Kriminaalasi nr 1-13-8751
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus 01. oktoober 2013.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-8751 (13250100381 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sara ntšuk
Kriminaalasi
N.I süüdistuses kuriteos KarS §- de 266 lg2 p3 ja 121 järgi ning V.H süüdistuses kuriteos KarS § 266 lg2 p3 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
N.I, ik. xxx, , ja V.H , ik. XXX , ,
Kaitsjad
N.I kaitsja advokaat Eve Grass ja V.H kaitsja advokaat Sulev Raudsepp
Kriminaalasi nr 1-13-8751 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kriminaalasi nr 1-13-8751 Katseaja alguseks lugeda Pärnu Maakohtu 08.07.2013.a. kohtuotsuse kuulutamise päev, so. 08.07.2013.a. Kui V. H katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustus vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ega kuni ühe aasta võrra või pöörat karistuse täitmisele. ada
umisel V.H ’ i suhtes kohaldatud tõkend- elukohast
Kriminaalasi nr 1-13-8751 menetlusosalistele kohtus kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksu kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus N.I süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 05.03.2013.a, kella 02.00 paiku tungis omavoliliselt ja valdaja R V`Itahte vastaselt grupis koos V.H ja M T Kuressaare linn ***asuvasse korterisse. Kuna koputamise peale Rein Vaher korteriust ei avanud, lõi V.H selle jalaga lahti ja N.I sisenes korterisse koos V.H ja Matis Tolliga. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises, kui see on toime pandud grupi poolt, pani N.I toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 05.03.2013.a 02:00 paiku, tunginud Kuressaare linnas ***asuvasse korterisse, peksis korteris elavat Rein Vaherit, keda lõi korduvalt rusikatega ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades tervisekahjustusi. SA Kuressaare Haigla traumatoas diagnoositi R Vil 05.03.2013 a ninaluude murd. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani N.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.H’ süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 05.03.2013.a, kella 02.00 paiku, tungis omavoliliselt ja valdaja R V`Itahte vastaselt, grupis koos N.I ja M T, Kuressaare linn ***asuvasse korterisse. Kuna koputamise peale R V korteriust ei avanud, lõi V.H selle jalaga lahti ja sisenes koos N.I ja M Tga. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises, kui see on toime pandud grupi poolt, pani V.H toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.I-le nõutud karistus: KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaheksa (8) kuud; KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest – vangistus üks (1) aasta kolm (3) kuud. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta kolm (3) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
Kriminaalasi nr 1-13-8751 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Prokuröri poolt kohtus V. H’ ile nõutud : karistus KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kümme (10) kuud. KarS § 65 lg 1, 64 alusel liita V.H suhtes Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 08.07.2013 a otsusega nr 1 -13-3291 KarS § 2 15 lg 2 p 1,2 – 25 lg 4 järgi mõistetud vangistus 6 kuud ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada TALIS ARMUANDi täitma p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et V. H on kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja algust hakata lugema 08.07.2013, so Pärnu Maakohtu 08.07.2013 a otsusega määratud katseaja algusest. Süüdistatavad ja N.I V.H ands id kohtus ütlusi, et saavad kokkulepetest aru ja nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. Kokkulep ete sõlmimisel väljendas id oma tõelist tahet. Kokkulepitud karistustuste iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetsevad toimepandut. Prokurör ja kaitsjad jäid kohtus sõlmitud kokkulepe te juurde. Prok uröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puuduvad.
ja
Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus ed on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et nii N.I kui V.H on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Süüdistatavate karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaolu ks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepitud karistused jäävad mõlemal juhul sanktsiooni piiresse. Käesolevas kriminaalasjas V.H-le süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne eelmist 08.07.2013.a. kohtuotsust. Kokkulepped on sõlmitud süüdistatavate N.I V.H vabal tahtel ja on neile arusaadav ad. Kokkulepped sõlmiti kaitsjate juuresolekul. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kannatanu andnud nõusoleku. Eeltoodu annab alust kohtul kokkulepe te kinnitamiseks. Tsiviilhagi - tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid- puuduvad.
Kriminaalasi nr 1-13-8751 Tõkend – tõkendiks on N.I ja V.H suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks , siis tõkend tühi stada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise nii N.I-le ositi. V.H-lt on sundraha menetluskuluna välja mõistetud eelmise Pärnu Maakohtu 08.07.2013.a. kohtuotsusega. Käesolevas kriminaalasjas V. H-le süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne eelmist kohtuotsust. Topelt sundraha väljamõistmine V.H-lt ei ole põhjendatud. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. N.I-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 72,00 eurot ja 108 eurot (sisaldab käibemaksu). V.H-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale anudarvest põhjendatud tasu ks kokku 162 eurot. Kohus leiab, et V.H vabastamiseks kaitsjatasu tasumisest ei ole põhjendatud arvestades eelkõige tema varasemaid korduvaid kriminaalkorras karistamisi ning süstemaatilisi väärtegu toimepanemise eest määratud karistusi (30), mis ei anna alust hinnata V. H resotsialiseerumisväljavaateid heaks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades N.I materiaalset olukorda peab kohus põhjendatuks vabastada N.I arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.