lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7460/96

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-7460/96
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1675
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-7460/38Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.02.20131-12-7460/69Tartu Ringkonnakohus09.04.20131-12-7460/71Tartu Ringkonnakohus15.04.20131-12-7460/87Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.06.20131-12-7460/105Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.10.20131-12-7460/119Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Krimaanlasja number

1-12-7460

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. juuni 2013 määrus karistusest haiguse tõttu vabastamata jättmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu I.K. määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 28. juuni 2013 määrus muutmata ning I.K. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 28.06.2013 määrusega jäeti I.K. mõistetud vangistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega vabastamata. I.K. mõisteti süüdi Viru Maakohtu 27.02.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetud raskema karistusega, liitkaristusega 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 04.-06.11.2011, s.o 3 päeva, karistuse hulka ning I.K. ul kuulus ärakandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on 14.03.2012.
2.28.05.2013 saabus maakohtule Viru Vangla ettepanek kaaluda I.K. u suhtes tema vabastamist vanglakaristuse kandmisest seoses I.K. u ravimatu põhihaigusega ja sellega kaasuvate diagnoosidega. I.K. u terviseseisundi tõestamiseks edastas Viru Vangla dr R. Aadamsoo poolt 23.05.2013 koostatud meditsiinilise läbivaatuse kokkuvõtte.
3.Viru Maakohus jättis Viru Vangla ettepaneku I.K. u vabastamiseks Viru Maakohtu 27.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-7460 mõistetud karistuse kandmisest rahuldamata. 3.1 Maakohus leidis, et inimlikult on mõistetav vanglameediku ettepanek ja ka I.K. u enda soov vangistusest vabastamiseks. Viidates KarS §-le 79 pidas kohus oluliseks arvestada karistuse kandmisest vabastamise otsustamisel toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu isikut.

Maakohus märkis, et Viru Maakohtu 28.06.2011 määrusest nähtuvalt on I.K. vabastatud parandamatu raske haiguse tõttu Viru Maaohtu 20.01.2011 kohtuotsusega mõistetud 3 aasta ja 7 kuulise vangistuse kandmisest. Käesolevat vangistust kannab I.K. , olles juulis 2011 vabastatud parandamatu raske haiguse tõttu vanglakaristuse kandmisest, uute kuritegude toimepanemise eest juba oktoobrist 2011. 04.-06.11.2011 oli I.K. kinni peetud kahtlustatavana, kuid vabanes ja jätkas kuritegude toimepanemist kuni ta märtsis 2012 vahistati. I.K. ut on alates 1991 kaheksal korral kohtu poolt karistatud – korduvalt rahvatervise ja varavastaste kuritegude eest ning ühel korral röövimise eest. 3.2 Maakohus asus seisukohale, et I.K. ei ole korduvatest karistustest teinud õigeid järeldusi, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka siis, kui tema suhtes on näidatud üles usaldust ning pole kohaldatud raskemat tõkendit, s.o vahistamine või on arvestatud tema raske haigusega ja ta on vangistusest vabastatud. Just asjaolu, et I.K. on juba sama haiguse tõttu vanglakaristusest korra vabastatud oli kohtu hinnangul üheks kaalukamaks argumendiks, miks sellel korral maakohus vabastamist võimalikuks ei pidanud. Kohus avaldas, et puudub veendumus, et I.K. vabanemisel oma tervise eest hoolitsemisega tegeleks ja seaduskuulekaks hakkaks ning esineb põhjendatud kahtlus, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus pidas oluliseks ka seda, et I.K. on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja seega puudub alus uskuda, et tema viimane narkootikumidega seotud kuritegu oli toime pandud vaid valuvaigistavate narkootikumide hankimiseks. Samuti arvestas kohus, et I.K. ule on vanglas ravi tagatud.

4.I.K. esitas 17.07.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 28.06.2013 kohtumäärus tema vangistusest vabastamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega I.K. vabastada KarS § 79 lg 1 alusel temale Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. 4.1 Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu otsusega. I.K. möönab, et prokurör on kategooriliselt tema vabastamise vastu seoses ravimatu haigusega, kuigi seadus näeb sellise võimaluse ette. Määruskaebuse esitaja märgib, et Viru Vangla arstid on nõus tema sellel alusel vabastamisega, kuid prokurör arvab, et vanglas on I.K. ul võimalik saada täisväärtuslikku ravi ja tal on võimalik seal viibida. I.K. u kinnitusel seal aga mingit ravi ei ole, ta saab vaid valuvaigisteid, samuti puudub võimalus pöörduda teiste arstide, spetsialistide või onkoloogide poole Tartus. Lisaks ei saa I.K. Viru Vanglas oma tervislikust seisundist tulenevat spetsiifilist toitu, vaid peab toituma nagu teised, v.a sai. I.K. avaldab, et peale selle toidu manustamist algavad tal valud. 4.2 Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas saab prokurör teha järeldusi ja võtta vastu otsuseid, et tema tervis on normaalne. I.K. on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel arvestanud spetsialistidest onkoloogide arvamusega ja nende poolt pandud diagnoosiga. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et kuivõrd nüüd saab arsti ettekirjutusel meditsiinilisi preparaate, mis sisaldavad legaalselt narkootikume, on arusaamatu prokuröri arvamus, et ta läheb ostma narkootikume viis korda kallimalt, kui arsti poolt väljakirjutatud. Oluliseks tuleb pidada ka seda, et I.K. u süü seisneb selles, et ta ostis oma pensioni eest neli doosi narkootikume valu ära võtmiseks, mitte nagu arvab prokurör, et levitamiseks. Ei ole ühtegi tõendit, et ta kavatses neid müüa või teistele isikutele edasi anda. I.K. selgitab, et tema töövõimetuspensioni protsent on tõusnud 80-lt 100-le, seega tema haigus areneb ja tema seisund halveneb. I.K. manustab kogu oma elu ravimeid, mida on võimalik teha vaid meditsiinilises osakonnas, kuna need sisaldavad narkootikume. Eeltoodu tõttu istub määruskaebuse esitaja kogu vangistuse tähtaja ühes kambris luku taga, mitte kellegagi suheldes peale kambrikaaslase ja see on vaimselt võimatu. Samuti palub määruskaebuse esitaja arvestada, et on ära kandnud pool tähtajast – 1 aastat 4 kuud. I.K. möönab, et teda on korduvalt kohtulikult karistatud, kuid ta on oma karistuse saanud. Kohtukulud on tal tasumata, sest ta viibib vangistuses. I.K. soovib kohtu selgitust, mida peaks tegema, et esitada edasi dokumendid kassatsioonkaebuse jaoks, kuna tal ei ole advokaati ega raha, et teda endale võtta.
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.08.2013. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 79 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid. KrMS § 425 lg 1 järgi, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. 6.1 Maakohus on arvestanud I.K. u parandamatu haiguse tõttu karistuse kandmisest vabastamise otsustamisel dr R. Aadamsoo poolt 23.05.2013 koostatud meditsiinilise läbivaatuse kokkuvõttes toodud põhjendustega ja tulenevalt KarS § 79 lg-st 1 I.K. u poolt toimepandud kuriteo asjaoludega ning on põhjendatult leidnud, et vanglas on võimalik tagada I.K. u igakülgne ravi ning I.K. u tervislik seisund ei ole hetkel selline, mis arvestades tema poolt toimepandud kuritegu tingiks karistuse kandmisest vabastamist. Kohtukolleegiumi käsutuses olevate materjalide põhjal ei ole alust arvata, et I.K. u tervislik seisund oleks niivõrd halvenenud, et see takistaks tal karistuse kandmist. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetaval on vangistuses kättesaadav vajalik arstiabi, mida on 19.06.2013 kohtuistungil kinnitanud ka I.K. ise ning märkinud, et vabanedes saaks ta jätkata metatooni raviga nagu ta hetkel saab vanglas (tl 64). Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud kohtumääruse tühistamise aluseks ei saa olla määruskaebuse esitaja väide, et vanglas puudub tal võimalus pöörduda teiste arstide, spetsialistide ja onkoloogide poole Tartus ja saada täiendavat ravi. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt VangS § 49 lg-le 1 on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, vangla arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on I.K. ule vangistuse kandmise ajal ette nähtud tervishoiuteenuse kättesaadavus ning ravi võimalused. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nähtuvalt dr R. Aadamsoo poolt 23.05.2013 koostatud meditsiinilise läbivaatuse kokkuvõttest on I.K. ule igakülgne arstiabi, sh spetsialistidega suhtlemine olnud tagatud. Samuti viibib vanglas igapäevaselt meedik ning vajadusel on tagatud ka hospitaliseerimine kiirabiga. 6.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et I.K. u varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. I.K. ut on kaheksal korral kohtulikult karistatud. Käesolev karistus on mõistetud varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud rahva tervisevastase süüteo. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et pärast seda, kui I.K. 28.06.2011 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmiselt seoses parandamatult raske haigusega, jätkas I.K. kuritegude toimepanemist. Nimelt pani ta uue kuriteo toime juba oktoobris 2011 ja jätkas kuritegude toimepanemist ka peale tema 04.-06.11.2011 eelvangistusest vabastamist kuni ta 14.03.2012 vahistati. Ringkonnakohus on seisukohal, et I.K. on korduvalt karistatud eriliigiliste

karistustega, kuid see pole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. I.K. jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast seda, kui teda vabastati vangistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu. Seega on talle juba antud võimalus jätkata oma elu seadusekuulekalt vabaduses, kuid I.K. , vaatamata on raskele tervislikule seisundile, ei suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eelnevast tulenevalt ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et I.K. , tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel, hoidub edaspidi õigusrikkumistest. I.K. u poolt uute kuritegude toimepanemist ei õigusta ka asjaolu, et väidetavalt vajas ta narkootikume valu äravõtmiseks. 6.3 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 79 lg-s 1 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine tema haiguse tõttu on põhjendatud. Maakohus on määruses hinnanud I.K. u isikut iseloomustavaid ning Viru Vangla esildises ja dr R. Aadamsoo poolt 23.05.2013 koostatud meditsiinilise läbivaatuse kokkuvõttes toodud asjaolusid. Siiski ei ole vangla ning meditsiinilise läbivaatuse kokkuvõttes toodud seisukohad süüdimõistetu haiguse tõttu tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas kohtule siduvad ning kohus võib oma siseveendumusest tulenevalt võtta ka teistsuguse seisukoha. 6.4 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada tema haiguse tõttu, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid parandamatult rasket haigust põdeva I.K. u vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aare Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.