1.2.J M tasub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud võlgnevuse Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxx viitenumbriga xxx.
1.3.Kui kostja tasub osaliselt või hilineb käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1. fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
1.4.Kompromissikohast viivisemäära 0,0657% päevas (23,98% aastas) kohaldatakse üksnes põhivõla ja intressi (s.o 4082,13+26,53 eurot) tasumata jätmisel.
1.5.Kompromissisummas sisalduvatelt viivistelt (s.o 511,82 eurolt) viiviseid ei arvestata.
1.6.Kompromissisummas sisalduvatelt võla sissenõudmiskuludelt ja menetluskuludelt
(200+696+228,29+218,36 = 1342,65 eurot) arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.7.Kostja poolt kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja J M kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-112485.
3.Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 218,35 eurot, hageja korraldusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ei saa määruse peale esitada määruskaebust.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 19.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 29.08.2023 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1589,47 eurot, intress 128,35 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 190,34 eurot ning alates 19.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivis intressimääraga võrdses määras 24,90%;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 06.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, intress 45,76 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 74,25 eurot ning alates 19.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivis intressimääraga võrdses määras 30,78%;
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 14.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 925,15 eurot, intress 76,84 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 134,81 eurot ning alates 19.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivis intressimääraga võrdses määras 30,30%;
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 25.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 957,58 eurot, intress 95,23 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 159,89 eurot ning alates 19.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivis intressimääraga võrdses määras 34,72%
1.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 03.09.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 699,98 eurot, intress 51,92 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 94,19 eurot ning alates 19.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivis intressimääraga võrdses määras 27,98%.
2.Hageja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud 5 lepingust. Hageja väitel kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 10.12.2023 lepingute ülesütlemise teate kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile xxx, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja lepingud üles öelduks 25.12.2023. xxx OÜ loovutas 28.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.xxx OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 6.05.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot, intressimääraga 27,98% aastas (0,07% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 45,85%. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 26.12.2023 intressimääraga võrdses määras s.o 27,98% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga
7.1.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist, selgitades nende kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 23.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 7.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
2.2.xxx OÜ ja kostja sõlmisid 14.08.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot, intressimääraga 30,30% aastas (0,08% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 49,99%. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 26.12.2023 intressimääraga võrdses määras s.o 30,30% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga
7.1.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist, selgitades nende kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 23.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 6.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
2.3.xxx OÜ ja kostja sõlmisid 25.08.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot, intressimääraga 34,72% aastas (0,096% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 49,99%. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 26.12.2023 intressimääraga võrdses määras s.o 34,72% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga
7.1.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist, selgitades nende kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 23.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 7.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
2.4.xxx OÜ ja kostja sõlmisid 29.08.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 1589,47 eurot, intressimääraga 24,90% aastas (0,07% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 33,25%. Kostjal on võlg alates 1. osamaksest. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 26.12.2023, aastase intressi määraga võrdses määras s.o 24,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 50 euro hüvitamist, selgitades nende kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 8.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
2.5.xxx OÜ ja kostja sõlmisid 3.09.2023 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 500 eurot, intressimääraga 30,88% aastas (0,08% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 49,99%. Kostjal on võlg alates 1. osamaksest. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 26.12.2023, intressimääraga võrdses määras s.o 30,88% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist, selgitades nende kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 23.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 6.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
3.Kostja on hagile vastanud, märkides, et tunnistab, et on võtnud laenu ja sõlminud lepingu. Kostja selgitab, et ta on sõltuvushaige, oli sõltuvusravil Viljandi Haiglas 9 kuud, ja sel ajal ei saanud mingit kindlat sissetulekut. Selletõttu laenud jäid maksmata. Kostja väitel soovis ta sõlmida maksekokkuleppe, ent võlausaldaja ei nõustunud. Kostja väitel on tal juba 5 kokkulepitud maksegraafikut, 12 on veel kokkuleppeta. Kokku on kostjal enda sõnul 17 võlgnevust, summas rohkem kui 20 000 eurot. Kostja palub sõlmida maksegraafiku selliselt, et maksab 150 eurot alates 20. septembrist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Pooled esitasid 26.11.2024 kohtule kompromissi, mida kohus ei kinnitanud, kuivõrd see oli vastuolus seadusega. Kompromissis on kokku lepitud viivise arvestamine viivistelt, mis on seadusega (VÕS § 113 lg 6) vastuolus. Samuti ei saanud kohus hageja poolt kohtule esitatu pinnalt järeldada, et kostjale laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt selgitas kohus, et kohus kinnitab kompromissi üksnes juhul, kui see vastab VÕS § 4034 lg 7 kohasele ümberarvestusele (sh peavad ümberarvestuse kontrollimiseks vajalikud asjaolud olema esile toodud), KIOS § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustele ning arvestab VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud keeluga arvestada viivist intressidelt ja viivistelt. 30.12.2024 esitasid pooled uue kompromissi. Hageja selgitas, et kompromiss on koostatud vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ning et kompromisslepingu summa 5963,13 eurot koosneb: põhinõudest summas 4082,13 eurot (1445,56+451,58+808,75+851,50+524,74); intressinõudest summas 26,53 eurot (4,87+4,40+8,00+5,74+3,52); võla sissenõudmiskulude nõudest summas 200,00 eurot (50,00+30,00+40,00+40,00+40,00); viivisenõudest summas 511,82 eurot (arvestatud summalt 4082,13 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 26.12.2023 kuni 30.12.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt); vähendatud riigilõivust summas 446,65 eurot (228,29+218,36); õigusabikuludest summas 696,00 eurot. Ent kompromissis oli kokku lepitud viiviste arvestamine viivistelt ning seadusjärgsest määrast ca 2 korda kõrgemas viivisemääras viiviste arvestamine ka menetluskuludelt ning võla sissenõudmiskuludelt.
6.Tulenevalt KIOS § 3 lõikest 9 võib krediidiinkasso krediidisaajaga sõlmitud lepingu või sellest tuleneva nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui see ei muuda krediidisaaja olukorda halvemaks ja selle tulemusel suudab krediidisaaja tõenäoliselt oma kohustused täita. Kohus on seisukohal, et seadusjärgsest määrast ca 2 korda kõrgemas viivisemääras viiviste arvestamine ka menetluskuludelt ning võla sissenõudmiskuludelt halvendaks krediidisaaja olukorda, sest hagi kohtuotsusega rahuldamise korral oleks hagejal võimalik saada viivist neilt summadelt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis praegu on 11,15% aastas. Kompromissis aga lepiti kokku viivisemääras 0,0657% päevas (mis teeb 23,98% aastas). Sellest tulenevalt selgitas kohus pooltele, et kinnitab kompromissi üksnes juhul, kui pooled nõustuvad järgmiste tingimustega: Kompromissikohast viivisemäära 0,0657% päevas (mis teeb 23,98% aastas) kohaldatakse üksnes põhivõla ja intressi (s.o 4082,13+26,53 eurot) tasumata jätmisel. Viivistelt (s.o 511,82 eurolt) viiviseid ei arvestata. Hageja võla sissenõudmiskuludelt ja menetluskuludelt (200+696+228,29+218,36= 1342,65 eurot) arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled teatasid, et on nende tingimustega nõus.
7.Kohus kontrollis kompromissi kinnitamiseks, et nõude aluseks olevad lepingud ei ole vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised ning laenud on kostja kasutusse antud. Kohus kontrollis (sh minuraha.ee kalkulaatoriga), et lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalseid määrasid (mis 2023. a mais oli 45,93% ja augustis-septembris 50,16%). Nagu märgitud, ei nõustunud kohus hageja poolt esitatu alusel, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingus olnud intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimääraga, tarbija ei võlgne muid tasusid ning kõik tasutu tuleb ümberarvestatud nõude katteks arvestada. Hageja esitas nõude ümberarvestuse, määras tagasimaksed uuesti (dtl 639-651), sh arvestades lepingute sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel intressi.
8.Hageja on esile toonud, et lepingu XXX katteks on kostja tasunud 438,28 eurot, lepingu XXX katteks 147,58 eurot, lepingu XXX katteks 107,85 eurot, lepingu XXX katteks 79,47 eurot ja lepingu XXX katteks 25 eurot. Osa neist summadest on hageja arvestanud ka seadusjärgse määra alusel uuesti määratud intresside katteks. Hageja toob välja, et lepingute alusel on kostjal tagastamata põhivõlg 1445,56 eurot (leping nr XXX) + 451,58 eurot (leping nr XXX) + 808,75 eurot (leping nr XXX) + 851,50 eurot (lepingu nr XXX) + 524,74 eurot (leping nr XXX), kokku 4082,13 eurot. Kohus kontrollis, et osade lepingute puhul on laenu tagastamise lõpptähtaeg saabunud ning ülejäänute puhul sai lepingud lugeda üles öelduks ka ümberarvestuse korral. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et tasumata laenusumma ja seadusjärgses määras intresside nõuded on sissenõutavad. Kohtuotsusega hagi rahuldamise korral tulnuks põhivõla summad kostjalt tervikuna välja mõista. Kompromissiga on kokku lepitud võla osade kaupa tasumises, mida kohus otsusega ei oleks saanud ette näha. Kostja on ise ka soovinud võla osade kaupa tasumist, andes teada, et suudab kokku lepitud suuruses igakuist makset tasuda. Kuigi kompromissiga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast ca kaks korda kõrgem viivisemäär, on kohtu hinnangul see antud juhul lubatav, sest ei ületa nõude aluseks olnud
lepingutes olnud viivisemäärasid ning kostjale antakse võimalus tasuda võlg osade kaupa pika aja jooksul (pikema, kui oli kõige pikem leping). Põhivõla kostjalt tervikuna korraga välja mõistmisel saaks arvestada kogu põhivõla summalt viivist seadusjärgses viivisemääras ning arvestades, et kostjal ei ole kogu summat võimalik korraga tasuda, lisanduksid ka kohtutäituri tasud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtu poolt seatud lisatingimustega kompromissiga ei halvendata võlgniku olukorda. Sellest tulenevalt kinnitab kohus poolte poolt 30.12.2024 esitatud kompromissi kohtu poolt seatud ja poolte poolt aktsepteeritud lisatingimustega.
9.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
10.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
11.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude suuruse ja jaotuse osas kompromissis kokku leppinud. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt, menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja palub kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 218,35 eurot xxx OÜ arveldusarvele xxx. Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (7292,58 eurot) tasunud riigilõivu kokku 665 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 228,29 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 436,71 eurot. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt täiendavalt tasutud riigilõivust 436,71 eurot, poole, s.o 218,35 euro tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole.
12.Pooled on kompromissis kokku leppinud, et TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.