1-12-7811/20 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Keit Gerts andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 14). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.05.2013. Kinnipidamisasutusest Keit Gerts kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on tööga hõivatud 26.11.2012 – 05.04.2013. on läbinud sotsiaalabiprogrammi xxx. Alates 05.04.2013 paikneb avavanglaosakonnas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Ema on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Isikul on omandatud põhiharidus Viljandi vanglas, ning omandas ka puusepa eriala. Enne vangistust töötas kinnipaatav xxx xxx. Vabanemisjärgselt on garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetaval on laps ning elukaaslase laps. Vabaduses tarvitas alkohoolseid jooke kuriteod on sooritanud alkoholijoobes. Teda on ka väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ning alkoholijoobes moorotsõiduki juhtimise eest. Varem on tarvitanud ka narkootikume. Varasemad tingimisi karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist katseajal.kinnipeetab on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud raskusastmelt samaks. Vangla ei toeta Keit Gerts ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegemist on kahekorruselise paarismajaga, kus on 5 tuba. Kinnipeetaval on teisel korrusel olemas oma tuba. Keit Gerts vabanemisel asuvad sinna elama ka tema elukaaslane koos lastega. Kinnipeetava ema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx-s. tema vanemad ja vend on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Lähedaste arvates vajab kinnipeetav spetsialisti abi, kes suunaks teda alkoholivastasele ravile. Ka kinnipeetav ise on nõus pöörduma psühhiaatri poole vajaliku alkoholivastase ravi saamiseks. Keit Gerts taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör palub jätta isik ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kaitsja toetas Keit Gertsi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Keit Gerts tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 9 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Keit Gertsil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on 2(3)

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud tööhõives vangistuse ajal. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetava lähedased on nõus Keit Gertsi vabanemise korral toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on korduvalt (9 korda) kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses on teist korda. Karistused on määratud varguste toimepanemise eest ja vägivaldsete kuritegude eest. Ka praegust vanglakaristust kannab süstemaatilise varguse eest. Sooritatud kuritegude rohkus ja laad kinnitab, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastsest käitumisest Keit Gerts teinud ei ole, järelikult ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Keit Gertsi ka varem karistati tingimisi KarS § 74, 75 kohaldades, kuid kriminaalhooldus ei ole mõjunud talle distsiplineerivalt ning takistanud uusi õigurikkumisi toime panemast. Arvestades Keit Gertsi poolt toimepandud kuritegude arvukust ja laadi, samuti, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.12.2013, leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole kuidagi õigustatud. Keit Gertsi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning kohtu hinnangul oleks Keit Gertsi vabanemisel käeoleval ajal ühiskonna heaolu jätkuvalt ohustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Keit Gerts temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.