta arvab, et üldkasuliku töö tegemata osa 82 tundi teeb ta ära 10 päeva ja 2 tunniga, pärast seda saab hakata sotsiaalprogrammis käima. Kohus nõustub F.M-i arutluskäiguga. Samal perioodil teha nii üldkasulikku tööd kui ka elatusallikana palgatööd ja osaleda sotsiaalprogrammis võib osutuda ülejõukäivaks. Seetõtttu on mõistlik seada eesmärgiks teha esmalt ära üldkasulik töö ja seejärel läbida sotsiaalprogramm. Kriminaalhooldus kestab veel oktoobrini ja aeg võimaldab nii jagada. Kohus loeb kriminaalhooldaja ettepaneku täiendava kohustuse määramiseks põhjendatuks. KarS § 74 lg. 4 näeb ette erinevad alternatiivsed variandid olukorraks, kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Käesolevaks ajaks on tõendamist leidnud fakt, et süüdimõistetu ei ole täitnud temale kohtuotsusega pandud kohustust. Sellises olukorras tuleb kohtul valida KarS § 74 lg. 4 võimaluste vahel.
Kohus nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga, et praeguses olukorras ja arvestades F.M-i isikut, on põhjendatud sotsiaalprogrammi läbimise lisakohustus KarS § 75 lg.2 p.8 järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevalt tuleb lõpetada erakorralise ettekande menetlus F.M-i üle ja määrata lisakohustus KarS § 75 lg. 2 p. 8 alusel. Kriminaalhooldust tuleb jätkata kohtuotsuses ettenähtud viisil koos täiendava lisakohustuse täitmise kontrollimisega. Käesoleva määruse tegemisel on kohus lähtunud KrMS § 428 lg. 1, § 432 lg. 1, KarS § 74 lg. 4 ja § 75 lg. 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.