Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.08.2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-18716
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.B, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 06.09.2012 ja lõpp 06.11.2013
Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 13.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.B on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 11.06.2010 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1 p 4,7,8,9,10; § 215 lg 2 p 1,2 ; § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning tal jäi peale eelvangistuse mahaarvamist kanda 1 aasta ja 2 kuud, milline mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga. Viru Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 1-09-18716 pöörati F.B suhtes täitmisele kandmata karistus Viru Maakohtu 11.06.2010 otsuse järgi 1 aasta 2 kuud vangistust.
Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung: Kinnipeetav taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et kui teda vabastatakse enne tähtaega, siis ta esitab kõik vajalikud dokumendid kriminaalhooldusele, läheb kohe tööle ning käib kõigil registreerimistel kriminaalhooldaja juures. Kinnipeetav avaldas veel, et tema rikkumist vanglaametnikuga ebaviisaka käitumise kohta menetletakse praegu. Eelnevalt on olnud 6-l korral lühiajalised karistused ja need ei avaldanud mõju, eelnevad teod on pandud toime rumaluse tõttu. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör leidis, et isikut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik sattus vanglasse uuesti, sest oli kriminaalhoolduse all, kuid ei täitnud talle pandud nõudeid, seetõttu pöörati karistus täitmisele. Vanglas olles ei suuda järgida sisekorraeeskirju. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole enda järeldusi teinud ning kinnipeetavat ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Enamus kuritegusid on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Korduvalt sooritanud röövimisi vägivalda kasutades. Samuti on kasutanud vägivalda ja ähvardamist võimuesindaja suhtes. Käesolev karistus on täitmisele pööratud kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu. Kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud. Mitteametlikult ja lühiajaliselt on töötanud abitöölisena ehitusel. Majanduslikku toimetulekut on mõjutanud võlad ja alkoholi tarvitamine. Vabanedes töökoht puudub. Tasumata võlanõudeid seisuga 30.05.2013 on 346,04 eurot. Isik on sooritanud enamus kuritegusid grupis, seega kuuluvad isiku suhtlusringkonda kriminaalset eluviisi pooldavad isikud. Alkoholijoobes võib olla mõjutatav. Elustiililt on hoolimatu ja tagajärgedega mitte arvestav. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol on põhiline riskitegur tema elus, on püüdnud tarvitamist lõpetada, kuid keskkonda muutmata on see tal väga raskeks osutunud. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 53 % (keskmine risk) ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51 % (kõrge risk). Kohus leiab, et katseaja mitteläbimine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kinnipeetav on vangistuse ajal saanud mitmeid distsiplinaarkaristusi. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kinnipeetav ei ole kohtu hinnangul isikuks, kes oleks orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetav on jätkanud kohusetundetut ja norme eiravat käitumist ka vanglas. Kohus leiab, et eelnevast nähtub isiku negatiivne suhtumine ühiskonnas valitsevatesse normidesse ning väärtushinnangutesse. Kohus leiab, et F.B näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks eelnevast käitumisest teinud vajalikke järeldusi ning kes suudaks edaspidi
ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada, millest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat F.B vangistusest enne tähtaega vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (digitaalselt allkirjastatud) Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.