Tsiviilasi nr 2-11-35834
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2012 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Jaanek Kuznetsovi vastu 391.39 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
195.72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ, rk 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; hageja esindaja Silver Eensaar, OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, [email protected] ; kostja Jaanek Kuznetsov
Menetlus
Kirjalik
Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ hagi Jaanek Kuznetsovi vastu 391.39 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jäävad Julianus Inkasso OÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21.07.2009 liitumislepingu nr 1720783, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest tasuma. Kostja kohustust ei täitnud ja AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 195.72 eurot ja viivise 195.67 eurot tasumist ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja taotleb asjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtajaks ei vasta.
Kostjale on hagi kätte toimetatud edasiandmiseks perekonnaliikme kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud vastuväite. Ta pole kunagi sõlminud Elisas liitumislepingut ja ei ole vastu võtnud telefoni. Matti Matt nimeline isik pani kostjale kuuluvat dokumenti kasutades toime kelmuse, pettes firmadelt kostja nimel välja telefone. Kostja tegi avalduse politseile ja M. Matt suhtes on algatatud kriminaalasi. Kostja soovib, et võlg kantakse üle isikule, kes on võla tekkimises tegelikult süüdi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 407 lg 1 kohaselt Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. TsMS § 407 lg 6 kohaselt Kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Tartu Maakohtu 09.09.2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-2392 on tuvastatud (lk 9), et „Samuti süüdistatakse Matti Matti selles, et tema, isikuna, kes on toimepannud kelmuse ja varguse: 21.07.2009 Tartus Kalda tee 1c/1d Eedeni Kaubanduskeskuses asuvas Elisa Eesti AS esinduses lõi varalise kasu saamise eemärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse müügikonsultant Marge Põderile sellega, et kasutades Jaanek Kuznetsovi passi esines Jaanek Kuznetsovina, kavatsusega jätta lepingutest tulenevad kohustused täitmata sõlmis liitumislepingu nr 1720783 ja järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni LG väärtusega 3870 krooni ja Elisa SIM- kaardi väärtusega 150 krooni ostmiseks ning kasutas sideteenuseid 3062,18 krooni ulatuses, tekitades sellega Elisa Eesti AS-ile varalist kahju kokku 7082,18 krooni.“ Sama kohtuotsusega on Matti Matt süüdi tunnistatud ning temalt on välja mõistetud kannatanu Elisa Eesti AS kasuks nelisada viiskümmend kaks (452) eurot 62 senti ja kolmsada kolm (303) eurot 33 senti. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et liitumislepingut ei sõlminud J. Kuznetsov, mistõttu temal ei ole ei seadusest ega lepingust tulenevalt kohustust AS Elisa Eesti ees ning viimane ei saanud olematut nõuet loovutada hagejale. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.