Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
01.augusti 2013.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-2162
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Olga Dorogan (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
01.08.2013 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K. T. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
K. T. IZ.T, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta K. T. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. T. tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K. T. on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsusega KarS § 275, 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg1, 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.07.2012 ja lõpp 23.01.2014. Kinnipidamisasutuses K. T. kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust ning menetlusjärgus on veel 2 rikkumist. Kinnipeetav asub vabanemisel elama oma isa juurde aadressil xxx. Tegemist on kasvatusraskustega noormehega, väga probleemne, mis väljendub üksteise peale karjumises, peksmistes ja solvangustes, ei allu mingile korrale. Perekonnas ei olnud tagatud lapse terve ja õiguspärane kasvukeskkond. Tal on välja kujunenud heade normide ja tavade ning kommetega vastuolus käitumine. Kinnipeetav õpib hetkel 8.klassis xxx. Rahalisi nõudeid on kokku 2183,71 EUR. Vabaduses tarvitas alkoholi ja nuusutas gaasi. Senised meetmed alaealise mõjutamiseks ei ole olnud piisavalt mõjusad,
alaealine ei ole lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemist, distsipliinile ei allu. Katseajal pani toime uue kuriteo. Isikul puudub motivatsioon käitumise muutmiseks. Samuti pani uued kuriteod toime kinnipidamisasutuses. Viru Vangla ei toeta K. T. tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt K. T. soovib vabanemisel asuda elama isa juurde xxxx, kus elab ka tema õde. Tegu on 1-toalise üürikorteriga, kuid K. T. vabanemisel plaanid isa üürida 2-toalise korteri. K. T. pani katseajal toime uue kuriteo ning tema senine käitumimne on näidanud, et ta ei ole teinud järeldusi, mis toetaksid tema seadusekuulekat toimetulemist. Ka vangistuse ajal on ta toime pannud korduvalt rikkumisi.
Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K. T. taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et K. T. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. T. isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K. T. on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib 1. korda. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 11 korda ning kriminaalkorras 2 korda. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole K. T. ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K. T. vabastamisega temale Viru Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.