AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu hagi J.A vastu võla väljamõistmiseks
Hagi hind
900 eurot 66 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507) Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver Kostja: J.A (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
11. detsember 2024
Protokollija
kohtuistungisekretär Kärt Savisto
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu hagiavaldus J.A (J.A) vastu.
2.Mõista J.A-lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks välja 900 eurot 66 senti.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu menetluskulud J.A kanda.
Mõista J.A-lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks välja menetluskulu 245 eurot. Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu (hageja või BTA) esitas 11. septembril 2024 Tartu Maakohtule hagi J.A (kostja) vastu 900 euro 66 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx, mida juhtis kostja, kellel ei olnud seisuga 5. märts 2024 mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes oli joobeseisundis, sõitis otsa pargitud sõidukile xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. xxxxxxxxxx omanikul tekkis kostja tegevuse tagajärjel kahju. Sõiduki vaatas üle RS Autoteenused OÜ, kes koostas hinnapakkumise sõiduki juhtumieelsesse olukorda viimiseks. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki esimene kaitseraud, mis vajas pleki- ja värvitöid, osaliselt ka uusi tagavaraosi. Vahetust vajasid esimese kaitseraua võre, iluvõre ja iluvõre iluliist, kokku summas 436 eurot 33 senti. Samuti olid vajalikud plekitööd summas 99 eurot 90 senti, plastiremondi tööd ja materjal summas 38 eurot 80 senti, värvimistööd summas 156 eurot 48 senti ja värvimaterjalid summas 141 eurot 41 senti ning lisatarvikud summas 27 eurot 74 senti, kõik kokku 900 eurot 66 senti (koos käibemaksuga). Taastusremondi kulud vastavad kostja poolt sõidukile tekitatud kahju tagajärgede likvideerimise mõistlike kulude suurusele. Liikluskahju põhjustanud xxx valdaja liikluskindlustusleping oli sõlmitud BTA-s. Hageja hüvitas liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule tekitatud kahju, tasudes 21. septembril 2023 RS Autoteenused OÜ-le xxxxxxxxxx taastusremondi maksumuse 900 eurot 66 senti.
13.märtsil 2024 saatis hageja kostjale tema e-posti aadressil tagasinõude summas 900 eurot 66 senti, millele kostja ei reageerinud. 27. juunil 2024 saatis hageja kostjale meeldetuletuse ja määras täiendava tähtaja tagasinõude tasumiseks. Kostja ei ole nõuet täitnud.
2.Kostja hagiavaldust ei tunnista. Kostja ei ole teinud ühtegi avariid, mida temale ette heidetakse. Asja arutamisel kohtuistungil 11. detsembril 2024 selgitas kostja, et tema oli küll
6.märtsil 2023 alkoholijoobes ja sõitis, kuid avariid ei põhjustanud. Kostja võeti vahi alla ning järgmisel päeval ei olnud uurijaga avariist juttu. Kui kostja lahkus xxxxxxxxxxx maja juurest, siis tema ei põrganud ühegi autoga kokku. Kostja võeti vahi alla 6. märtsil 2023 ning seejärel kannab ta vangistuslikku karistust, sh selle eest, et ta juhtis 6. märtsil 2023
xxxxxxxxxxx maja ees sõidukit xxxxxxx, numbrimärk xxxxx, olles joobeseisundis. Kostja ei ole saanud vangistuses oma e-posti kasutada ning sai nõudest teada maksekäsu kiirmenetluses. Kahju ulatuse osas kostjal vastuväited puuduvad.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p-i 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, punkt 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Hageja väidab, et ööl vastu xxxxxxxxxxxxx toimus xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx, mida juhtis kostja, kellel ei olnud seisuga 5. märts 2024 mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes oli joobeseisundis, sõitis otsa pargitud sõidukile xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kostja seletas kohtuistungil, et tema küll sõitis ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx maja ees sõidukiga xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx ning oli ka alkoholijoobes, kuid avariid ta ei põhjustanud, vähemalt ei mäleta ta sellest midagi (vt kohtuistungi protokoll, dtl 66-68). Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 4. märtsi 2024 vastuskirja (dtl 26). PPA vastuskirjast nähtub järgmine: Politsei- ja Piirivalveameti Kagu politseijaoskonnas on registreeritud juhtum nr 2610,23,0001148 kus Kagu politseijaoskonda pöördus xxxxxxx K. K. , kelle sõnul oli tema sõiduautole xxxxxxxxx reg. märgiga xxxxxx otsa sõidetud xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees. Isiku sõnade kohaselt parkis tema oma sõiduauto xxxxxxxxx 18:00-19:00 vahelisel ajal xxxxxxx kortermaja ette ning avastas xxxxxxx hommikul kella 07:55 ajal, et tema pargitud sõidukile on otsa sõidetud. Antud asjas alustati väärteomenetlust nr 2610,23,000864 Liiklusseadus § 223 lg 1 alusel. Menetluse käigus on tuvastatud, et sündmuskohalt leiti K. K. poolt ja anti ülekuulamisel politseile üle sõiduauto xxxxxxx tagaosa plastikdetail. xxxxxxx reg.märk omaniku J.A L. (L. ) ülekuulamise käigus on öelnud, et ta juhtis antud sõidukit xxxxxxxxx südaöö paiku ja tema sõiduki taha võis olla pargituna hõbe või sinine sõiduauto aga parkimiskohalt väljumiseks xxx juht manööverdama ei pidanud vaid sai sõita otse edasi. Keegi teine tema sõidukit sel õhtul ei juhtinud. Menetlusalune isik oma sõnade kohaselt
kokkupõrget ei tajunud. Peale xxxxxxxxxxx juures lahkumist peeti ta politsei poolt paarkümmend meetrit eemal kinni. Menetluse käigus ülekuulamisel K. K. poolt üle antud sündmuskohalt leitud detaili võrreldud J.A L. kuuluva sõiduauto xxxxxxx reg.märk xxxxx tagumise luugi purunenud plastikosal, kuhu sündmuskohalt leitud detail sobis. Viidatud tõendist nähtub lisaks, et kuivõrd J.A suhtes alustati xxxxxxxxxxxxxxxx KarS § 424 alusel, kuulub liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel (s.o mootorsõiduki poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine) alustatud väärteomenetlus lõpetamisele, kuna teos esinevad kuriteo tunnused, ning isikut on juba käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistatud. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et hagiavaldusele vastu vaieldes tuleb kostjal oma vastuväiteid tõendada. Kostja ei soovinud tõendeid esitada ega taotleda kohtult tõendite kogumist (dtl 67). Lähtudes olemasolevatest tõenditest, s.o PPA 4. märtsi 2024 vastuskirjast ning kostja enese poolt 11. detsembri 2024 kohtuistungil antud seletusest (kohus tunnustab lihtmenetluses tõendina ka seletust, mis ei ole antud vande all), on kohus seisukohal, et hageja väide selle kohta, et kostja põhjustas ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees liiklusõnnetuse, sõites sõidukiga xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx otsa pargitud sõidukile xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx, on tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli sel hetkel alkoholijoobe seisundis. PPA vastuskirjast ja kostja seletusest nähtub, et kostja peeti vahetult pärast sündmuskohalt lahkumist kinni, ta võeti vahi alla ning käesolevalt kannab ta vangistuslikku karistust, sh KarS § 424 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuivõrd kostja väidab, et tema avariid ei põhjustanud või vähemalt ta ei mäleta seda, ei ole vaidluse all, et kostja liiklusõnnetusest politseid ei teavitanud, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohtule esitatud tõendid on siiski ebapiisavad selleks, et tuvastada, et kostja juhtis ööl vastu xxxxxxxxxxxxx sõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduauto xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx valdaja liikluskindlustusleping oli sõlmitud BTA-s (vt poliis nr C0050671065, dtl 27-28). Seega oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutus liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-st 24 tuleneb, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse
7.xxxxxxxxxx omanikul tekkis kostja tegevuse tagajärjel otsene varaline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 tähenduses. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on selgitanud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki xxxxxxxxxx esimene kaitseraud, mis vajas pleki- ja värvitöid, osaliselt ka uusi tagavaraosi. Hageja poolt kirjeldatud kahjustused on tõendatud kohtule esitatud fotodega (dtl 39-44). Hageja selgituse kohaselt vajasid vahetust esimese kaitseraua võre, iluvõre ja iluvõre iluliist, kokku summas 436 eurot 33 senti. Samuti olid vajalikud plekitööd summas 99 eurot 90 senti, plastiremondi tööd ja materjal summas 38 eurot 80 senti, värvimistööd summas 156 eurot 48 senti ja värvimaterjalid summas 141 eurot 41 senti ning lisatarvikud summas 27 eurot 74 senti, kõik kokku 900 eurot 66 senti (koos käibemaksuga). Hageja on sõiduki taastusremondi kulude maksumuse tõendanud RS Autoteenused OÜ poolt 23. märtsil 2023 koostatud kalkulatsiooni
(dtl 30-35) ja 23. mai 2023 arvega nr 23187 summas 900 eurot 66 senti (dtl 36). Kostja ei vaielnud kohtuistungil hageja poolt nimetatud kahju ulatusele vastu (dtl 67). Kuivõrd kostja kahju ulatusele vastu ei vaidle, asub kohus seisukohale, et hageja poolt nimetatud ja tõendatud parandamistööde maksumus summas 900 eurot 66 senti on VÕS § 132 lg 3 kohaselt mõistlikus suuruses ning seega põhjendatud.
8.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja ei oleks ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees oma sõidukiga pargitud sõidukile xxxxxxxxxx otsa sõitnud, ei oleks xxxxxxxxxx vigastusi saanud ning kahju sõiduki parandamiskulude näol ei oleks tekkinud. Seega esineb kostja teo ja xxxxxxxxxx omanikul tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
9.Eeltoodust tuleneb, et hageja oli LKindlS § 24 alusel kohustatud kostja asemel hüvitama kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju summas 900 eurot 66 senti.
10.LKindlS § 53 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (punkt 2) ning ka siis, kui sõidukijuht põhjustas liiklusõnnetuse olles ise joobeseisundis (punkt 4). Eelnevalt tuvastatule tuginedes on hagejal õigus LKindlS § 53 lg 1 punktide 2 ja 4 alusel nõuda kostjalt tagasi tema asemel hüvitatud kahjusummat 900 eurot 66 senti. Hageja on 13. märtsil 2024 saatnud kostjale e-posti aadressil xxx tagasinõude, paludes kahju 900 eurot 66 senti hüvitada hiljemalt 27. märtsiks 2024 (dtl 37-38). Kostja selgitas kohtuistungil, et vangistuses viibimise tõttu ei ole ta kostja nõudekirja kätte saanud (dtl 68). Kostja sai nõudest teadlikuks siiski hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamisega. Kostja ei ole tagasinõuet täitnud.
11.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 900 eurot 66 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Menetluskulud jäävad seega kostja kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 245 eurot – maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 180 eurot. Arvestades hagi hinda, s.o 900 eurot 66 senti, on hageja riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 alusel tasunud riigilõivu õiges suuruses. Riigilõiv 245 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Seega, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 245 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.