Kohtulahend

liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 6 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 30.07.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010 kohtuotsusega tühistati Maakohtu otsus osaliselt, täpsemalt: xx xx ja L.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4,7, järgi; xx xx ja L.H-lt solidaarselt kannatanu xx xx kasuks 9900 krooni väljamõistmise osas tsiviilhagi katteks; xx xx KarS 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas; L.H-le KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Selles osas tehti uus otsus, millega: xx xx ja L.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. L.H-le KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi mõistetud karistus kolm kuud vangistust jätta muutmata. KrMS § 238 lg 2 p 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 30.03.2000.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 aastat 9 kuud ja 12 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõista süüdistatavale 5 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks määrata 30.07.2009. Karistuse kandmise algus 30.07.2009 ja lõpp 12.07.2015. L.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 15). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.07.2012. Kinnipidamisasutusest L.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis xxx ja töös psühholoogiga. Vabanemisel asub elama tuttava, xx x korterisse aadressil xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele, olemas omaniku nõusolek. Isikul on keskharidus. Isikul on vähesed töökogemused/oskused. Töökoha on garanteerinud sõber xx.xx: xxx, xx xx. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud sõprade ja sugulasega. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Joobes muutub vägivaldseks. Vanglas 2003 tarvitas amfetamiini. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Vangla ei toeta L.H tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegemist on xx xx kuuluva 3-toalise korteriga, millest üht tuba saaks kasutada L.H . Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Korteri omanikule, xx xx, on selgitatud elektroonilise järelevalve põhimõtteid, ning ta on andnud kirjaliku nõusoleku L.H tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega elamaasumiseks aadressil xxx. xx xx on nõus kindlustama L.H-le vabanemise korral töökoha. Isik on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena. L.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et L.H tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 2(3)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 12 korral kriminaalkorras karistatud. Korduvalt kandnud vanglakaristust. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest pikaajaliste vangistustega. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, ajal mil ta oli vabastatud tingimisi enne tähtaega vanglast. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et L.H distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama xx xx kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku L.H tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega elamaasumiseks aadressil xxx. Jaan L.H-le garanteerib xx xx vabanemise korral töökoha. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.07.2015, ärakandmiseks on veel ligi 2 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Oleks kergemeelne arvata, et varem 12 korral karistatud isik, kes on juba korduvalt vanglakaristust kandnud, kriminaalhooldusel olles (tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel) pani toime uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine ja töökoht ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.H temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.