Kohtulahend

1-11-3114

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-3114

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu L.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 28.11.2012 määrusega jäeti L.M temale Tartu Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust L.M-ile Tartu Maakohtu 28.10.2009 otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.12.2011 ja lõpp on 28.08.2014. Tartu Maakohtus registreeriti 25.10.2012 Tartu Vangla taotlus L.M tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et L.M tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus on seisukohal, et L.M puhul on positiivne distsiplinaarkaristuste puudumine, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ läbimine, majandusabitöödel töötamine ja asjaolu, et ta on asunud keevitaja eriala omandama. Samuti on positiivne vabaduses kindla eluja töökoha ning lähisuhete olemasolu. Samas märkis maakohus, et kuigi formaalselt on L.M vabastamisjärgne elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobilik, siis nähtub kriminaalhooldaja materjalidest, et seal elukohas esineb elektrikatkestusi ja mobiililevi häireid, mis võib oluliselt elektroonilise järelevalve kohaldamist raskendada ja ka takistada. Samuti võib elamispind olla üle rahvastatud, sest seal kahes eluruumis elavad ka vanavanemad, L.M abikaasa ja lapsed. Seega ei tekkinud maakohtul veendumust, et L.M elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele vastab. Eluruum, kuhu L.M elama asuks, on kriminaalhooldaja poolt toodud iseloomustuse järgi väike ning ülerahvastatud, see aga võib tekitada L.M-ile ja tema perele lisapingeid. Samuti arvestas maakohus, et L.M on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ühel korral on teda vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ka vabastatud, kuid hiljem karistus siiski täitmisele pööratud ning samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on karistatud rahalise karistusega. Varasematest eriliigilistest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on L.M oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Kuigi L.M on kinnitanud, et ei soovi enam vangistusse sattuda ning soovib elada seadusekuulekalt ja oma perele pühenduda, siis puudub kohtul eeltoodu põhjal veendumus, et L.M ka tegelikult vabaduses õigusvastasest käitumisest hoiduda suudaks ning järgiks nõuetekohaselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et L.M katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et isik suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja katseaja nõudeid ja kohustusi täita ning et tema vabastamisjärgsed elutingimused sobivad elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. L.M on ka varasemalt kahel korral kandnud reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks ärakantud lühiajalisem vangistus oleks oma eesmärgi täitnud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on kaebused esitanud süüdimõistetu L.M ja tema kaitsja. L.M aotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. L.M ei nõustu määruskaebuses mitmete maakohtu põhjendustega. L.M-ile iab, et maakohus pole arvestanud asjaoluga, et ta on pärast 2010 aprillis toime pandud seaduserikkumist käitunud õiguskuulekalt. Ta väidab, et tema motivatsioon seadusekuulekaks eluks on oluliselt tõusnud, kuna ta on alustanud kooselu oma naisega ning neil on sündinud kaks väikest last. Samuti ei nõustu L.M maakohtu järeldusega, et tema koju elama minemine võib tekitada peres lisapingeid. Pigem tekitab pingeid olukord, kus L.M oma perega ei viibi ning suhtleb perekonnaliikmetega telefoni teel. Kodus saaks ta abistada oma perekonda teadmiste ja oskustega.