Kohtulahend

B.J puhul täidetud KarS §-s 87 lg 2 sätestatud eeldus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 2.2 Isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest ja karistusregistri teatisest nähtub, et B.J on kriminaalkorras karistatud neljal korral alates 2008. aastast peamiselt varavastaste kuritegude eest. Korduvalt on B.J-ile antud võimalus jätkata elu vabaduses, kuid ta pole seda suutnud, jätkates katseaegadel uute kuritegude toimepanemist. 2.3 B.J pole suutnud õiguskuulekalt käituda ka karistuse kandmise ajal, sest ta omab arvukaid distsiplinaarkaristusi. 2.4 Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. B.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise poolt räägib asjaolu, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul esineb suur oht, et ta võib kuritegusid toime panna ka edaspidi. 2.5 Peale selle on süüdimõistetu alkoholi kuritarvitav isik, millele viitab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude eest. Alkoholi kuritarvitamine suurendab samuti oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. 2.6 B.J isikut arvestades vajab ta täiendavat juhendamist ja kontrolli resotsialiseerumisel ning järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda kohtu arvates küllaldaselt tagada süüdimõistetu ise ega tema lähedased. Seega tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta

kriminaalhooldaja järelevalvele, et minimiseerida tema vanglast vabanemisega kaasnevaid riske. 2.7 Kohus suhtus kriitiliselt B.J kohtuistungil avaldatud väitesse, et vabanemise korral on tal võimalik Eestist lahkuda ja tööle asuda Soome onu juurde, kuid karistusjärgne käitumiskontroll takistab seda. B.J enda kinnitusel ei ole onu näol tegemist isikuga, kellel oleks õigus teda tööle võtta, sest onu ise on töötaja, mitte tööandja. Seega on paljasõnaline B.J väide tööleasumise võimalusest Soome. Arvestades B.J alkoholilembust, mis on varem takistuseks saanud ka töötamisel, pole tema väide ka sisuliselt eriti veenev. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

kriminogeense käitumise muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri).

Kaitsja on maakohtuga nõustunud, et süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik, samuti tema poolt toime pandud kuriteod ja käitumine vangistuses, on maakohtu määruses õigesti käsitlemist leidnud – seega on eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks olemas ning selleks, et minimeerida B.J vanglast vabanemisega kaasnevaid riske, on põhjendatud tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendatud seisukohtadega ega pea vajalikuks täiendavalt midagi lisada. 5.2 Samas leiab kaitsja, et kohus jättis tähelepanuta, et B.J näol on tegemist alkoholisõltlasega, kes vajaks spetsialistide abi, mitte aga käitumiskontrollile allutamist. Tartus on võimalik alkoholisõltuvusest vabaneda vaid osaledes tugigrupis aadressil Peetri 26, mistõttu ei põhine kohtu järeldused B.J vanglast vabanemisega seotud riskide minimeerimisest kriminaalhooldaja järelevalve all tegelikel asjaoludel. Samuti heidab kaitsja ette, et B.J riskide maandamiseks ei ole esitatud isegi minimaalse sisuga plaani tema võimalikuks resotsialiseerumiseks. 5.2.1 Ringkonnakohus märgib, et vastavalt kriminaalhooldusseadusele toimub katseaja tegevuste kavandamine toetudes riskihindamise tulemustele ning koostööle kriminaalhooldusalusega, arvestades seejuures kriminaalhooldusaluse olukorda. Katseajaks püstitatud eesmärgid peavad olema seotud kohtuotsusega pandud kohustuste ja kontrollnõuete täitmisega ning suunatud uue kuriteo riskide ja ohtlikkuse maandamisele. Seega ei esitata kohtule plaani isiku resotsialiseerimiseks enne tema kriminaalhooldusele suunamist, vaid see koostatakse kooskõlas kohtumäärusega, arvestades nii kriminaalhooldusalusega kui ka tema riskidega. 5.2.2 Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu ka kaitsja kartus, et B.J jääb ilma talle vajalikust abist sõltuvusprobleemiga seoses. Nimelt viiakse sotsiaalprogramme läbi ka kriminaalhooldusalustele sõltuvalt nende vajadustest- ja riskidest. Kriminaalhoolduse sisuks on m.h isikule info andmine ja tema suunamine teenusepakkujate juurde, nõustamine ja programmide läbiviimine. 5.3 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.