1-13-5808/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Karistusaja algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel A.Z kinnipidamise päevast, so 05.04.2013. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista riigituludesse A.Z’lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev osaline sundraha 240 eurot ja määratud kaitsja tasu 86,40 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-5808, sundraha, muud menetluskulud. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta osaliselt sundraha summas 240 eurot, ja kaitsjatasu summas 86,40 eurot kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: A.Z’t süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, katseajal jooksul, 05.04.2013 kell 23:00 aadressil Tallinn Türnpu ja Vilmsi tänava nurgal, varastas avalikult vägivalda kasutamata - ründas kannatanut selja tagant haaras kõvasti koti sangast kinni ja asus jooksma autobussijaama poole koos kannatanu XXX kuuluva käekotiga maksumusega 10 eurot koos selles olnud asjadega: maksumuseta rahakott, milles sees 78 eurosenti, mobiiltelefon Nokia maksumusega 100 eurot, kaarditasku maksumusega 4 eurot, kosmeetikavahendid kokku maksumusega 35 eurot, koduvõtmed maksumusega 50 eurot, XXX isikutunnistus, Swedbanki pangakaardid ja töötõend kannatanu XXX nimele, millega tekitas materiaalset kahju summas 199.78 eurot. Oma tegevusega pani A.Z toime avalikult, vägivalda kasutamata, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: -2-

Süüdistatav A.Z , süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus A.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendatakse mõistetud karistust 04.03.2013.a. Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 11 päeva võrra, lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 11 (üksteist) päeva. KarS § 68 lg.1 kohaselt lugeda karistusaja alguseks A.Z kinnipidamise päev, s.o 05.04.2013. Kohtuistungil jäi süüdistatav A.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel A.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. A.Z ’lt kuulub välja mõistmisele osaliselt sundraha summas 240 eurot ja osaliselt kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 86,40 eurot. Arvestades A.Z varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o. osa sundrahast 240 eurot ja osa kaitsjatasust 86,40 eurot riigi kanda. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.