Kohtulahend

1-13-657 Esmakohtumine L.N-iga leidis aset 19.04.2013, millal tutvustati hooldusalusele tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 19.04.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr.1. Hooldusalune sooritas 36 tundi 36 ajakavas planeeritud tundidest. 03.05.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr.2. Hooldusalune sooritas 24 tundi 40 ajakavas planeeritud tunnist. Arstitõendit ega muud dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks, millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. Hooldusalune väitis, et ta asus ametlikult tööle ning lubas 10.06.2013 tuua töölepingu. 03.07.2013 oli teostatud kodukülastus aadressile xxx, kus elab L.N . Korteris keegi ust ei avanud. Juhindudes KarS § 69 lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata L.N-ile mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui L.N ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku võtta L.N-i vahi alla. Kriminaalhooldusalune L.N 15.07.2013.a kohtuistungile ei ilmunud. Kaitsja helistas L.N-i mobiiltelefonile, vastas L.N-i ema ning teatas, et kutse on L.N-ile edasi antud, L.N on kohtuistungist teadlik, kuid läks tööle. Töötab xxx Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.07.2013 kohtumäärusega kohaldati kriminaalhooldusaluse L.N-i suhtes sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja 18. juulil 2013.a kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. Ka 18.07.2013 kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud ning kohus kuulutas ta tagaotsitavaks. Isik peeti kinni 24.07.2013. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata L.N-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune L.N palus jätta taotlus rahuldamata ning lubas edaspidi oma kohustusi korrektselt täita. Rikkumisi põhjendas ta nii raske majandusliku seisu, kui ka keerulise perekondliku olukorraga. Tal on 8-kuune laps, kes vajab haiglaravi ning perekonna ainsa toitjana peab ta tööl käima. Samuti oli ta vahepeal ise haige. Süüdimõistetu kaitsja märkis, et kuigi formaalselt on karistuse täitmisele pööramise alused olemas, palub ta siiski jätta taotlus rahuldamata arvestades süüdimõistetu rasket olukorda. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek L.N-i suhtes tuleb jätta rahuldamata. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

3(4)

1-13-657 Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune L.N ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldusametnikuga kokkulepitule ning talle on tehtud mitu kirjalikku hoiatust. Määratud 820-st töötunnist on käesolevaks ajaks teostatud 60 tundi ning tegemata tunde on 760. Samuti rikkus ta kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud määratud aegadel registreerimisele 10.06.2013, 25.06.2013, 02.07.2013. L.N-i poolt nimetatud rikkumiste põhjuseid ei saa kohus pidada mõjuvaiks, kuivõrd nende kinnituseks ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid. Samas kohtuistungil isik mõistis, et tema taoline käitumine ei ole aktsepteeritav ning lubas end parandada ja edaspidi ÜKT-d ja kontrollnõudeid korralikult täita. Ta saab aru, et kohustuste täitmata jätmisel pööratakse talle mõistetud vangistus täitmisele. Kuigi kriminaalhooldusalusel isikul on tänaseks teostatud vaid 60 tundi, tuleb siiski teisest küljest arvestada ka seda, et tal on täitmata 760 tunni teostamiseks aega kuni 04.10.2014 st enam kui aasta. Nimetatud periood on piisavalt pikk, et täitmata tunnid korrektselt sooritada. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et L.N-ile tuleb anda veelkord võimalus end parandada ning sooritada üldkasulik töö kohtuotsuses määratud mahus ning tähtajaks. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.