Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 6. septembri 2013 määrus S.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu S.F ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 6. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.F ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga kaudu 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt S.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista S.F-ile menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
4.
S.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „S. F , 111-3114, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud.
1.Tartu Maakohtu 08.03.2011 otsusega tunnistati S.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja teda karistati 7-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja S.F kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.10.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S. F lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust.
2.Käesoleval ajal kannab S. F karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 01.12.2011 ja lõpp 28.09.2014.
3.02.07.2013 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud S.F isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu.
4.Tartu Maakohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leidis, et S.F tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 4.1 Süüdimõistetu S.F on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda kohtu arvates S.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 4.2 S.F on aastatel 2003 kuni 2011 seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on S.F olnud kuritegelikult üsna aktiivne. Sellise isiku puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus edaspidi samuti suur. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on väga suureks lugenud ka Tartu Vangla. Korduvalt, sh viimati Tartu Maakohtu 28.10.2009 otsusega, anti S.F-ile võimalus jätkata oma elu vabaduses, kuid S.F kuritarvitas kohtu usaldust, pannes katseajal toime uusi kuritegusid. S.F hoidus kõrvale ka Tartu Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud karistuse täitmisest, mistõttu tuli ta Tartu Maakohtu 28.10.2011 määrusega kuulutada tagaotsitavaks. S.F on ka varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud (Tartu Maakohtu 18.05.2007 määrusega), kuid hiljem tuli kandmata karistus pöörata täitmisele, kuna S. F rikkus kontrollnõudeid. Selline süüdimõistetu varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 4.3 S.F iseloomustab positiivselt tema osalemine karistuse kandmise ajal tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Kuid maakohtu arvates ei kaalu positiivsed asjaolud üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul, kes on ka varem kandnud reaalset vangistust, ei kõla veenvalt S.F kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu.
5.Maakohtu määrusele esitas kaebuse S.F kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada S. F vangistusest tingimisi enne tähtaega. M. Valge põhistab määruskaebust järgnevalt.
-2-
5.1 Kaitsja leiab, et süüdimõistetu iseloomustuse ja kohtus esiletoodud andmete põhjal saab teha järelduse, et S.F on normaalse elu elamiseks motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada. 5.2 Kohtus kinnitas süüdimõistetu, et on teinud järeldused oma senisest elust ning tal on soov edaspidi elada seadusekuulekalt. Veel pikemaajalisem vanglas viibimine ei aita sellele kuidagi kaasa, pigem tekitab lootusetuse tunnet. 5.3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab S.F-ile võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seadusekuulekalt. Kinnipeetav enda poolt toimepandud kuritegusid ei õigusta, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumisstiili muutma. Lisaks on süüdimõistetu vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Vabaduses on S.F olemas toetav tugivõrgustik oma perekonna näol.
6.Maakohtu määrusele esitas kaebuse ka S.F , kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. S.F põhistab määruskaebust järgnevalt. 6.1 S. F leiab, et kohus ei ole enda otsuses arvestanud asjaoluga, et pärast viimast seaduserikkumist, mis toimus aprillis 2010, on S. F käitunud seadusekuulekalt. Tema motivatsiooni selleks on tõstnud kooselu oma naisega, kes on sünnitanud kaks last, kes vajavad enda kõrvale isa ja aitavad S. F ka enda nooruse rumalused seljataha jätta. 6.2 Määruskaebuses leitakse, et kohus pole küllaldaselt motiveerinud seisukohta, et S. F positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole piisavaks aluseks tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. S. F leiab, et vangistuses oldud aega on olnud piisav ning ta on ümber hinnanud oma mõtteviisi, käitumise ja väärtushinnangud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et S.F vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat. 7.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. F tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta S. F enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja uute kuritegude toimepanemise riskile, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et S.F , kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning kes on toime pannud kuritegusid ka katseajal, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. 7.2 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas S.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 7.3 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et S.F on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Samuti seda, et tal on vabaduses olemas elukoht ja töökoht. Loomulikult tuleb lugeda positiivseks, et S.F soovib osaleda enda laste kasvatamisel ja leiab perekonnast motivatsiooni ennast parandada. -3-
Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S.F vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna S.F on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole S.F oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Usaldust tema osas vähendab ka asjaolu, et S.F on varasemalt hoidnud kõrvale karistuse täitmisest ning rikkunud katseajal kontrollnõudeid. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 7.4 Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebustes välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles S. F iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. F tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebused rahuldamata.
9.KrMS § 187 lg 2 alusel peab S.F hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat M. Valge kaitsjatasu 48 eurot apellatsioonimenetluses määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
-4-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.