Kohtulahend

3.1 KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R. Käblik kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. 3.2 R. Käblikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuigi reaalset vangistust kannab ta esmakordselt, siis on vangistus talle mõistetud liitkaristusena koos varasemate karistustega. Karistuse aluseks olevad kuriteod on eriliigilised, sealhulgas tahtlik tapmine omakasu ajendil ja eriti piinaval ja julmal viisil ning üliraskete kehavigastuste tekitamine. Seega leidis maakohus, et tegemist on rasketes vägivallakuritegudes karistatud isikuga, kelle ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda, kas uue kuriteo toimepanemise riskitegurid on võimalikul määral maandatud ning karistus oma eesmärgid täitnud. 3.3 Praeguseks on R. Käblik temale mõistetud karistusest enam kui 14 aastat vangistust juba ära kandnud. Oma kuritegusid ta tunnistab, mõistab nende tagajärgi ning on seadnud endale tulevikuks positiivsed ja õiguskuulekad eesmärgid. Ta mõistab oma kuritegeliku käitumise riskitegureid ja on motiveeritud neid muutma. Vangistuses on ta osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis, sotsiaalabiprogrammides „“Tagasi ellu“, Oska kuulata/vaadata“, „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, läbinud sõltuvusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning suitsetamisest loobumise nõustamise, misjärel suitsetamisest ka loobus. Samuti on ta läbinud keevitaja kutseõppe ja osaleb vangla tööhõives, on tasunud kõik oma nõuded ning omab vabastusfondis piisavalt materiaalseid vahendeid, et vabaduses esialgu ka kõrvalise abita hakkama saada. Suhtlemisel vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega on süüdimõistetu viimaste aastate jooksul käitunud korrektselt, ei ole pannud toime distsipliinirikkumisi ning korda ja seadustesse suhtub positiivselt. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise ja eluviiside muutmiseks ning ta on asunud vangistuses seda ka reaalselt tegema, osaledes taasühiskonnastavates ja kuriteoriske maandavates tegevustes ning pidades kinni temale kehtestatud reeglitest. Vangla hinnangul on süüdimõistetu motivatsioon muutumiseks kõrge ning esitatud kirjalike materjalide ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal nõustub sellega ka kohus. 3.4 Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetavad lähisuhted. Kuigi tema lähikonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, siis nähtus kohtule esitatud materjalidest, et teadaolevalt on nemad oma elu korda seadnud ning soovivad selles toetada ka süüdimõistetut. 3.5 Maakohus leidis, et R. Käbliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud, kuna on alust arvata, et karistuse kandmine on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning ta omab ka vabaduses piisavaid tagatisi, et jätkata oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Süüdimõistetu on kandnud vangistust juba pikka aega, tegemist on esmakordse vangistusega ja tema käitumine on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Ta on tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ja taasühiskonnastumise toetamisega, suhtlemisel teiste isikutega olnud korrektne ning alates 2010. aastast ei ole ta pannud toime uusi distsipliinirikkumisi. Tal on olemas kõrge motivatsioon muutumiseks ning on alust arvata, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas. Kuigi süüdimõistetu poolt toimepandud teod on olnud rasked ning tema poolt ärakandmata karistusaeg ja sellest tulenev vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus on suhteliselt pikk, siis leidis kohtunik, et nimetatud asjaolud ei kaalu antud juhul siiski üles isiku suhtes esinevaid rohkeid positiivseid asjaolusid ega välista tema ennetähtaegset vabastamist, mis oleks ilmselt kasulikum nii süüdimõistetule endale kui ka ühiskonnale, kuna tagaks tema resotsialiseerumisel paremad tulemused kui vangistuse edasi kandmine. Vabastamisel oleks lisaks isiku toetamisele ja järelevalvele võimalik talle määrata ka teatud lisakohustusi, mida ta -2-

saaks pikema aja jooksul täita ja mis aitaksid kaasa tema kuriteoriskide püsivale maandamisele. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad

kuriteod on toime pandud väga varases noorukieas ning olukorras, kus tema vanemad ei olnud võimelised teostama tema üle järelvalvet ning tal tuli oma ellusuhtumine kujundada tänaval. Materjalidest nähtub, et R. Käblik ei ole täna sama inimene, kes ta oli 20-aastaselt. R. Käblik toetab praegu igakuiselt rahaliselt enda last. Tema abikaasal on toimiv ettevõte ja samuti on Katrin Käblik hoolas lapsevanem ning nemad toetavad vabanedes R. Käblikut. Vabaduses oleks süüdimõistetule toeks ka tugiisik, kelleks on Tartu Vangla peakaplan Olavi Ilumets. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

loota. Kohus leiab, et kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu on R. Käblikut positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis suurendavad tõenäosust, et süüdimõistetu on võimeline vabanedes jätkama oma elu õiguskuulekalt. Vabastades R. Käbliku vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda kriminaalhooldaja järelvalvele, oleks võimalik tema käitumist katseaja jooksul ka kontrollida ning suunata, kindlustamaks, et R. Käblik ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. R. Käblikut aitaks vabaduses ka tugiisik, kelleks on nõustunud olema Tartu Vangla kaplan O. Ilumets.

Paavo Randma

Mati Kartau

-5-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.