Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 18.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-12-8518/14
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 18.09.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 976

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-8518/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-8518

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-8518

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

G.B (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

12.09.2013.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada G.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.11.2014.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada G.B järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.Kohaldada G.B suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. G.B vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.B-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 18.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati G.B süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati teda KarS § 60 lg 1, § 25 lg 6 ja KarS § 65 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.11.2012.a ja lõpp on 19.11.2014.a. G.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral. Süütegude toimepanemise soodusteguriks on varakult alanud kriminaalne käitumine ja nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamine. Vangistuse ajal osaleb aktiivselt AN tugirühmas, osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub elama XXX, korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisjärgselt on võimalus asuda tööle OÜsse WE. Suhted vanaema ja vennaga on head ja toetavad, elukaaslane on nõus kinnipeetavat igati toetama. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. G.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, samuti puudub töökoht. Kinnipeetava elukaaslane on valmis G.B peale vanglast vabanemist igati toetama. 09.07.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik oma arvamusele täienduse, millest nähtub, et on toimunud elukoha kontroll aadressil XXX. G.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Loreta Tšurilova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta G.B ennetähtaegset vabanemist. G.B puhul on tegemist isikuga, keda on 14-l korral kriminaalkorras karistatud, peamiselt varavastaste ja vägivallaga seotud raskete isikuvastaste kuritegude eest, kaasaarvatud röövimiste, samuti korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Praegust karistust kannab liitkaristusena röövimiskatse ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et G.B tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kuritegude toimepanemisel kasutanud korduvalt vägivalda, mille soodustavaks teguriks on alkoholijoove. Kuritegevusest on kujunenud isiku eluviis. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 61%. Ka Vangla ei toeta G.B tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, G.B mõistetud karistusest on rohkem kui 1/2 veel kandmata, tema karistuse lõpp on 19.11.2014, kokkuvõttes ei ole karistuse mõistmise eesmärgid veel täidetud. Ennetähtaegne vabanemine oleks käesoleval hetkel ennatlik ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.B arvamuse, leiab, et G.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning praegust karistust kannab G.B liitkaristusena röövimise katse ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Arvestades, et G.B paneb süütegusid toime alkoholijoobes ning ka esitatud materjalide kohaselt on kuritegude soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine, peab kohus oluliseks G.B tahet alkoholiprobleemist vabanemiseks ning valmisolekut pöörduda ravile, avaldades vastavat soovi kohtuistungil. G.B sellekohaseid püüdlusi kinnitab ka vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt osales G.B vangistuse ajal aktiivselt AN tugirühmas, samuti sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. G.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektrooniline valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.B-le võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi ning hoiduma sõltuvusainete tarvitamisest. Kohus usub, et vabaduses olles tegeleb G.B tõsiselt oma sõltuvusprobleemiga, välistamaks sellega edasisi õigusrikkumisi. Seda, et G.B on käesoleval ajal võimeline alluma kehtivatele reeglitele kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Pärast vabanemist on G.B olemas ka kindel elu- ja töökoht (vangla materjalides on ka vastav kinnituskiri OÜ-lt WE), samuti lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.B, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa G.B edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Vangla materjalide kohaselt ei ole G.B tulevikuks endale kindlaid eesmärke seadnud, kuid väidab, et ei taha enam vanglasse sattuda ja on seetõttu nõus täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus leiab, et G.B püüdlusi jätkata oma elu õiguskuulekalt saabki hinnata läbi kriminaalhoolduse ning G.B saab oma käitumisega vabaduses näidata, et tema usaldamine ennetähtaegsel vabastamisel oli õigustatud ning põhjendatud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.